Ma ei tea, kas olla oma mehega edasi koos või mitte. Seksi on meil keskmiselt üks kord kuus. Ja see toimub ka suure skandaaliga. Mees väidab, et tal ei ole isu. Üritan alati asja mõistusega võtta ja oodata, kuni ta lõpuks tahab, aeg-ajalt üritades. Läheb nädal, ma muutun rahutumaks, aga kannatan ära. Läheb teine nädal mööda, uinun juba pisarates õhtuti. Kolmanda nädala keskpaigaks umbes on tavaliselt skandaal, sest mees uurib, miks ma nutan õhtuti. Räägin talle, et nii ei saa abielu kesta, kui seksuaalsuhted puuduvad. Tavaliselt ta siis ütleb, et mis siis ikka, lähme lahku, kui ei saa. Siis mitu päeva klaarime suhteid ja lõpuks otsustame, et ikka tahame koos olla ja siis tuleb seks, mis mulle endale tundub temapoolse halastusseksina. Ja nii see käib tsüklina.
Muus osas on hoolitsev mees – teeb mulle hommikusööki ja toob aeg-ajalt lilli. Silitab mind üle keha, kui filmi vaatame, ütleb päevas mitu korda, et armastab mind ja et tal on vedanud, et nii hea naise endale sai.
Ma ei ole ülekaaluline, hoolitsen välimuse eest, kannan ilusaid riideid, teen süüa ja koristan. Enda arvates olen hea naine.
Aga tõesti, abielu on väga raske hoida ilma füüsilise läheduseta, nii hakkab kaduma ka emotsionaalne lähedus. Suur suur takistus lahkuminekuks on see, et meil on laps (pooleaastane). Muide, selline \”tsükkel\” hakkas käima juba enne minu rasedaks jäämist. Kui rase olin, sai mees ilusti ajada süü raseduse kaela, ilma, et ma asja tõsidusest aru oleks saanud. Lihtsalt öeldes, et ei saa ju seksida kui meie laps on kohe sealsamas. Ma ei taha, et laps kannataks lahutuse pärast. Minu mees on hea isa lapsele ja tegelikult normaalne mees mulle. Ikka lohutan end sellega, et mõnel mees peksab või on joodik, aga minu mees on ju normaalne. Siis tunnen end jälle süüdi, et draamatsen sellise asja üle.
Mis teie, naised (ja mõned mehed, kes Perekooli loevad), olukorrast arvate?
Teema: Suhe ilma seksita
Kui enne rasedust juba oli suhe hapu, siis milleks rasedus ja laps? Õigel ajal oleks tulnud vehkat teha selle mehe juurest, siis ei peaks praegu siin sinu hala lugema.
ma olen keskmiselt vabameelsem ja arvan, et abielu aitaks päästa kokkulepe mehega, et oma seksuaalsed vajadused rahuldad mujal.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]kaarel kirjutas:[/small]
Teema algataja olen.
Jah, rääkisin temaga ka sellisest variandist, aga tema välistas selle. Ta ei oleks sellega nõus.[/tsitaat]
siis on asi peppus.
jabur egoism ikka, ise ei taha ja teisel ka ei lase.
Ehk teda ei rahulda seks sellisel kujul, nagu ta hetkel on. Kas olete rääkinud oma fantaasiatest? Eelistused võivad olla erinevad ja mehele ehk ei meeldi nn misjonäriaaendis. Ei julge nt rääkida erinevatest mängudest või leludest vms. Tänapäeval on valik suur ja lai.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma ei tea, kas olla oma mehega edasi koos või mitte. Seksi on meil keskmiselt üks kord kuus. Ja see toimub ka suure skandaaliga. Mees väidab, et tal ei ole isu. Üritan alati asja mõistusega võtta ja oodata, kuni ta lõpuks tahab, aeg-ajalt üritades. Läheb nädal, ma muutun rahutumaks, aga kannatan ära. Läheb teine nädal mööda, uinun juba pisarates õhtuti. Kolmanda nädala keskpaigaks umbes on tavaliselt skandaal, sest mees uurib, miks ma nutan õhtuti. Räägin talle, et nii ei saa abielu kesta, kui seksuaalsuhted puuduvad. Tavaliselt ta siis ütleb, et mis siis ikka, lähme lahku, kui ei saa. Siis mitu päeva klaarime suhteid ja lõpuks otsustame, et ikka tahame koos olla ja siis tuleb seks, mis mulle endale tundub temapoolse halastusseksina. Ja nii see käib tsüklina.
