Avaleht Kodunurk Soojuspump? Ahjuküte? Elektriküte?

Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Teema: Soojuspump? Ahjuküte? Elektriküte?

Postitas:
Kägu

Hakkame kohe renoveerima vana puumajakorterit. Praegu on korteris ilgelt ruumivõttev ja vana ahjukobakas – sellest tuleks lahti saada.

Kuidas on kõige mõistlikum u 45m2 korter soojaks saada?

Elav tuli meile meeldib, seega miski uue ahju või kamina kindlasti ehitaks, aga samas peab alternatiiv ka olema, oleme ikkagi noored tööinimesed, reisime jne.

Kuidas tänapäeval kõige mõistlikum on? Ehitada uus ahi ja lisaks elektriradikad? Osta laenuga õhk-vesi soojuspump ja ehitada niisama kamin? Mis see gaasikatel veel on…?

Õhksoojuspumpa vist ei tahaks, see on ju sisuliselt puhur?

Tänud teadjaile 🙂

Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

kui on vana korralik saviahi, siis ma seda ei lõhuks. Võib veidi ümber ehitada, panna ntx suurem klaasuks, värvida või glasuurida aga kui on töökorras ahi siis seda maha lammutada ja uus ehitada – milleks? Uus korralik ahi maksab päris palju. Kõik oleneb muidugi vana ahju seisukorrast.

Pange elektriradiaatorid või soojuspump lisaks, kasutage neid ainult siis kui ise pikemalt kodust ära olete.

Mul on 43 ruutu korter, kütan ahjuga korra päevas (-20 kraadiga hommikul ja õhtul suts ja suts), külm ei ole hakanud, lippan poolpaljalt ringi, kampsunit toas ei kanna. Ahjule lisaks on elektriradiaator, mis hakkab tööle alates teatud temperatuurist, sel aastal pole seda vaja läinud.

Enne kui lammutama hakkate, kutsuge spetsialist kohale (pottsepa paberitega korstnapühkija), tema oskab kõige paremini nõu anda.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

mis seisus see ahi on? ma väga ei ruttaks selle väljalõhkumisega, vbl on väga hea ahi.



Postitas:
Kägu

Ma ei tea ühtegi inimest, kes poleks kahetsenud ahju või pliidi välja viskamist oma elamisest.



Postitas:
Kägu

No ma olen esimene siis- puupliit lõhutud välja 6 aastat tagasi, mitte hetke ka pole kahetsenud. Ahju välja lõhkumist ka ei kahetse, aga praeguse kamina asemel oleks võinud olla uus ahi. Samas sellele oleks tahtnud ikkagi juurde kasvõi õhksoojuspumpa, et vajadusel ka kiiresti sooja saada.



Postitas:
Kägu

Ma soovitaksin kutsuda vähemalt kolmest erinevast firmast või 3 meistrit kohale ahju hindama ja väga tähelepanelikult nende hinnangut kuulata.
Uue ahju tegemine on võrdlemisi kallis ja samas voolukatkestuste puhul alternatiivküttena ainus võimalikest, mida saad kasutada. Mugavusküte on gaasikatel, kui gaasitrass toas siis ideaalne tööinimestele. Kui hakkab rahakoti peale siis kütad õhtul paar sületäit ahjuga lisaks ja kogu lugu.Muidugi gaasikatla paigaldamine eeldab ka radiaatorsüsteemi olemasolu või selle paigaldamist. Elektiküttena võiks kaaluda vesi-õhksoojuspumpa, kuid korterisse ei usu, et see väga otstarbekas investeering saab olema.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kägu kirjutas:

No ma olen esimene siis- puupliit lõhutud välja 6 aastat tagasi, mitte hetke ka pole kahetsenud. Ahju välja lõhkumist ka ei kahetse, aga praeguse kamina asemel oleks võinud olla uus ahi. Samas sellele oleks tahtnud ikkagi juurde kasvõi õhksoojuspumpa, et vajadusel ka kiiresti sooja saada.

