Esileht Sünnitus soovin keisrilõiget

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 106 )

Teema: soovin keisrilõiget

Postitas:

Mina kardan mõlemat Olen kaks korda sünnitanud ja õudusjudin tuli peale kui selle peatsele uuesti kogemisele mõtlesin. Nüüd aga käimas 35.nädal ja selgus, et laps on tuharseisus. Aga vot nüüd on nii, et keisrit ka ei taha. Lapse pärast ja enda hilisema taastumise pärast. Olen näinud keisri üle elanud sõbrannasid.. Ikkagi loodan iga päev, et tibu ümber pöörab, et pakkuda endale, issile ja talle seda valusvõimast loomulikku kogemust.

Mul oli ka laps tuharseisus (poiss ja veel segatuharseisus) ja tehti ettepanek kehaväliseks pööramiseks. Kuna raseduse ja lapsega oli kõik ok, lootevett piisavalt, siis tegin ära, et pääseda enam-vähem kindlast keisrist. (variant, et laps oleks end ise veel pööranud, oleks olnud üsna vähetõenäoline, seevastu pööramise õnnestumise protsent on ca 50%) Igatahes meil vedas: kohe esimese korraga sai ümber pööratud ja saingi ise sünnitada.

Endale tundub kohutav ja õudne mõte, et kõhulihased lõhki lõigatakse (samas pr Beckham on seda juba 4 korda üle elanud, ma ei kujuta ette, mis tal seal kõhus toimub … ???? Ega teda palja kõhuva keegi vist näinud ka pole kunagi? Teisalt jälle, temaga on tegelenud ka tippkirurgid.).
Samuti ei meeldi üldse mõte, et laps pole ise tegelikult valmis sündima ja seda pole ka mu keha. Kui on hädaolukord või muud näidustused, siis loomulikult. Kui siit lugeda, et tõesti kuni 2 kuud peab olema ettevaatlik – kui on vähemalt üks väiksem laps ees, siis on see üsna keeruline täita: ikka peab teda ju vahel sülle võtma vms.
Operatsiooni puhul oled puhtalt arstide meelevallas, see mõte mulle ka ei meeldi – ma ei saa seda olukorda ega neid inimesi kuidagi mõjutada, olen lihtsalt üks objekt, millega võib vabalt midagi ka nihu minna, sõltuvalt arsti-abiliste tujust või veel sajast muust faktorist.
Loomuliku sünnituse puhul on naisel endal pearoll, olgugi, et sünnihetkel võtab enamasti keha ise juhtimise enda kätte, aga vähemalt on naine nö disainitud sünnitamiseks.
Valu valuks, aga süsteemid toimivad enamasti iseenesest, samuti paranemise protsess (kui üldse on midagi väga paraneda, erinevalt keisrist, kus kindlasti on! rääkimata armidest, mis jäävad igaveseks).

Endal 2 loomulikku sünnitust seljataga ja muidugi ma neid mõlemaid kartsin, aga tegelikult läks hästi. Polnud mingit mõistusevastast valutamist, tuhud olid talutavad, kõige õudsem minu jaoks ikkagi väljutamise sh lõikumise periood, aga see kestis max 40 min ja kui veel ainult konkreetseid valuhetki lugeda, sest vahepeal ju sai vabalt puhata, siis ju ainult loetud minutid! Taastumine oli samuti kiire. Veidi ebamugav, aga istuda sain mõlemal korral kohe ja üldse – paari päevaga oli suurem häda möödas ja paari nädalaga oli juba täiesti vinks-vonks.

See üks kägu, kes kirjutas, et “oli ikka väga kurb vaadata neid emasid, kes wc-s potil karjusid valust, kuna olid kokku õmmeldud sealt alt ja piinades, veel hulk aega peale sünnitust. Polnud neil jaksu, et lapsega tegeleda ega midagi, lapsed olis eraldi toas.”
Mõlemal korral sünnitades ei kuulnud küll mitte kusagil emasid wc-s röökimas. Kindlasti on neid, kes on rohkem katki, aga samamoodi on neid, kel pärast keisrit on väga valuline paranemine. Siin pole mingeid garantiisid. Lihtsalt ühel juhul teeb siiski naine asja, milleks ta on loodud, teisel juhul on tegemist kirurgilise sekkumisega. Miskipärast on mulle jäänud ka PK kommentaare lugedes mulje, et isegi suuremate lõigete/rebendite ja õmbluste puhul naised taastuvad lõpuks väga hästi, nii et hiljem sisuliselt mingit jälge ei jää? Seda ise ei tea kommenteerida, kuna endal olid väiksemat sorti rebendid, sain mõned ilupisted ja praegu ei tea neist tõesti midagi, ei tea ega tunne.

Keiser või mitte, sünnitus ei ole iial midagi väga toredat (v.a mõned eriti õnnelikud loomulikud sünnitajad, kes lapse kergelt väljahingavad ja ilma valudeta). Kui endal kolmas sünnitus peaks kunagi tulema: kardaks väga, ilmselt veelgi rohkem, kui teist kartsin, aga vabatahtlikult keisrit ikkagi ei valiks. Senine kogemus on andnud kindlustunde, et mu keha saab hakkama, edukalt.

Seda ka veel kommenteeriks:”See on tore, et sul röökimiseta sünnitus möödus, aga sa oled ilmselgelt harv erand.” Aa… mis see hääletegemine sünnituse ajal üldse praegu asjasse puutub?
No mina küll röökisin, mõlemal korral igatahes – või õigem on seda nimetada karu hääleks :DD (ropendasin vist ka natuke, see fucking press tuleb jälle, näiteks ütlesin), no ja siis? Kisad seal mõned minutid viimaste tuhude ja siis juba lapse tuleku ajal, kah mul asi, täiesti loomulik protsessi osa ja täiesti ebaoluline. Tähtis on, et sünniks terve laps ja oleks terve ema. Aga muidugi, kui peab olema terve sünnituse vältel fotoshuutiks valitud näoilme ees ja nägu 24/7 peenes selfie-naeruvines, siis tõesti – keeruline. Siis tasub ikka keiser muidugi valida!

Nii palju rumalat juttu, et ei tea kohe millest siin alustada. Pole hetkel palju aega ka, aga ARM ja 2-kuune taastumisaeg on ikka NII mööda pandud, et pole sõnu, kuidas inimesi annab lollitada. Arm jääb ülemiste häbemekarvade sisse praktiliselt ja seda pole üldse näha (küll aga on kergelt näha ülalpool asub pimesoolearm). 2-kuune taastumisaeg? Mis asja :D, samal päeval kenasti kõnnid ringi ja pole häda vähematki. Miks te ajate sellist jama, kas selleks, et ikka propageerida loomulikku sünnitust?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt 17.02 21:56; 18.02 11:00; 18.02 12:38; 18.02 13:38; 18.02 14:51; 18.02 14:53; 18.02 19:59; 18.02 20:30; 19.02 09:44; 19.02 17:16; 19.02 17:17; 19.02 20:15; 20.02 21:32; 20.02 21:43; 23.01 15:33; 19.02 19:33; 19.02 19:34; 20.02 15:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hea teemaalgataja, palun otsi abi! Tõsiselt! Sinuga on midagi väga valesti kui sa arvad, et loomulik sünnitus on midagi mida on vaja propageerida. See ongi loomulik just seepärast, et ongi loomulik ja just nii lihtne see ongi.