Muus osas on hoolitsev mees – teeb mulle hommikusööki ja toob aeg-ajalt lilli. Silitab mind üle keha, kui filmi vaatame, ütleb päevas mitu korda, et armastab mind ja et tal on vedanud, et nii hea naise endale sai.
Ma ei ole ülekaaluline, hoolitsen välimuse eest, kannan ilusaid riideid, teen süüa ja koristan. Enda arvates olen hea naine.
Aga tõesti, abielu on väga raske hoida ilma füüsilise läheduseta, nii hakkab kaduma ka emotsionaalne lähedus. Suur suur takistus lahkuminekuks on see, et meil on laps (pooleaastane). Muide, selline \”tsükkel\” hakkas käima juba enne minu rasedaks jäämist. Kui rase olin, sai mees ilusti ajada süü raseduse kaela, ilma, et ma asja tõsidusest aru oleks saanud. Lihtsalt öeldes, et ei saa ju seksida kui meie laps on kohe sealsamas. Ma ei taha, et laps kannataks lahutuse pärast. Minu mees on hea isa lapsele ja tegelikult normaalne mees mulle. Ikka lohutan end sellega, et mõnel mees peksab või on joodik, aga minu mees on ju normaalne. Siis tunnen end jälle süüdi, et draamatsen sellise asja üle.
Mis teie, naised (ja mõned mehed, kes Perekooli loevad), olukorrast arvate?[/tsitaat]
Sul on siis uus mees kenasti juba olemas, kellest tead, et on kordades parem seksimõttes ka aastatepärast ? Hetkel oled sa valmis ilma meheta edasi elama. Võimalik, et sa ei leiagi omale meest. Kuidas sa siis üksi elades kavatsed ilma seksita elama hakata ? Või tahad sa panustada pidevatele üheöösuhetele ? Poole aastane laps ei saa lahutusest veel midagi aru, nii et kui keegi kannatab, siis oled see sina. Ei mingit hommikusööki ja kallistamist ja keegi ei ütle sulle, et ta sind armastab. ja isegi vahel harva seksi ei saa, oledki päris ilma. Kui nii on parem, siis loomulikult lahuta, mida sa enam mõtled. Saad oma uneaja tagasi ja ei nuta enam õhtuti patja, et seksi pole. Siis tead, et pole mõtet nutta, lihtsalt polegi seksi ja ei tule ka…..
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kahjuks jah, ei tea põhjust. Aiman, et kuna ta on veidi ülekaaluline, siis algul põdes oma keha pärast ja sellepärast, et hakkas higistama, aga olen talle selgeks teinud, et mind ei häiri need asjad. Ma arvasin ka, et see kõik sai lumepallina kuskilt alguse. Temaga rääkides ei tule midagi välja, mis teda häiriks. Ma arvan, et ta on A-seksuaalne, aga suhte alguses varjas sseda edukalt.[/tsitaat]
Kaua siis see olukord normaalne oli seksi suhtes? Kaua te koos olete ja kui tihti varem see toimus?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei ole uut meest. Aga kas ma peaks sellisele mõnitavale vastusele üldse midagi vastama? Vaata, kui ma vahel harva või üldse seksi ei saa, siis ma ei nutaks, kui oleksin lahutatud naine. Siis ma oleksin teadlikult valinud selle. Kui inimene abiellub, siis ta ei vali teadlikult tsölibaati. [/tsitaat]
Väga kahju, et sa minu vastuses mõnitamist nägid. Tõesti kahju. Südamest kirjutasin, sest oma vanuse tõttu näen asju hoopis teise nurga alt. See on huvitav, et kui sa oleksid vallaline, siis sa seksi puudumise tõttu ei nutaks aga kui oled abielus siis küll. On see mingi võimumäng teil seal, et nutmisega pead oma saama? Et mingis teises valdkonnas ei saa oma tahtmist ja siis nõuad sealt kus sinul on sinu meelest õigus. Mehel on täitsa õigus küsida ,et miks sa siis nutad, kui asi pole seksis vaid milleski muus. Kahtlustan , et sul on sünnijärgne depressioon, mis lihtsalt haagib end seksiteemasse ja sa ise ka ei tea, mida sa tahad või mida sa ei taha.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Küsisin ka, äkki on mingeid erisoove või asju, millega saaks seksi tema jaoks meeldivamaks muuta, aga ta ütles, et selle koha pealt on kõik hästi. Mulle tundub, et ta on kinnine ja kui ma õiget küsimust ei küsi, siis ei saa vastust ka.[/tsitaat]
Aga ära küsi, katseta 🙂 Vaata erinevaid e-poode näiteks.