Elektri- ja gaasipliidil praetud või küpsetatud toit pole kümnendikkugi puupliidil tehtuga võrreldes, laisk perenaine oled silmnähtavalt. Õhksoojuspump kuivatab õhku ja nahka, muidugi ka rahakotti, kuigi on vaieldamatult kiire meetod tuba soojendada, undab ka vastikult. Lisaks on üldiselt ebatervislik.
Ahjul ja puupliidil on negatiivseks pooleks tõepoolest see, et peab olema keegi kes kütab ning küte ajab prahti, aga tulemusega võrreldes on see tõeline tühiasi ja pole kõneväärtki. Asi see siis natuke rohkem koristada pole, käed otsas on olemas ja selle mõne minuti igapäevaselt ikka leiab, et elamine korras hoida.



Postitas:
Kägu

Õhksoojuspump ei ole puhur, tema kasutegur on siiski parem tavalisest elektriradikast. Meil on õhksoojuspump püsitemperatuuri hoidmiseks. Ahju kütame juurde kui väga külmaks läheb. Nii nagu eelkõnelejad ütlen minagi, et korraliku ahju väljaviskamine on lollus. Uue samaväärse ahju tegemine on väga kallis lõbu. Mida kergem, väiksem ja odavam on kamin, seda vähem temast ka kasu on.



Postitas:
Kägu

Tegemist ei ole korraliku ahju, vaid selle jäleda ja seest lagunenud neljakandilise musta lainelise nõukaaegse plekkahju ja samaväärse pliitaga. Need kaks on üksteisega n-ö seljad koos, vahel soojamüür. Selle lahmaka kombinatsiooni asemele oleks ju mõistlik ehitada korralik, aga samas ka esteetilise väärtusega ahi, et piisaks \”ühest august\” kütmisest.

Kas ahju saab ka soojamüüriga ühendada? Kui ei, siis pole sest soojamüürist ka ju tolku ja võib välja lammutada. Pliita läheb kohe kindlasti, see võtab nii palju ruumi ja on meie elustiili juures täiesti kasutu.

Küsimus on siin ikkagi mis on kõige efektiivsem viis talviti sooja toota, mitte teiste elustiili (\”pump pole ikka elav tuli\”, \”pliital tehtud toit on ikka see õige toit\”) laita.

Praegu on sõelal ikkagi uus korralik ahi plus pump või elektriradikad, aitäh vastajaile!

Nii palju, kui googeldanud olen, tundub, et ahju saab 1500ga kätte?!

Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Lisaks – üks asi on odavus, aga teine ka mugavus. Meist ei saa igapäevaseid kütjaidki, aga samas olen selline inimene, kes ei kannata kui õhtul on vastikult palavaks köetud või kui hommikuks j varbad külmad põrandale astudes, samuti tohutult vihkan, et kui olen külastanud ahjuküttega sõpru.. jõuad õhtul koju.. Kodu jääkülm.. Maha istuda ei saa, sest pole mõnus, kuku ahju kütma esimese asjana.. See pole sama, mis mõnusasti perega tulesahinat kuulata. Usun jah, et vanasti \”kõik elasid nii ja toit maitses paremini\”, aga me võtaks tänapäevasele tööinimesele mugavama variandi, sellepärast ahi jääb, kuid see ei saa olla põhiline.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kõige mõistlikum on siis teha ahi klaasuksega või siis soojust akumuleeriv kamin. Point selles, et soe kohe ära ei kaoks. Eelkõnelejad pidasid võibolla silmas tõelisi eestiaegseid ahjusid mis tõesti päeva või isegi paar soojana seisid. Sinu kirjeldusest aga sellist head ahju ei paista.