Palun ütle, miks sa täiesti sõgedalt tegeled keisrilõike propageerimisega? Argumenteeritud vastuseid pead lolluseks ja solvad inimesi kes on täiesti rahumeelselt kirjeldanud enda kogemusi ja lahti seletanud ka keisrilõike ohtlikke tagamaid mida sina pole suutnud teha.

Ja taaskord esitan küsimuse, mille olen juba korduvalt esitanud – mida sa loodad siit foorumist leida? Mis on sinu teemaalgatuse eesmärk? Oled varem varmalt vastanud ja ehk oled nii armas ja vastad nüüd ka? Arendaks äkki dialoogi või arutelu selmet järjest lollakamaid ja vihasemaid postitusi kirja panna. Oled selleks valmis või soovid ainult lahmida?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 18.02 14:13; 18.02 16:03; 18.02 21:12; 19.02 10:58; 19.02 18:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii palju rumalat juttu, et ei tea kohe millest siin alustada. Pole hetkel palju aega ka, aga ARM ja 2-kuune taastumisaeg on ikka NII mööda pandud, et pole sõnu, kuidas inimesi annab lollitada. Arm jääb ülemiste häbemekarvade sisse praktiliselt ja seda pole üldse näha (küll aga on kergelt näha ülalpool asub pimesoolearm). 2-kuune taastumisaeg? Mis asja :D, samal päeval kenasti kõnnid ringi ja pole häda vähematki. Miks te ajate sellist jama, kas selleks, et ikka propageerida loomulikku sünnitust?

Sa ei ole kunagi sünnitanud ja usud, et tead sünnitamisest kõike? Üks vanem ämmakas ütles, et iga sünnitus on erinev ja kunagi ei või teada kuidas läheb. Olen temaga nõus. Kõhuõõne operatsioone pole mulle tehtud, aga mõned päevakirurgias küll ja kuigi väike asi, siis reageerisin väga ootamatult tuimestuseks kasutatavale ainele. Kirurg oli ka hämmingus.
Ma ei tea, mida sa üritad siin saavutada? Õigustust oma keisrisoovile? Kui sul on psühholoogiline või psühhiaatriline probleem, siis pöördu sellega vastavate spetsialistide poole ja võimalik, et saad näidustuse keisriks. Kui aga spetsialistid otsustavad, et sulle seda siiski vaja pole, siis ega perekool ka sind aidata ei saa.
Ma isiklikult kirjutasin oma kogemustest selleks, et jagada oma kogemusi teiste lugejatega: ei ole alati valus, ei ole alati pikk ja ei ole alati 5 min tuhude vahega õige aeg haiglasse minna (läksin 15-20 min vahedega, kui need olid juba 7 tundi kestnud, tähtaeg oli paar päeva üle). Liigselt karta pole mõtet, aga maksab oma soove haiglapersonalile konkreetselt edastada ja end mitte teadmatusse jätta või pidevalt tagasi saata. Mina sain mida küsisin:) kuigi ämmakale oleks mõni teine asend mugavam olnud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.02 22:03; 19.02 11:02; 26.05 23:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen mõlemat moodi sünnitanud – nii loomulikul teel kui keisriga. Mõlemad olid valusad, aga keisrist taastumine oli pikem (tavasünnitusest taastusin ca 3 nädalaga, keisrist taastumine võttis aega ca 9 kuud). Lisaks edasised piirangud – 4-6 kuud ei tohi raskeid asju tõsta (tohib 3-4kg ainult) ja 1 aasta jooksul uuesti rasestuda. Loodan, et nad lõikusega (keiser oli 2.sünnitus) midagi ära ei vussinud, sest nüüd on 3 aastat möödas ja mul polegi õnnestunud enam rasedaks jääda (sooviksin ikkagi kolmandat last ka).
Mina isiklikult tahaksin ikkagi loomulikul teel sünnitada, sest see keisriga kaasnev kateetri panek oli minu jaoks täielik õudus (kui selle kateetri-värgi saaks ära jätta, siis tegelikult vahet pole – tavasünnitusega valutad enne, keisriga pärast sünnitust).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.02 12:55; 23.01 17:09;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Arm jääb ülemiste häbemekarvade sisse praktiliselt ja seda pole üldse näha (küll aga on kergelt näha ülalpool asub pimesoolearm). 2-kuune taastumisaeg? Mis asja :D, samal päeval kenasti kõnnid ringi ja pole häda vähematki. Miks te ajate sellist jama, kas selleks, et ikka propageerida loomulikku sünnitust?

Jah, see on tõsi, et armi pole üldse näha. Ka see on tõsi, et juba samal päeval kõnnid ringi. Kuid ringikõndimine siiski ei tähenda veel täielikku taastumist. Taastumiseks kulub enamvähem kaks kuud siiski. Haava arm kasvab kinni umbes nädalaga, mingit suurt valutamist jms jama ei ole, kuid see kaks kuud on siiski periood, kus peab end hoidma, no ei ole soovitatav mööblit nihutada ja rasked jahukotte tassida 🙂 Küll aga on tõsi see, et ega see kaks kuud ei ole sul tõesti häda midagi kui sa just seda mööblit nihutama ei kuku.

Päris nii see siiski ei ole, et pärast keisrit kepsutad naerunäoga ringi, aga ega lõviosa ise sünnitanud naisigi pärast sünnitust naerunäoga ringi ei kepsuta. Ka ise sünnitanud naistel võib taastumine võtta aega kaks kuud või rohkemgi, sõltub ju sellest, kuidas sünnitus läheb.

Mõlemal viisil lapse ilmale toomine on väga riskantne ja mõlemal moodusel on omad miinused. Küll aga on märgata seda, et ise sünnitamise puhul vaikitakse miinused ja ohud maha. No päris nii nüüd ka ei ole, et sünnitad, vups ära ja siis on kohe lust ja lillepidu. Oi, päris pahasti võib olla, tõenäosus, et eluks ajaks on pahasti, on samuti väga suur (põiepidamatus, armid hellas kohas jms). Aga no muidugi ei pruugi nii pahasti minna. Ei pruugi ka hästi minna.

Sünnitamine ja sünd, need on suur loterii, üsna ennustamatu, kuidas kulgeb. Ja seda siiski nii opi puhul kui ka siis kui naine ise punnitab. Kindlasti aga ei ole keiser niiniiiniiniiiniii ülipaha ja sünnitamine niiniiiniinii ninnunännu kui äärmuslikud sünnitamise pooldajad seda kujutada püüavad.

Aga kui on diagnoos, no siis ei ole üldse midagi vaielda. Siis lihtsalt valmistad end ette, tutvud hoiatustega ja paned tähele, millal on see ohu märk, mil pärast keisrit peaks minema EMOsse (võib juhtuda, et on vaja, aga ei pruugi).