Vanust ei tea, aga äkki on tervisega midagi. Eesnäärmega vms.
Heh, huvitav, et armukese varianti pole keegi pakkunud 😀
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Me oleme alla 30.[/tsitaat]
tunnen kaasa, sellises vanuses peaks küll veel nagu nugised olema.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Me oleme alla 30.[/tsitaat]
APPPIIII!!!!!!!!!!!
Mitte mingil juhul ära lepi – teil mõlemil on võimalus kõiki vajadusi rahuldavale suhtele.
Olen naine. SEKS on oluline!!!
Enda huvides – ära kuula siinseid kägusid – ei ole võimalik kokkuleppida, et ilma seksita on suhe. Seks on elu alus.
Ehk vaid sellisel juhul kui varalahususe leping ja laps tehakse vaid geenide pärast ja kogu elu pannakse juriidika abil paika.
Aga ka siis kisendad nii sina kui sinu lepingu partner seksi järgi, on see siis porno või tein(s)e(d) inimesed.
Ja olgem ausad – inimesega, kelle kõik vajadused on rahuldatud on normaalsem suhelda kui vastupidi – seega, Teemaalgataja tee oma elu korda. Vastasel juhul on sul varsti probleemid ka töökohas ja sõpradega.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Väga kahju, et sa minu vastuses mõnitamist nägid. Tõesti kahju. Südamest kirjutasin, sest oma vanuse tõttu näen asju hoopis teise nurga alt. See on huvitav, et kui sa oleksid vallaline, siis sa seksi puudumise tõttu ei nutaks aga kui oled abielus siis küll. On see mingi võimumäng teil seal, et nutmisega pead oma saama? Et mingis teises valdkonnas ei saa oma tahtmist ja siis nõuad sealt kus sinul on sinu meelest õigus. Mehel on täitsa õigus küsida ,et miks sa siis nutad, kui asi pole seksis vaid milleski muus. Kahtlustan , et sul on sünnijärgne depressioon, mis lihtsalt haagib end seksiteemasse ja sa ise ka ei tea, mida sa tahad või mida sa ei taha. [/tsitaat]Mõnitavas vastuses ei olegi muud näha kui mõnitamist ju!
Seda oli juba sinu esimesest postitusest näha, et oma vanuse tõttu näed sa asju mingi väga vildaka nurga alt, oled oma tõekspidamistega ontlik nõukaaegne abielunaine, kes seksi ei vaja ja elab niisama mingi mehehaisuga koos, et ühiskonna normidele vastata.
Sünnitusjärgne depressioon? Kord kuus seksi on sinu arvates ok küll, ja naine, kes selle üre nuriseb, on sünnitusjärgses depressioonis? Mmm… ok…
No kas ta siis sind muul moel ka ei rahulda, käe/keelekaga? Tal täitsa pohhui sinu rahuldamise teemadel?
Kui inglise keelt oskad, siis v6id kaaskannatajatelt siit n6u kysida:
http://www.reddit.com/r/DeadBedrooms/
Kes teil seksi alustab? Kas sa oled proovinud teda erutada? Kui erektsioon tekib, siis on raske seksimata jätta, isegi väga kogukal mehel. Kui ta ikka väga ülekaaluline on, siis on see tõesti suur koormus ja ilmselt ta lihtsalt ei viitsi.