Tavalise kamina probleem on just selles, et hetkeliselt annab see palju soojust, kuid niipea kui tuli kustub, on ka soojus otsas. Lisaks on paljulevinud metallsüdamikega kaminate probleem selles, et kogu toa õhus lenduv tolm söestub vastu seda tulikuuma keret lennates ning tekkiv tahm lendab tagasi toa õhku. Soomes igatahes leiti sellel tahmal otsene seos kopsuvähiga.

Ahjuküttega on see kütmise teema tõesti olemas, ehk ilma kütmata asi soe ei püsi. Tulikivi ahjud on vähemalt reklaami põhjal suure soojusakumulatsiooniga, samuti jääb ka korraliku ahjumeistri tehtud ahi kindlasti pikaks ajaks sooja andma.

Õhkküte sobib vaid kiireks kütmiseks. Näiteks kui on ahjuküte, siis progeda masin käima tund enne kojutulekut. Et siis on korter soojaks puhutud. Kogu aeg seda tuule puhumist ja sahinat taluda on suht piin. Samuti kuivatab see õhku. Õhkküte ei akumuleeri midagi, ehk soe on ainult niikaua kuni masin undab. Lisaks peab arvestama, et vaatamata ilusatele müügijuttudele ei küta see vidin alla -5 eriti efektiivselt. Suuremate külmade korral on otstarbekam kasutada juba elektriradikaid.

Kokkuvõtvalt oleks mõistlik :

– korralik ahi , tulikivi või siis muu hästi soojust akumuleeriv ahi põhikütteks. Uks võib olla klaasist, siis on nagu kamina eest.

– lisakütteks elektriradikad (sooitavalt õli , et ei tekitaks tahma ja ei ei kuivataks õhku ) mis hoiaksid temperatuuri, kui ahi sooja ei anna

– õhksoojuspump kiireks kütmiseks ja suvel jahutamiseks.

Lisaks tasuks teha termpoilt ja üle vaadata korteri üldine soojapidavus. Kui ikka seinad külmad ja tuul läbi puhub, pole ka kõige paremast küttesüsteemist tolku.

Samas ei tasuks ka korterit täitsa umbseks soojustada, ventilatsioon peab ikkagi jääma.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kägu kirjutas:

[i][size=10]Kägu kirjutas:[/size][/i]

Elektri- ja gaasipliidil praetud või küpsetatud toit pole kümnendikkugi puupliidil tehtuga võrreldes, laisk perenaine oled silmnähtavalt. Õhksoojuspump kuivatab õhku ja nahka, muidugi ka rahakotti, kuigi on vaieldamatult kiire meetod tuba soojendada, undab ka vastikult. Lisaks on üldiselt ebatervislik.
Ahjul ja puupliidil on negatiivseks pooleks tõepoolest see, et peab olema keegi kes kütab ning küte ajab prahti, aga tulemusega võrreldes on see tõeline tühiasi ja pole kõneväärtki. Asi see siis natuke rohkem koristada pole, käed otsas on olemas ja selle mõne minuti igapäevaselt ikka leiab, et elamine korras hoida.

Kulla inime, sa pole kindlasti õhksoojuspumpa veel ise näinudki! Ta on täiesti vaikne, puhub tasakesi, nn. tolmu ei kõrveta, omab tolmufiltrit- seega puhastab samal ajal toaõhku. Ega sa ometi ei mõelnud neid soojuspumpasid, mida müüakse 300 euriga? Õhksoojuspumba hind algab u. 1000 ¤urist.



Postitas:
Kägu

1500 euroga sa kahjuks ei saa mingit korralikku ahju, pane teist samapalju otsa.

Kui sa seda ahju ja pilldi asja niiväga vihkad, miks ostsid ahjuküttega korteri? Vaadates su postitusi siis sul on vastus olemas – pliiti sa kasutama ei hakka, ahju ei salli ka üldse, ahjuküte on täiesti vastik… Pange endale mingi odav kamin ja paar elektriradiaatorit. Aga olge siis valmis ka korralikeks küttearveteks ja selleks, et elektriküttega võite veel hullemini külmas istuda kui ahjuküttega. Kas see on kindel, et seal korteris elektrisüsteem üldse kannatab elektriküttele minekut?