Minul oli lihtne keiser, st pärast komplikatsioone ei tekkinud. Last ka kuidagi une pealt kõhust välja ei kistud, mul oli sünnitegevus juba alanud, ta oli vägagi valmis sündima. Ühtlasi oli mul aga näidustus, mille tõttu mulle tehti keiserlõige. Ja ma olin selle otsusega rahul, ma ei hakanud vastu sõdima, et eiei ISE ISE! Teatud olukordades ei ole ise parem, riskid on keisri puhul ikka üsna madalad, kõige jamam on minu meelest niisgune olukord, kui saad kaela kogu kompoti, ise sünnutuse piinad ja sinna otsa keiserlõike. Olgu siis sel põhjusel, et alguses oled keisri hirmus ise tahtnud või siis sel põhjusel, et arstid on tahtnud keisrit vältida… Ei ole see keiser nii hull midagi. Kui on põhjust seda teha, siis ei peaks sellega venitama või seda iga hinna eest vältima. Ei peaks seda keisrit ka kuidagi maha tegema selles mõttes, et öää, siis ise ei imeta ja blablabla, last ei armasta, oled õudne egoist… No ei ole nii. Küllalt on selliseid naisi, kes küll ise sünnitavad, aga kohe hakkavad piimasegu andma. Mina oma keisriga sündinud last imetasin rohkem kui ühe aasta, polnud probleemi. Ei tunne ka kuidagi, et oleksin kuidagi vähemväärtuslik inimene või et mu laps oleks kuidagi äbar sellepärast, et keiserlõikega sündis.

Aga see SUHTUMINE keiserlõikesse, see jätab küll kõvasti soovida.

Nagu ma siiski ütlesin – ühele üks ja teisele teine. Sõltub situatsioonist. Kumbki viis ei ole riskivaba, kumbki viis ei ole valuvaba, mõlemat viisi ühed kardavad ja teised eelistavad.

Ma siiski leian, et naistel võiks olla vaba valik, mil viisil nad sünnitada soovivad. Ei kaoks see isesünnitamine kuskile kui oleks valikuvabadus. Küll aga oleks ehk mingi väike protsent õnnelikumaid emasid. Võimalik, et oleks isegi ka mingi protsent lapsi rohkem, kes jäävad muidu ema sünnitushirmu tõttu üldse eostamata. Aga me ei tea seda, eks. Igal juhul võiks suhtumine keiserlõikesse olla neutraalsem, mitte nii hüsteeriliselt negatiivne.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 18.02 00:14; 18.02 11:35; 19.02 14:03; 19.02 14:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen mõlemat moodi sünnitanud – nii loomulikul teel kui keisriga. Mõlemad olid valusad, aga keisrist taastumine oli pikem (tavasünnitusest taastusin ca 3 nädalaga, keisrist taastumine võttis aega ca 9 kuud). Lisaks edasised piirangud – 4-6 kuud ei tohi raskeid asju tõsta (tohib 3-4kg ainult) ja 1 aasta jooksul uuesti rasestuda. Loodan, et nad lõikusega (keiser oli 2.sünnitus) midagi ära ei vussinud, sest nüüd on 3 aastat möödas ja mul polegi õnnestunud enam rasedaks jääda (sooviksin ikkagi kolmandat last ka).
Mina isiklikult tahaksin ikkagi loomulikul teel sünnitada, sest see keisriga kaasnev kateetri panek oli minu jaoks täielik õudus (kui selle kateetri-värgi saaks ära jätta, siis tegelikult vahet pole – tavasünnitusega valutad enne, keisriga pärast sünnitust).

ahjaa, kusjuures mul oli keiserlõike juures kõige valusam asi kanüül (mitte kateeter, seda ei pannud nagu tähelegi, ilmselt oleneb, kes teeb? Või siis pandi see sulle liiga vara). Aga kanüül (see nõel, mis randmel on, eks) see tegi hirmsat valu, oli vist kuidagi ära vajunud, hõõrus (samas see ei ole keisri eripära, kanüüli pannakse ka tavasünnitajatele mõnikord). Just selle kanüüli tõttu ma tahtsin ise kiiremini liikuma saada, et see ära võetaks rutem 🙂

Aga rasestumisest – isegi kui ma oleksin sünnitanud mittekeiserlõikega, ma ikka ei oleks soovinud kohe klõpsti aasta jooksul jälle rasedaks jääda.

Taastumisest – sul läks erakorraliselt kaua aega sellega. Ma ei ole ka kuulnud, et keegi kuskil soovitaks lausa 4-6 kuud raskeid asju tõsta, see on ikka kaks kuud, millest räägitakse. Lisaks võib tõsta kuni 5kg kaaluvaid asju, see piir ei jookse 3 kg juurest. Aga mõni tõstab juba varem rohkem. Sinu pikk taastumisaeg on pigem erand, enamasti läheb kiiremini.

Ma eriti ei usu ka seda, et mitte rasestumine sul kuidagi keiserlõikega seotud oleks (puhtfüüsiliselt). Võimalik, et sul on selle tõttu sisse jäänud mingi alateadlik hirm, mis takistab rasestumist. lase lõdvaks 🙂 Võib olla küll võimalik, et saad kolmanda lapse ise sünnitada, sa ei pea keisrit paaniliselt ette kartma. Ja kui see tulebki, siis ei pruugi sul järgmine kord nii kehvasti minna, et lausa 9 kuud taastuma pead…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 18.02 00:14; 18.02 11:35; 19.02 14:03; 19.02 14:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sünnitasin loomulikul viisil, ilma ühegi valuvaigistita. Sünnitus kestis pea 12h. Kõige hullem valu hakkas peale seda kui looteveed avati. Peale lootevee avamist kuni lapse sünnini läks 2h50min. Kõige valusam oli siis kui hakkasid pressid. Kartsin meeletult kuna tean kõiki riske mis võivad sünnituse ajal juhtuda ja kuna lapse südametöö hakkas alla minema. Õnneks miskit ei juhtunud ja lapsega ka kõik korras. Ämmaemand abistas igati ja toetas ning päris lõpus kui mina enam pressida ei jaksand kutsuti abiline kes siis kõhule surus kui mina pressisin. Sain ka suurem lõike, õmmeldi 1,5h. Päris “august” “auguni” ei lõigatud. See kes õmbles ütles ise ka, et tal läheb aega sellega. Lõpuks olin juba sealt alt paistes kui õmmeldi, kuna nii kaua läks. Algul ei hakanud tuimestus mõjuma millega õmmeldi, siis hakkas see toimima aga vaikselt toime kaduma ja hakkasin jälle valu tundma ( olen madala valu lävega), siis hakkati mingit spreid kautama. Igatahes igavene jama. Aaa ja peale sünnitust hakkas mul verejooks ka veel nii, et tuli kiirelt kanüül panna ja tuvastada kus see tuleb nii, et kohe ei saanudki õmblema hakata. Põhjust aga ei leitud ja pale kanüüli panemist ja rohu manustamist kusagil 15minuti pärast jäi verejooks väiksemaks ja sai õmblema hakata. Õnneks see nii suur ei olnud et oleks pidanud mind opile viima vms. Peal sünnitust olin ise jalul, oli küll tunne nagu jalgpall oleks argivahel kuna olin ikka väga paistes sealt aga see järgmine päev tõmbas juba tagasi, ei saanud miskit aru, et oleks õmmeldud. WC käia oli küll natuke ebamugav, just seda tagumist äda teha. Peale igat käiku tuli hoolikalt pesta. EI röökinud ma midagi seal potil nende õmbluste pärast, kõige rohkem häält tegin presside ajal ja seda võib röökimiseks nimetada. Kui haav hakkas kokkukasvama ja niidi välja tulema oli ebamugav, selline sikutav tunne. Hiljem selgus, et natuke pahasti on õmmeldud, ühe koha pealt siis viltu. Seda siis alles järelkontrollis. Kusagil 2ndl ei saanud teksasid kanda ja kusagil sama kaua ei saanud/võinud istuda. Aga mind see ei häirinud, kõndimist ka ei häirinud. Eks voodielu sellepärast natuke kannatas kuna ennem sünntius järgset kontrolli seksima ei hakanud. Mees oli sellega nõus, et ennem peab vaatama et kõik oleks seal all ikka korras.
EI ole ma tuline keisri vastane ega ka sünnituse pooldaja. Kui on vaja teha keiser siis on vaja teha. Kui ei ole vaja teha siis tuleks ikka ennem ise proovida. Kui siis sünnitegevuse käigus tekib näidustus siis teha. Kui lapse toonid lähvad kehvaks, kui sünnitegevus veenib liiga pikale vms. Seda õiget hetke peab hindama ämmaemand/ arst ja siis tuleb kiirelt tegutseda, mitte ise vastu punnida, kuna teatud sünnituse staadiumis ei saa enam ka keisrit teha. Siis on kõik enda ja arstide kätes, põhiliselt ikka enda. 4 aastat tagasi haiglas kus mina sünnitasin pidi olema see TOKO/ KTG apraat terve presside aja peal,no sisuliselt sinnani kuni laps kõhust välja sai. Sealt oli kohe näha mis lapse südametoonid olid ja kas peab nt. vaakumpumpa kasutama vms.
Veel 4 aastat tagasi ei olnud haiglas kus mina sünnitasin ja ka minu teada mujal eesti haiglas sellist ruumi kus naised oma lapsi hoidsid. Olen selliseid ruume ainult filmides näinud. Tean, et on ruum kus on keisri teel sündinud lapsed ja need beebid kes vajavad järelvalvet.

Nüüd olen uuesti lapseootel ja suve algul tuleb uuesti sünnitama minna. Ausalt ei mäleta ma enam seda valu mis oli sünnituse ajal, ei mäleta ka valu mida tegi lahkliha lõige ( olen madala valu lävga ning peale loote veede avamist kui olin tunnike nii valutanud ei saanud enam sõnagi suust välja) . Oleks ikka nii hull valu olnud et olek peast segi läinud oleks see vast meeles. Kui eelmise rasedusega oli laps kohe peaseisus ja korra kusagil 35ndl paiku otsutas end ümber keerata räägiti mulle keisrist. Õnneks ndl pärast ultrahelis selgus, et on ikka nii nagu peab ja keisri varjanti ikkagi ei ole. Nüüd aga selle rasedusega laps muudkui keerutab ja korra on olnud ainult peaseisus, ülejäänud aja risti. Õnneks rasedus alles 26ndl ja aega on sellega aga ehk ikka otsustab jääda peaseisu. Hirm mul küll on ise sünnitada, tean riske ja olen pidanud ka tühjade kätega peale sünnitust koju naasma ( põhjuseks ei olnud sünnitus tüsistus ). Püüan aga mitte ainult nendele riskidele mõelda, proovin olla positiivne.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.02 15:06; 19.02 18:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kas tõesti veel keegi üritab selle haige inimesega mõistlikku vestlust pidada ja vettpidavaid argumente tuua? Milleks ometi?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 18.02 14:31; 18.02 20:54; 19.02 15:06;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hea teemaalgataja, palun otsi abi! Tõsiselt! Sinuga on midagi väga valesti kui sa arvad, et loomulik sünnitus on midagi mida on vaja propageerida. See ongi loomulik just seepärast, et ongi loomulik ja just nii lihtne see ongi.

Palun ütle, miks sa täiesti sõgedalt tegeled keisrilõike propageerimisega? Argumenteeritud vastuseid pead lolluseks ja solvad inimesi kes on täiesti rahumeelselt kirjeldanud enda kogemusi ja lahti seletanud ka keisrilõike ohtlikke tagamaid mida sina pole suutnud teha.

Ja taaskord esitan küsimuse, mille olen juba korduvalt esitanud – mida sa loodad siit foorumist leida? Mis on sinu teemaalgatuse eesmärk? Oled varem varmalt vastanud ja ehk oled nii armas ja vastad nüüd ka? Arendaks äkki dialoogi või arutelu selmet järjest lollakamaid ja vihasemaid postitusi kirja panna. Oled selleks valmis või soovid ainult lahmida?

Kulla Selmet, minu küsimus ja kirjutamise põhjus oli ju juba minu teemaalgatuses kirjas. Mine vaata üle miks ma teema püstitasin ja mida ma küsisin/teada tahtsin, selmet siin uuesti juba algselt vastatud küsimusi esitada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt 17.02 21:56; 18.02 11:00; 18.02 12:38; 18.02 13:38; 18.02 14:51; 18.02 14:53; 18.02 19:59; 18.02 20:30; 19.02 09:44; 19.02 17:16; 19.02 17:17; 19.02 20:15; 20.02 21:32; 20.02 21:43; 23.01 15:33; 19.02 19:33; 19.02 19:34; 20.02 15:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii palju rumalat juttu, et ei tea kohe millest siin alustada. Pole hetkel palju aega ka, aga ARM ja 2-kuune taastumisaeg on ikka NII mööda pandud, et pole sõnu, kuidas inimesi annab lollitada. Arm jääb ülemiste häbemekarvade sisse praktiliselt ja seda pole üldse näha (küll aga on kergelt näha ülalpool asub pimesoolearm). 2-kuune taastumisaeg? Mis asja :D, samal päeval kenasti kõnnid ringi ja pole häda vähematki. Miks te ajate sellist jama, kas selleks, et ikka propageerida loomulikku sünnitust?

Sa ei ole kunagi sünnitanud ja usud, et tead sünnitamisest kõike? Üks vanem ämmakas ütles, et iga sünnitus on erinev ja kunagi ei või teada kuidas läheb. Olen temaga nõus. Kõhuõõne operatsioone pole mulle tehtud, aga mõned päevakirurgias küll ja kuigi väike asi, siis reageerisin väga ootamatult tuimestuseks kasutatavale ainele. Kirurg oli ka hämmingus.
Ma ei tea, mida sa üritad siin saavutada? Õigustust oma keisrisoovile? Kui sul on psühholoogiline või psühhiaatriline probleem, siis pöördu sellega vastavate spetsialistide poole ja võimalik, et saad näidustuse keisriks. Kui aga spetsialistid otsustavad, et sulle seda siiski vaja pole, siis ega perekool ka sind aidata ei saa.
Ma isiklikult kirjutasin oma kogemustest selleks, et jagada oma kogemusi teiste lugejatega: ei ole alati valus, ei ole alati pikk ja ei ole alati 5 min tuhude vahega õige aeg haiglasse minna (läksin 15-20 min vahedega, kui need olid juba 7 tundi kestnud, tähtaeg oli paar päeva üle). Liigselt karta pole mõtet, aga maksab oma soove haiglapersonalile konkreetselt edastada ja end mitte teadmatusse jätta või pidevalt tagasi saata. Mina sain mida küsisin:) kuigi ämmakale oleks mõni teine asend mugavam olnud.