Alusta sellest, et kutsu spetsialist(id) kohale ja tema las vaatab üle konkreetse korteri ahjud ja elektrisüsteemid ja teeb hinnapakkumise. Siis valid erinevate pakkumiste vahel.

Siin on mitu head, mõistlikku nõuannet olnud, kas sina paned neile miinuseid, teemaalgataja? Kui head nõu kuulda ei taha, mis sa küsid siis?

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kui aus olla siis mugavus maksab ka midagi, kui oled noor inimene, reisid ja liigud palju siis kindlasti ainult ahjukütet ei soovita. Elan ise vanas puumajas, meil on ka vana ahi alles aga sai soetatud aastad tagasi väga kvaliteetne õhksoojuspump ja tõesti see on parim ost!!! Esiteks ei pea enam ahju kütma, ainult siis lisaks kui väljas on alates -15 kraadi, siis teean ahju lisaks. Õhksoojuspumbaga on alati sul kodus soe, mitte nii nagu ahjuküttega et tuled kuskilt oled paar päeva ära olnud ja elamine on nagu hundilaut ja sooja saad järgmiseks päevaks. Ideaalne oleks siis õhksoojuspump ja ahi. Rahalises mõttes pole mingit vahet kas kütad puude või korraliku õhksoojuspumbaga. Lisaks maksab midagi ka mugavus, jääb ära puude tarimine, igapäevane kütmine.



Postitas:
Kägu

Suur tänu üle-eelmisele vastajale hüva nõu eest! Otsustasime, et nii teemegi. Laseme uue ahju ehitada ja võtame võimalikult korraliku soojuspumba.

Viimasele käole – kas need inimesed, kes ei saa või ei taha omale võtta igapäevast ahjukütmise kohustust, ei tohi elada mereäärses idüllilises puumajas? 🙂 No minumeelest siin eksid hoopis sina 🙂 Loomulikult \”oleme valmis\” oma elustiili eest ka maksma, mis küsimus see üldse on. See on u sama, et \”kui tahad liha, siis ole valmis, et pead ka maksma hakkama\”. Või \”kui tahad sooja veega pesta, siis ole valmis maksma, külm on hulga odavam\”. Sellise mõtteviisiga jätaks äkki üldse renoveerimata – ilu eest peab ka ju olema valmis korralikult maksma 😛

Ja loomulikult kutsun spetsialisti, aga internet selleks ongi, et alustuseks uurida asjade tausta, viia end natsa kurssi, et oleks mingidki eelteadmised oma soovidest. Siis spetsialist, otsus, hinnapakkumised. Mõtlesid, et ma loen siit sinu vastust ja siis lähen ahjude e-poodi või?

PS! Ühelegi postitusele pole mina ühtegi protsenti pannud.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Oih, nüüd läksid need eelmised ja üle-eelmised sassi, sest keegi postitas vahele. Mõtlesin muidugi seda, et tänud 20:18 käole ja 11:03 käole ülejäänud õela vastuse eest.

13:03 käoga meil siis elust täpselt sama arusaam ja teeme samamoodi. Kas oskad ka öelda, mis soojuspump või mis salongist teil on? Hakkan nüüd süvenema pumpade hingeelusse..

Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kägu kirjutas:

Oih, nüüd läksid need eelmised ja üle-eelmised sassi, sest keegi postitas vahele. Mõtlesin muidugi seda, et tänud 20:18 käole ja 11:03 käole ülejäänud õela vastuse eest.