Kui sa oleksid minu postitusi korralikult lugenud, siis oleksid ka teadlik, et ma olen korra juba keisrilõike abil lapse saanud, küll jah ei toimunud see Eestis.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt 17.02 21:56; 18.02 11:00; 18.02 12:38; 18.02 13:38; 18.02 14:51; 18.02 14:53; 18.02 19:59; 18.02 20:30; 19.02 09:44; 19.02 17:16; 19.02 17:17; 19.02 20:15; 20.02 21:32; 20.02 21:43; 23.01 15:33; 19.02 19:33; 19.02 19:34; 20.02 15:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See dok. film, millest enne juttu oli (Microbirth), on järelvaadatav – http://etv2.err.ee/v/73123f70-76c8-445a-8a04-87da1a597b05

Soovitan väga vaadata.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hea teemaalgataja, palun otsi abi! Tõsiselt! Sinuga on midagi väga valesti kui sa arvad, et loomulik sünnitus on midagi mida on vaja propageerida. See ongi loomulik just seepärast, et ongi loomulik ja just nii lihtne see ongi.

Palun ütle, miks sa täiesti sõgedalt tegeled keisrilõike propageerimisega? Argumenteeritud vastuseid pead lolluseks ja solvad inimesi kes on täiesti rahumeelselt kirjeldanud enda kogemusi ja lahti seletanud ka keisrilõike ohtlikke tagamaid mida sina pole suutnud teha.

Ja taaskord esitan küsimuse, mille olen juba korduvalt esitanud – mida sa loodad siit foorumist leida? Mis on sinu teemaalgatuse eesmärk? Oled varem varmalt vastanud ja ehk oled nii armas ja vastad nüüd ka? Arendaks äkki dialoogi või arutelu selmet järjest lollakamaid ja vihasemaid postitusi kirja panna. Oled selleks valmis või soovid ainult lahmida?

Kulla Selmet, minu küsimus ja siiakirjutamise põhjus oli ju juba minu teemaalgatuses kirjas. Mine vaata üle miks ma teema püstitasin ja mida ma küsisin/teada tahtsin, selmet siin uuesti juba vastatud küsimusi esitada.

Püstitasid teema, et teada saada kuidas saavutada arstiga kokkulepe keisriks, et mitte karjudes lolliks minna. Nii? Oled saanud kasulikke nõuandeid? Tundub, et võid rahumeeli ise sünnitada, sest karju palju karjud, lollimaks enam tõenäoliselt minna ei anna 🙂

Mina lõpetan.

Ilusat rasedust ja mõnusat sünnitust sulle! (Päriselt soovin seda, ilma igusuguse irooniata nagu varasemates postitustes.)

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 18.02 14:13; 18.02 16:03; 18.02 21:12; 19.02 10:58; 19.02 18:10;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii sa soovid keisrit sest sa arvad teadvat kuidas loomulik sünnitus käib ja kui “hull” olukord peale seda on. Siis minegi sellise jutuga oma ämmaemanda juurde. Tead ma pole midagi rumalamat lugenud. Kus sa tead nii täpselt et need naised röökisid wc just selle pärast et neid lõigati alt poolt? Käisid kätt hoidmas? Kus sa tead, et nad ei jaksanud just sellepärast oma lapse eest hoolitseda ning lapsed just sellepärast olid eraldi ruumis? Äkki hoopis olid need nende vanemate lapsed kes keisri abil olid sünnitanud, see aeg juu peab laps kusagil olema kuni ema narkoosist ärkab/ opilt tuleb? Oled siin eesti haiglas/haiglates üldse käinud ? Tead üldse millised meie sünnitusosakonnad on? Miks sa üldse arvad, et teine keiser ( kui see sul üldse tehtud on) läheb sama lihtsalt? Iga op´ist taastumine on ikkagi erinev nagu ka iga sünnitus? Kus sa tead, et sina sünnituse ajal valus segi end röögid ja et sulle on lahkliha lõiget vaja? Kui sa ei ole ise loomulikul teel sünnitanud siis ei ole kuidagi sobiv sul väita et sa tead kõike ja keiser on parim ning ise sünnitanud naised piinavad end ja ei saa oma lastega peale sünnitust hakkama ning et nad ei tea midagi kuna neile ei ole keisrit tehtud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.02 15:06; 19.02 18:33;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Hea teemaalgataja, palun otsi abi! Tõsiselt! Sinuga on midagi väga valesti kui sa arvad, et loomulik sünnitus on midagi mida on vaja propageerida. See ongi loomulik just seepärast, et ongi loomulik ja just nii lihtne see ongi.

Palun ütle, miks sa täiesti sõgedalt tegeled keisrilõike propageerimisega? Argumenteeritud vastuseid pead lolluseks ja solvad inimesi kes on täiesti rahumeelselt kirjeldanud enda kogemusi ja lahti seletanud ka keisrilõike ohtlikke tagamaid mida sina pole suutnud teha.

Ja taaskord esitan küsimuse, mille olen juba korduvalt esitanud – mida sa loodad siit foorumist leida? Mis on sinu teemaalgatuse eesmärk? Oled varem varmalt vastanud ja ehk oled nii armas ja vastad nüüd ka? Arendaks äkki dialoogi või arutelu selmet järjest lollakamaid ja vihasemaid postitusi kirja panna. Oled selleks valmis või soovid ainult lahmida?

Kulla Selmet, minu küsimus ja siiakirjutamise põhjus oli ju juba minu teemaalgatuses kirjas. Mine vaata üle miks ma teema püstitasin ja mida ma küsisin/teada tahtsin, selmet siin uuesti juba vastatud küsimusi esitada.

Püstitasid teema, et teada saada kuidas saavutada arstiga kokkulepe keisriks, et mitte karjudes lolliks minna. Nii? Oled saanud kasulikke nõuandeid? Tundub, et võid rahumeeli ise sünnitada, sest karju palju karjud, lollimaks enam tõenäoliselt minna ei anna :)

Mina lõpetan.

Ilusat rasedust ja mõnusat sünnitust sulle! (Päriselt soovin seda, ilma igusuguse irooniata nagu varasemates postitustes.)

Kas sa said nüüd mingi rasedusaegse ekstrarahulduse sellest oma sihilikult mõnitavast sõnavõtust? No palju õnne sulle siis, eks see näitab sinu “suurust”. Võib-olla koguni suurust “emana”.