Kahjuks ei saa päris hästi lausest aru, kas nõuannet kiieti või laideti, aga panen

Küttesüsteemidest ja kütmisest on pikalt laialt ja süviti siin :

http://www.ehitusfoorum.com/viewforum.php?f=9

Õhksoojuspumba osas ei saa automaatselt teiste kogemust üle kopeerida. Üks asi on juba pumpade enda areng. Need täiustuvad iga aastaga. Samuti mängib rolli korteri kuju ning paigaldusvõimalused. Näiteks on ebamugav istuda diivanil ja telekat vaadata, kui midagi peale puhub. sellest tulenevalt peaks pumba töötsoon võimalikult vähe toas olemist segama. Kui mitu tuba, ei kipu soe õhk tubade vahel liikuma. Arvestama peab ka seda, et kui suvel jahutusena kasutada, ei puhuks külma otse istumiskohtade peale. pumba valikul peaksid ikkagi määravaks saama tema soojatootmise võime erinevatel välistemperatuuridel. Mõnedel on see COP ehk soojavõime kordaja antud mingi +5 juures. Võrdlema peaks aga nii +5, 0 -5 -10 juures. Lisaks on see COP antud tavaliselt laboritingimustes, mitte meie kliimas.

Kindlasti tasub vaadata ka v’lisosade mürataset dB, ehk valida võimalikult vaikne seade. Vaatama peab ka seda, et see naabreid ja ennast ei segaks, ehk magamistoa akna taha seda panna ei tasu, samuti mitte vastu naabrite magamistoa akent. Vastasel juhul on tülid kerged tõusma. Välisoas peab ka puhastama pääsema ning ei tohi paigutada nii, et see kogu aeg talvel täis tuiskab( kuskil nurgas või maapinnal)

ehitusfoorumist leidsin ühe vanema ahjude teemalise vaidluse, sealt ka allolev postitus, annab küllaltki lihtsad põhimõtted ahju osas :

http://www.ehitusfoorum.com/vi.....8;start=75

\” Tegelikult pole siin väga midagi mõõta. Vana umbkoldega ahi annab kasuteguriks ca 50%. Restkoldega ahjud annavad ca 75%. Kõigub sinna/tänna 10% võrra, vahet ju pole tegelikult, sest ka soojuspumba COP ei ole see, mida lubatakse katsetinigmuste põhjal: õhuniiskus on erinev, siseosa soojusvaheti on tolmune jne. Asja määrab ära ikka lihtne ja selge matemaatika: mitu kg puid tohib ühe korraga kütta; sellest kogusest leiame ahju (omab salvestavat massi ja lõõre) saadava energiahulga ja jagame selle köetava ruumi pindalaga ja ajaga (ahju puhul 24 h) igaüks saab aru, et 600 kg ahjuga, mida osad müüvad, ei küta sa ära 75 ruutmeetrit külma ilmaga, küttes ühe korra päevas. Sul on vaja 3 korda rohkem massi. Mistahes mõõdistamine seda ei muuda, ka kasuteguri kõikumine 60-80% vahel ei muuda nii suure massi erinevusega ahjude puhul fakti, et ühes ahjus pole võimalik põletada nii palju puid, et jaguks kütteks.

Kliendile ongi ahju valikul rusikareegliks see, et 100 kg ahju massi vastab ca 1 kg puidule. Sellest jääb ahju ca 3-4 kW*h soojusenergiat, mina eeldan, et kuni -20 või -25 kraadini piisab ühest korrast kütmisest ja see vältab 1,5 tundi. Uus maja tahab saada 50 W ruutmeetri kohta tunnis, vana maja 100-200 W ruutmeetri kohta tunnis. Lisaklausel on see, et ahju kütad iga päev ja kütte aeg on 1.5 tundi. See on ahju tunnus. Kamin on see, kui uhad pidevalt puid alla. Iga pottsepp/müügimees võiks oma kliendile selle selgeks teha. Need kerged ahjud sobivad ju ilulemiseks ja õhk-vesipumbale suurte külmadega toetuseks, mitte aga maja põhikütteks. Sest pole soojust salvestavat massi. Ja ega ma ei heida seda neile ahjudele ette. Aga kas klient on aru saanud, mida talle müüakse? Sest olgem ausad, inimeste lollus on vahel uskumatu\”

Sellest jookseb hästi läbi ka soojapidavuse teema, ehk uute ja vanade majade soojapidavus võib erineda kordades. sellest tulenevalt võib juhtuda, et müügimeeste poolt lubatud m2 antud õhksoojuspump kütta ei suuda, kui soojapidavust pole. Ehk pumba soetamisel tuleb arvutused korralikult teha ja valida ikkagi just sellele kohale ja korterile sobiv variant. Kuna tegemist paistab olevat rannas oleva hoonega, peab arvestama meretuule mõju, ehk soojakaod on kindlalt suuremad tavalise linnakorteri omast. Sama tuleb arvestada ka ahju ehitamisel.

Üks õnnetu õhksoojuspumba lugu on siin :

http://www.perekool.ee/index.p.....st=7685526

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

kas kõik ahjukütjad elavad tuult läbilaskvates, soojustamata majades? Või mis krdi pärast nad kogu aeg kütavad, öösel ülekuumenevad ja hommikul külmetavad? meil on korralikult soojustatud korter puumajas, tipp-topp klaauksega ahi, mis annab sooja korralikult. vaid tõeliselt külmade ilmadega kütame iga päev, tavalisel lörtsisel talvel üle päeva, üle kahe päeva. mingit külma koju tulemist pole iial olnud.
kui ära sõidame, kütavad naabrid (ja-jah, justnimelt naabrid!) või vanemad. lapse toas on elektriradikas, pole aga 8 aasta jooksul seda veel kasutama pidanud.



Postitas:
Kägu

Kägu kirjutas:

Oih, nüüd läksid need eelmised ja üle-eelmised sassi, sest keegi postitas vahele. Mõtlesin muidugi seda, et tänud 20:18 käole ja 11:03 käole ülejäänud õela vastuse eest.

13:03 käoga meil siis elust täpselt sama arusaam ja teeme samamoodi. Kas oskad ka öelda, mis soojuspump või mis salongist teil on? Hakkan nüüd süvenema pumpade hingeelusse..

Arvesta ka kohe sellega, et kui paigaldad õhksoojuspumba siis välisseadmetega ei tohi sa maja fassaadi ilma projekti ja KÜ loata rikkuda ja seda sinna paigaldada. Samuti peab sul olema peakaitse min. 16A ja väiksema maja puhul ka maja üldpeakaitse vastavalt projektile. Kui aga on vähem ja pead juurde ostma siis Elektrilevil on peris kobedad hinnad 1A ostmiseks.
Korteri tingimustes oleks ikka mõistlik taastada vana ahi või, kui ta väga segab siis midagi selle asemele lasta ehitada näiteks vana ahju kividest kas kamina või väiksema ahju. Elektriradikad(õliga või ilma, vahet pole) lähevad ikka mõtetult kalliks.Samas ahju asemele oli vanasti EE-l pakkuda ahjuradikaid. Öösel küttes hoiavad nad päeval toa soe. Need olid siis mingite soojust akumuleerivate kividega elektritennidega radikad aga vajasid ka peakaitset alates vist 20A ja kaal oli ka oma 300kg. Mingis vanas kopitanud laudadega korteris need ei saaks paigaldadagi,tekib varingu oht.

Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Kägu kirjutas:

Hakkame kohe renoveerima vana puumajakorterit. Praegu on korteris ilgelt ruumivõttev ja vana ahjukobakas – sellest tuleks lahti saada.

Kuidas on kõige mõistlikum u 45m2 korter soojaks saada?

Elav tuli meile meeldib, seega miski uue ahju või kamina kindlasti ehitaks, aga samas peab alternatiiv ka olema, oleme ikkagi noored tööinimesed, reisime jne.

Kuidas tänapäeval kõige mõistlikum on? Ehitada uus ahi ja lisaks elektriradikad? Osta laenuga õhk-vesi soojuspump ja ehitada niisama kamin? Mis see gaasikatel veel on…?