PS. Kui te nüüd tagantjärgi minu ja enda sõnavõtud läbi loete, siis veidikesegi objektiivse ja adekvaatse hinnangu põhjal peaks olema siilile ka selge, et hüsteeriliselt endast väljunud olete teie, et keegi julgeb mitte kaasa koogutada teie märterlikule eneserebestamisele. Mitte mina, kes ma pelgalt nendin teist võimalust ja tahtsin teie kaudu huvi pärast mõningaid detaile täpsustada. Aga eks see vist näitab perekooli naiste/emade taset? 🙂

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt 17.02 21:56; 18.02 11:00; 18.02 12:38; 18.02 13:38; 18.02 14:51; 18.02 14:53; 18.02 19:59; 18.02 20:30; 19.02 09:44; 19.02 17:16; 19.02 17:17; 19.02 20:15; 20.02 21:32; 20.02 21:43; 23.01 15:33; 19.02 19:33; 19.02 19:34; 20.02 15:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Nii palju rumalat juttu, et ei tea kohe millest siin alustada. Pole hetkel palju aega ka, aga ARM ja 2-kuune taastumisaeg on ikka NII mööda pandud, et pole sõnu, kuidas inimesi annab lollitada. Arm jääb ülemiste häbemekarvade sisse praktiliselt ja seda pole üldse näha (küll aga on kergelt näha ülalpool asub pimesoolearm). 2-kuune taastumisaeg? Mis asja :D, samal päeval kenasti kõnnid ringi ja pole häda vähematki. Miks te ajate sellist jama, kas selleks, et ikka propageerida loomulikku sünnitust?

Ohhhh …. Kui Sa nüüd kolm korda sisse ja väja hingaksid ja mu kirja uuesti rahunenult loeksid, siis – no mina ei näe seal mingit rumalat juttu, enamasti räägin oma kogemusest. Reaalselt tood Sa kogu selle meeletu “rumaluse” tõestuseks ainult minu nimetatud 2-kuud-taastumist-fakti, aga kui oleksid süvenenult kogu siinset teemt lugenud, oleksid ka taibanud, et see ei tulnud üleüldsegi minu peast, vaid kellegi eelpoolkirjutanu tekstist!!! Aga noh, kui juba niipalju ei suuda analüüsida, mis me siin siis üldse loodame mõistuse hääle peale :(.
Mina hullupööra ei propageeri ega hüsteeritse ammugi. Jah, pooldan loomulikku sünnitust (arvamuse tõetamiseks mõtted eelmises postituses kirjas), aga kui keegi vajab keisrit või tõesti muudmoodi ei suuda endaga toime tulla, lasku käia.
Nii et kainemat-arukamat suhtumist ja analüütilisemat lähenemist, jõudu ja kannatust selleks (lastekasvatuses läheb seda, muide, ERITI vaja).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.02 00:54; 19.02 20:42;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen kaks last loomulikul teel sünnitanud ja kolmanda erakorralise keisriga. Esimene sünnitus kestis 26h, laps kaalus 4600g. Ise olen õbluke naine ja nii suurt last ei ennustanud ükski ultraheli. Sünnitus oli valuvaigistiteta. Jah, oli küll valus ning natukene sai karjutud ka. Sain mingid väikesed rebendid ka ning kaks õmblust. Aga et vetsupoti peal pärast röökinud oleks, seda küll ei olnud. Sünnitasin Pelgulinnas ning seal oli WC kohe sünnitustoas olemas ning sinna läksin pissile kohe peale õmblemist. Öeldi küll, et äkki panevad tuimestavat sprayd peale, aga ei arvanud et vaja läheb. Kipitas natukene pissimise ajal, aga see oli ka kogu valu peale sünnitust. Tuletan meelde, et laps oli selleks ajaks ehk pool tundi vana alles. Peale seda kalpsasin ise ringi, kõndisin teisele korrusele perepalatisse ja polnud enam mingeid valusid.
Teine sünnitus kestis alla kümne tunni, samuti Pelgulinnas ning ilma valuvaigistiteta. Sündis 4 kilone tüdruk. Ei rebenenud midagi. Enne sünnitust olin käinud joogas ja vabastavad hingamises ning oskasin sünnitusel palju õigemini hingata, pressida ja end lõdvestada. Peale sünnitust jalutasin ringi ja välja lasti meid samal päeval.
Keisriga võeti kõhust välja minu kolmas laps ning see oli ainus kord, kus tundsin end peale “sünnitust” kui invaliid. Haiglas liikusin ratastooliga, last nägin eemalt kui mees parasjagu juures polnud. Kõhu peale teda võtta oli valus. Koju sain alles teisel nädalal, kuna tekkis põletik. Imetamisega olid väga suured raskused ja selle haavavalu ja taastumise tõttu pelgan haiglaid siiani.

Kõik need naised, kes vabatahtlikult tahavad oma terve lapse operatsiooni teel ilmale tuua, mitte loomulikul teel sünnitada, on minu jaoks mõistatus. Vähe sellest, et lapse jaoks on loomulik sünd vajalik, on ju keisrilõige enda jaoks ka nii palju raskem. Vabatahtlikult lasta endal kõht lahti lõigata?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.02 19:28; 20.02 19:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav vaatamine neile, kes keisrilõiget tahavad. 🙂

https://www.youtube.com/watch?v=gJeRWGxOTcA

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.02 19:28; 20.02 19:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen kaks last loomulikul teel sünnitanud ja kolmanda erakorralise keisriga. Esimene sünnitus kestis 26h, laps kaalus 4600g. Ise olen õbluke naine ja nii suurt last ei ennustanud ükski ultraheli. Sünnitus oli valuvaigistiteta. Jah, oli küll valus ning natukene sai karjutud ka. Sain mingid väikesed rebendid ka ning kaks õmblust. Aga et vetsupoti peal pärast röökinud oleks, seda küll ei olnud. Sünnitasin Pelgulinnas ning seal oli WC kohe sünnitustoas olemas ning sinna läksin pissile kohe peale õmblemist. Öeldi küll, et äkki panevad tuimestavat sprayd peale, aga ei arvanud et vaja läheb. Kipitas natukene pissimise ajal, aga see oli ka kogu valu peale sünnitust. Tuletan meelde, et laps oli selleks ajaks ehk pool tundi vana alles. Peale seda kalpsasin ise ringi, kõndisin teisele korrusele perepalatisse ja polnud enam mingeid valusid.
Teine sünnitus kestis alla kümne tunni, samuti Pelgulinnas ning ilma valuvaigistiteta. Sündis 4 kilone tüdruk. Ei rebenenud midagi. Enne sünnitust olin käinud joogas ja vabastavad hingamises ning oskasin sünnitusel palju õigemini hingata, pressida ja end lõdvestada. Peale sünnitust jalutasin ringi ja välja lasti meid samal päeval.
Keisriga võeti kõhust välja minu kolmas laps ning see oli ainus kord, kus tundsin end peale “sünnitust” kui invaliid. Haiglas liikusin ratastooliga, last nägin eemalt kui mees parasjagu juures polnud. Kõhu peale teda võtta oli valus. Koju sain alles teisel nädalal, kuna tekkis põletik. Imetamisega olid väga suured raskused ja selle haavavalu ja taastumise tõttu pelgan haiglaid siiani.

Kõik need naised, kes vabatahtlikult tahavad oma terve lapse operatsiooni teel ilmale tuua, mitte loomulikul teel sünnitada, on minu jaoks mõistatus. Vähe sellest, et lapse jaoks on loomulik sünd vajalik, on ju keisrilõige enda jaoks ka nii palju raskem. Vabatahtlikult lasta endal kõht lahti lõigata?