Õhksoojuspumpa vist ei tahaks, see on ju sisuliselt puhur?

Tänud teadjaile 🙂

õhk-vesi pump on piisavalt kallis, et mitte hakata teda 45m2 peale ostma. See on nii väike pind ning tasuvusaega peaks kütteseadmete korral ikkagi ka vaatama. Meil 100m2 maja ja õhk-vesi panek tõenäoliselt ei tasu ära (seadmed ja ümber ehitus oleks liiga kallis, eriti arvestades, et olemasolev ahi+õhksoojuspump toimivad).
Kui ahi on töökorras, siis võib ahjule lisaks soetada korraliku õhksoojuspumba, mis aitab hoida toa temp normaalsena, et kiire elutempoga ikka mugav ka oleks. Alternatiiv elektriradikad hoida taga kodust pikemalt ära olekul. Elekter on küll kallis, kuid väikese pinna puhul ning madala soetusmaksumuse korral lisakütteks täiesti sobilik.
Endal on majas ahi ja õhksoojuspump (teisel korrusel ka el.radikad). Pumba lükkame okt-s sisse ja kevadel välja. Kui ahju kütame, siis pump vaiksel kiirusel aitab seda soojust nn laiali ajada, kuid ise sooja ei tooda. Päeval kui tööl oleme, hoiab temp normaalsena, et õhtul koju tulles oleks ka mugav. Selge on minu jaoks see, et ahju soojus on hoopis mõnusam, kui pumbal või el.radikatel, kuid nad aitavad kenasti ahjuga elu mugavamaks muuta.



Postitas:
Kägu

Suur-suur-suur tänu!!!

Kägu kirjutas:

[i][size=10]Kägu kirjutas:[/size][/i]

Kahjuks ei saa päris hästi lausest aru, kas nõuannet kiieti või laideti, aga panen

Küttesüsteemidest ja kütmisest on pikalt laialt ja süviti siin :

http://www.ehitusfoorum.com/viewforum.php?f=9

Õhksoojuspumba osas ei saa automaatselt teiste kogemust üle kopeerida. Üks asi on juba pumpade enda areng. Need täiustuvad iga aastaga. Samuti mängib rolli korteri kuju ning paigaldusvõimalused. Näiteks on ebamugav istuda diivanil ja telekat vaadata, kui midagi peale puhub. sellest tulenevalt peaks pumba töötsoon võimalikult vähe toas olemist segama. Kui mitu tuba, ei kipu soe õhk tubade vahel liikuma. Arvestama peab ka seda, et kui suvel jahutusena kasutada, ei puhuks külma otse istumiskohtade peale. pumba valikul peaksid ikkagi määravaks saama tema soojatootmise võime erinevatel välistemperatuuridel. Mõnedel on see COP ehk soojavõime kordaja antud mingi +5 juures. Võrdlema peaks aga nii +5, 0 -5 -10 juures. Lisaks on see COP antud tavaliselt laboritingimustes, mitte meie kliimas.

Kindlasti tasub vaadata ka v’lisosade mürataset dB, ehk valida võimalikult vaikne seade. Vaatama peab ka seda, et see naabreid ja ennast ei segaks, ehk magamistoa akna taha seda panna ei tasu, samuti mitte vastu naabrite magamistoa akent. Vastasel juhul on tülid kerged tõusma. Välisoas peab ka puhastama pääsema ning ei tohi paigutada nii, et see kogu aeg talvel täis tuiskab( kuskil nurgas või maapinnal)

ehitusfoorumist leidsin ühe vanema ahjude teemalise vaidluse, sealt ka allolev postitus, annab küllaltki lihtsad põhimõtted ahju osas :

http://www.ehitusfoorum.com/vi.....8;start=75

\” Tegelikult pole siin väga midagi mõõta. Vana umbkoldega ahi annab kasuteguriks ca 50%. Restkoldega ahjud annavad ca 75%. Kõigub sinna/tänna 10% võrra, vahet ju pole tegelikult, sest ka soojuspumba COP ei ole see, mida lubatakse katsetinigmuste põhjal: õhuniiskus on erinev, siseosa soojusvaheti on tolmune jne. Asja määrab ära ikka lihtne ja selge matemaatika: mitu kg puid tohib ühe korraga kütta; sellest kogusest leiame ahju (omab salvestavat massi ja lõõre) saadava energiahulga ja jagame selle köetava ruumi pindalaga ja ajaga (ahju puhul 24 h) igaüks saab aru, et 600 kg ahjuga, mida osad müüvad, ei küta sa ära 75 ruutmeetrit külma ilmaga, küttes ühe korra päevas. Sul on vaja 3 korda rohkem massi. Mistahes mõõdistamine seda ei muuda, ka kasuteguri kõikumine 60-80% vahel ei muuda nii suure massi erinevusega ahjude puhul fakti, et ühes ahjus pole võimalik põletada nii palju puid, et jaguks kütteks.

Kliendile ongi ahju valikul rusikareegliks see, et 100 kg ahju massi vastab ca 1 kg puidule. Sellest jääb ahju ca 3-4 kW*h soojusenergiat, mina eeldan, et kuni -20 või -25 kraadini piisab ühest korrast kütmisest ja see vältab 1,5 tundi. Uus maja tahab saada 50 W ruutmeetri kohta tunnis, vana maja 100-200 W ruutmeetri kohta tunnis. Lisaklausel on see, et ahju kütad iga päev ja kütte aeg on 1.5 tundi. See on ahju tunnus. Kamin on see, kui uhad pidevalt puid alla. Iga pottsepp/müügimees võiks oma kliendile selle selgeks teha. Need kerged ahjud sobivad ju ilulemiseks ja õhk-vesipumbale suurte külmadega toetuseks, mitte aga maja põhikütteks. Sest pole soojust salvestavat massi. Ja ega ma ei heida seda neile ahjudele ette. Aga kas klient on aru saanud, mida talle müüakse? Sest olgem ausad, inimeste lollus on vahel uskumatu\”

Sellest jookseb hästi läbi ka soojapidavuse teema, ehk uute ja vanade majade soojapidavus võib erineda kordades. sellest tulenevalt võib juhtuda, et müügimeeste poolt lubatud m2 antud õhksoojuspump kütta ei suuda, kui soojapidavust pole. Ehk pumba soetamisel tuleb arvutused korralikult teha ja valida ikkagi just sellele kohale ja korterile sobiv variant. Kuna tegemist paistab olevat rannas oleva hoonega, peab arvestama meretuule mõju, ehk soojakaod on kindlalt suuremad tavalise linnakorteri omast. Sama tuleb arvestada ka ahju ehitamisel.

Üks õnnetu õhksoojuspumba lugu on siin :

http://www.perekool.ee/index.p.....st=7685526

Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

Uue kamin-ahju omanik 2600¤. Soovitan. Õhksoojuspump 1600¤ üksi ikka ei toida ära. 100m2. Probleem vaid selles, et kunagi remonditud ja tehtud keraamil põrandad- kivipõrandad külmad ja alla elektriküte. Igal pool vaibad.



Postitas:
Kägu

Üks alternatiiv on pelletikamin. See kütab mõnda aega ka iseseisvalt ja hoiab toas ühtlast temperatuuri. Skandinaavias kasutatakse neid päris palju.

Eriti võiks sobida, kuna korter on nii väike. Ise kaalume seda oma korterisse panna, kuna mulle ei meeldi õhksoojuspumba müra. Mul on närvisüsteemi probleem, enamikke inimesi õnneks see müra väga ei sega.

http://arileht.delfi.ee/news/t.....d=63959065



Näitan 23 postitust - vahemik 1 kuni 23 (kokku 23 )

Avaleht Kodunurk Soojuspump? Ahjuküte? Elektriküte?