Minu jaoks on “mõistatus” see, et sina arvad, et kui sinul oli “nii”, siis on kõigil “nii” ja seda nii loomuliku, kui keisri korral.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt 17.02 21:56; 18.02 11:00; 18.02 12:38; 18.02 13:38; 18.02 14:51; 18.02 14:53; 18.02 19:59; 18.02 20:30; 19.02 09:44; 19.02 17:16; 19.02 17:17; 19.02 20:15; 20.02 21:32; 20.02 21:43; 23.01 15:33; 19.02 19:33; 19.02 19:34; 20.02 15:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav vaatamine neile, kes keisrilõiget tahavad. :)

https://www.youtube.com/watch?v=gJeRWGxOTcA

Huvitavat pole siin eriti midagi. Kas sulle tuleb üllatusena, et operatsiooni käigus skalpelli ja muid vahendeid kasutatakse ning, tõsi, on ka verd ja lõikamist?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt 17.02 21:56; 18.02 11:00; 18.02 12:38; 18.02 13:38; 18.02 14:51; 18.02 14:53; 18.02 19:59; 18.02 20:30; 19.02 09:44; 19.02 17:16; 19.02 17:17; 19.02 20:15; 20.02 21:32; 20.02 21:43; 23.01 15:33; 19.02 19:33; 19.02 19:34; 20.02 15:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen mõlemat moodi sünnitanud – nii loomulikul teel kui keisriga. Mõlemad olid valusad, aga keisrist taastumine oli pikem (tavasünnitusest taastusin ca 3 nädalaga, keisrist taastumine võttis aega ca 9 kuud). Lisaks edasised piirangud – 4-6 kuud ei tohi raskeid asju tõsta (tohib 3-4kg ainult) ja 1 aasta jooksul uuesti rasestuda. Loodan, et nad lõikusega (keiser oli 2.sünnitus) midagi ära ei vussinud, sest nüüd on 3 aastat möödas ja mul polegi õnnestunud enam rasedaks jääda (sooviksin ikkagi kolmandat last ka).
Mina isiklikult tahaksin ikkagi loomulikul teel sünnitada, sest see keisriga kaasnev kateetri panek oli minu jaoks täielik õudus (kui selle kateetri-värgi saaks ära jätta, siis tegelikult vahet pole – tavasünnitusega valutad enne, keisriga pärast sünnitust).

Minule, tavasünnitajale pandi ka sinna valusasse ja kondisesse käe peale kanüül. Keegi kirjutas siin jahukottide tõstmisest. Ma ei tohtinud terve tagumikuga istudagi ja pissisin nagu okastraati õmblustega ja mingitest jahukottide ja mööbli tõstmisest polnud mitu nädalat juttugi. Õmblused ei või altotsast samamoodi lahti minna ja kuidas sa istudki ja tõstad, kui kõik alt on paistes, punane ja valus. Tuli mingi liignahk ka veel peale õmblust ja ma usun, et õmmeldi ka natuke vähe.kuuldud küll neid valesti õmblemisi.

ahjaa, kusjuures mul oli keiserlõike juures kõige valusam asi kanüül (mitte kateeter, seda ei pannud nagu tähelegi, ilmselt oleneb, kes teeb? Või siis pandi see sulle liiga vara). Aga kanüül (see nõel, mis randmel on, eks) see tegi hirmsat valu, oli vist kuidagi ära vajunud, hõõrus (samas see ei ole keisri eripära, kanüüli pannakse ka tavasünnitajatele mõnikord). Just selle kanüüli tõttu ma tahtsin ise kiiremini liikuma saada, et see ära võetaks rutem :)

Aga rasestumisest – isegi kui ma oleksin sünnitanud mittekeiserlõikega, ma ikka ei oleks soovinud kohe klõpsti aasta jooksul jälle rasedaks jääda.

Taastumisest – sul läks erakorraliselt kaua aega sellega. Ma ei ole ka kuulnud, et keegi kuskil soovitaks lausa 4-6 kuud raskeid asju tõsta, see on ikka kaks kuud, millest räägitakse. Lisaks võib tõsta kuni 5kg kaaluvaid asju, see piir ei jookse 3 kg juurest. Aga mõni tõstab juba varem rohkem. Sinu pikk taastumisaeg on pigem erand, enamasti läheb kiiremini.

Ma eriti ei usu ka seda, et mitte rasestumine sul kuidagi keiserlõikega seotud oleks (puhtfüüsiliselt). Võimalik, et sul on selle tõttu sisse jäänud mingi alateadlik hirm, mis takistab rasestumist. lase lõdvaks :) Võib olla küll võimalik, et saad kolmanda lapse ise sünnitada, sa ei pea keisrit paaniliselt ette kartma. Ja kui see tulebki, siis ei pruugi sul järgmine kord nii kehvasti minna, et lausa 9 kuud taastuma pead…

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.02 13:33; 20.02 23:08;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina kartsin loomulikku sünnitust väga ja olin sellele nii vastu. Korduvalt uurisin oma ämmakalt ikka ja jälle keisri kohta aga ilma näidustusteta see võimalik ei ole vähemalt eestis. Ja no sünnitasin loomulikul teel, sünnitus kestis 8h, millest 4h oli selline intensiivne ja tugev valu ja olin juba sünnituspalatis. Tuhud hakkasid kuskil 20min enne väljutamist (selleks ajaks oli avatus kõige suurem alles), väljutamisperiood kestis 8min, lahklihalõikega. Õmmeldi mind kokku ja võin oma kogemusest öelda, et kui arst ütles, et võin tõusta voodist olin vups voodist püsti, mille peale arst mind istuma tagasi surus ja käskis aeglaselt tõusta aga mul ei olnud mitte mingisugust peapööritust või valusid. Läksin omal jalal sünnitusjärgsesse osakonda ja isiklikult sain mina istuda ja kõike teha ilma mingisuguse probleemita. Minul oli esilekutsumine ja seega olid ka valud intensiivsemad ja tugevamad (seda ütles mulle arst ja ka mu oma ema kes viimase lapse sünnitas esilekutsumisega) aga võin öelda, et paar korda ainult karjusin aga rohkem ei olnud mingit probleemi ja ei ole ennast lolliks karjunud. Seega kui peaksin kunagi järgmise lapse saama siis sooviks ka seda loomulikul teel aga kui tekivad näidustused siis muidugi kahe käega keisri poolt. Peaasi, et lapsega sündides kõik korras.

Ja mulle tundub, et sina teemaalgataja oleksid nagu vihane loomulikul teel sünnitajate peale. Nagu loomulikul teel sünnitamine oleks kuritegu ja ainus õige on keiser.
Sa peaksid ära proovima loomuliku sünnituse ja kui oled selle etapi läbinud siis tule siia ja pea kõiki lolliks kes on loomulikul teel sünnitamise poolt ja kummarda keisriga sünnitanuid. Nii et kaunist sünnitust sulle (ehk õnnestub sul ikka loomulik sünnitus läbi elada)!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sünnitasin loomulikult. Ei röökinud kordagi kuskil. Valud olid vägagi talutavad, kuigi kestsid 16h. Sain ka lahklihalõike ja oli väike verekaotus. Sünnitustoast kõndisin omal jalal minema. Kohe peale sünnitust tegelesin lapsega. Kuigi olin selleks hetkeks ööpäeva magamata.Õmblused ei läinud paiste, WC külastus ei pannud karjuma. Kolm päeva hoiti meid haiglas, kuna esmasünnitaja. Enesetunde järgi oleks võinud järgmine päev koju minna juba.
Minuga samal õhtul oli üks keisrilõige. Tema last enda juurde ei saanud, ämmaemandad tegelesid ja toitsid. Kui meie lapsega koju jalutasime, siis tuli keisri naine meile ratastooliga koridori peal vastu.
2 nädalaga parenesid õmblused ära nii, et pole arugi saada, et midagi oleks lõigatud seal. Istuda lubati kohe peale sünnitust.

Ei propageeri ei ühte ega teist. Minu kogemus ja tähelepanekud on sellised. Igal viisil on oma plussid ja miinused.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Üks võimalik keisritüsistus, mida siin veel mainitud pole, on oht, et järgmise raseduse ajal kasvab platsenta läbi emakaarmi. See on patoloogia, mille tulemuseks on lapse üsasisene surm või raseduse med.näidustustel katkestamise vajadus. On olnud ka juhtumeid, kus platsenta kasvab läbi emakaarmi lausa naise siseorganite külge. Muidugi ma ei väida, et need juhtumid on tavalised, kuid pole ka mingit põhjust uskuda, et need just ühe või teise raseda puhul välistatud oleks. Lihtsalt infoks, täiesti neutraalselt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ah, reaalsus on paraku see, et teemaalgataja keisrit ei saa, kuna tal pole meditsiinilist näidustust. Peab ise sünnitama, tahab ta seda või mitte. Pole mõtet rohkem vaieldagi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul oli erakorraline keiser peale 40-tundi tuhusid. Emakas avanes 4cm ja siis stopp, nö tühi töö, hiljem selgus, et emakapõletiku tõttu (sain selle millalgi sünnituse käigus). Keisri ajal oli suhteliselt ebameeldiv sikutamise tunne, laps võeti välja, tegi oma esimese hingetõmbe ja väikse kiuksu. Sain ta kohe enda juurde, musitasin ja silitasin. Mind õmmeldi kokku ja laps viidi isa juurde sünnitustuppa. Kohtusime ca poole tunni pärast intensiivravi palatis. Laps pandi rinnale umbes 1,5 h peale keisrit, imetamine õnnestus kohe hästi. Jalule tõusin 8 tundi peale keisrit, siis kolisime perepalatisse. Kõik oli kõige paremas korras. Minu taastumine oli ülikiire, ei mingeid ebameeldivusi peale kõhukinnisuse (abi sain Mikrolaxist).
Kuulates sõprade-sugulaste kogemusi loomulikust sünnitusest, no siis sajatage mind nüüd sajaga – oma tütrele tahaks igal juhul keisrit. Või siis seda, et epiduraal tõesti toimib, minu õel näiteks see ei aidanud valusid vähendada, tema sünnituskogemust ei soovi vaenlaselegi. Tegemist pole mingi lillekesega vaid tubli ja tugeva sportlasega, kes valu ja kannatusega nö harjunud on. Ausalt, minul keisrist ainult head mälestused – üks mu elu ilusamaid elamusi. Samas need lommalikud valud enne keisrit – kohutav.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keiser pole tõesti mingi meelakkumine. Mina hakkasin loomulikult sünnitama, kestis asi reedest kuni pühapäeva ööni. Kuna laps sünnitusteedes edasi ei liikunud tehti erakorraline keiser. Väga raske oli kõndida hiljem, nagu C täht kõver. Pluss nädal hiljem tõusis palavik ja avastati,et haavas põletik. Põletik läks nii hulluks,et olin nädal haiglas tilgutite all ja haava lõi lahti. Mäda voolas haavast pea kaks nädalat. Nüüd möödas pea kaks kuud ja alles nüüd hakkab haav kokku kasvama ja paranema. Minu jaoks oli see kõik nii raske. Nii kõik mis loomulikult toimus kui ka keiser. Õnneks lapsega kõik korras.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis põhjusel sa keisrilõiget tahad?

Mis mõttes mis põhjusel soovin? Sellel põhjusel lihtsalt, et ei soovi sünnitada, ei taha tundide kaupa valust karjudes peast lolliks minna. Soovin keisrilõiget päris kindlasti kohe, küsimus lihtsalt kuida see Eestis käib, kas selleks peaks miski näidustus olema, või piisab, kui soovi avaldada, et ei taha sünnitada ise.

Miks tundide kaupa peab valust karjuma? Tule 21. sajandisse ja sa elad Eestis. Mina olen mõlemad lapsed sünnitanud epiduraali kasutades ja olnud täie mõistuse juures, mööda seinu pole üle roninud, keisrilõiget ei nõudnud sünnituse ajal, st pole pidanud valust hulluma. Saad ju kasutada epiduraali.
Pärastine: pole olnud lahklihalõiget nii et taastumine kerge. Esimesega oli rohkem õmblusi (õmblemine valutu) aga sain kohe istuda jne. Teisega üks väike kriim, nii et sünnituspalatist kõndisin ise välja. Vetsus OK käia.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina jalle ei tahaks keisrit aga kui see peaks olema naidustatud ja lapse seisukohalt parim lahendus siis nii ongi. Esimene sunnitus oli esilekutsumisega ja valud olid meeletult intensiivsed aga onneks sain epiduraali ja see aitas palju, sain ka lahklihaloike ja paris mitu omblust sinna alla ja voin oelda, et taastumine oli pikk ja valus! 3 nadalat istuda ei saanud, kondimisest raakimata, sain vaid kuidagi pool kulje peal lamada, katsu siis vastsundinud lapse eest hoolitseda. Iga paev neelasin valuvaigisteid sest see valu oli kohutav. Siiski tahaks ka seekord ise sunnitada lootes, et ehk ei tehta loiget ja ei saa sinna alla nii palju omblusi. Niiet minu kogemus naitab kull, et ka ise sunnitades voib taastumine olla vaga valulik ja votta nadalaid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ah, reaalsus on paraku see, et teemaalgataja keisrit ei saa, kuna tal pole meditsiinilist näidustust. Peab ise sünnitama, tahab ta seda või mitte. Pole mõtet rohkem vaieldagi.

Kuna tal üks keiser on juba olnud, siis tõenäoliselt ikka saab küll, piisab enamasti ainult oma soovi avaldamisest.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.03 15:52; 19.03 15:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Miks tundide kaupa peab valust karjuma? Tule 21. sajandisse ja sa elad Eestis. Mina olen mõlemad lapsed sünnitanud epiduraali kasutades ja olnud täie mõistuse juures, mööda seinu pole üle roninud, keisrilõiget ei nõudnud sünnituse ajal, st pole pidanud valust hulluma. Saad ju kasutada epiduraali.
Pärastine: pole olnud lahklihalõiget nii et taastumine kerge. Esimesega oli rohkem õmblusi (õmblemine valutu) aga sain kohe istuda jne. Teisega üks väike kriim, nii et sünnituspalatist kõndisin ise välja. Vetsus OK käia.

Nagu oma miinustest näed, on Eestis suhtumine epiduraali veelgi negatiivsem kui keisrilõikesse. Ise soovitaksin ka epiduraali kasutada, kui peamiseks hirmuks on see, et end valust segi karjutakse. Igatahes leebem variant ju nii emale kui ka lapsele.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 19.03 15:52; 19.03 15:55;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 106 )


Esileht Sünnitus soovin keisrilõiget

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.