Kui sa teda vaikselt näpid, kas ta erutub? Ma mõtlen, et minu mees on raskematel aegadel ka selline, et võib mitu kuud vahet pidada. Aga kui ma ise hakkan jutu sees nii muuseas kõige tähtsama koha lähedalt silitama, siis läheb ikkagi käima.
Või kui olete külili ja sina selg tema poole oma tagumiku vaikselt vastu tema aluspükse surud?
Kui sa ka pole ise alustaja tüüpi ja ootad tema initsiatiivi, aga seda ju ei tule, siis sa peaksid ikka hakkama mingeid trikke välja mõtlema. Suudlemisel küll mõtet pole, või rinna silitamisest, see on liiga leebe viis. Pigem ma teeks midagi väga otsest… Või võtad tema käe lobisemis ajal ja paned sinna, kus see olema \”peab\”.
Kui sa teda erutada ei suuda, siis kuidas ta pärast tüli sedasi üles erutub, et see üks seks ära tuleb?! Aga räägi talle, et kord kuus on sulle vähe ja mõjutab sind igas mõttes. Kui ta ise ei soovi seksida, siis ehk on ta nõus sind rahuldama.
Kui ei ole seksi, siis ei ole ka suhet. Lapse saamine sellises olukorras oleks minu jaoks mõeldamatu. Ma olen naine ning vajan meest, mitte venda.
Ja ärge nüüd sellest välja lugege, et peaasi et mees, mis sest kui peksab vm. Ei, kindlasti ei saaks ma last ka mehega, kes on küll voodis mees, aga muidu loru ja mats.
Äärmine egoism sinu mehe poolt. Sa ära küsi mehelt midagi, vaid anna talle teada, et kui ta ei lähe seksuoloogi juurde, siis sa võtad armukese. Siin pole midagi arutada.
Ma tean paari, 50+ kus mees on juba aastaid impotent, kuid rahuldab naist ülepäeva erinevatel viisidel – keelekas, vibraator, näpud. Häbi su mehele.
Kahjuks on nii, et kui lepite ära ja jõuate arvamusele, et tahate olla koos ja siis seksite küll aga sina mõtled ikka, et ei tea kuna uuesti saab ja igapäeva elus võite ju koos naerda ja nunnutada aga siiski sa pole täiesti õnnelik, sest mõttes piinab mõte me ei seksi ja naisele on ka seksi vaja. Minul tekivad lausa täiesti kiimased unenäod kui olen mingi aeg seksita olnud ja lihtsalt see vajadus mehe keha järgi ja leian ennast unistamast erinevatest asjadest mida teinud oleme jne. Kui mees seksi osas midagi ette võtta ei taha siis varem või hiljem laguneb suhe koost, sest sina oled õnnetu ja mehe vastu võib lausa viha tekkida ja muutud lihtsalt tigedaks ja tihti tujust ära olevaks. Ja kahjuks kui asi juba sinnapaika jõuab on juba hilja kui mees ärkab.
Mu arust on Lääne-Euroopas need mõistusekooselud väga levinud, kus suhe põhineb kokkulepetel, mitte seksil. Reisitakse ringi, seksitakse erinevate partneritega ja peetakse kinni omvahel sõlmitud kokkulepetest. Ega see mingi unelmate elu ei ole, üsna alandav minu meelest.
No mis variandid sul ikka on: loobuda seksist, võtta armuke või lahutada mehest. Pane paberile iga variandi plussid ja miinused kirja ja ongi sul lahendus olemas.
Kui muus osas kooselu klapib, siis pöörduge koos nõustaja poole. Kohe lahku mjnema ei hakkaks, äkki saate ikka probleemist jagu.
No ma räägin siia siis enda loo, seksist ja seksimatusest.
Kunagi ammu sain internetis tuttavaks ühe mehega, kes tundus huvitav. Me kirjutasime mõnda aega ja saime siis lõpuks kokku ka. Tõmme oli väga suur, olime praktiliselt kogu võimaliku aja ninapidi koos. Mõnda aega oli meil visiitsuhe, muidu oli lahe, aga seksini kuidagi asi ei jõudnud. Kehad tahtsid küll väga koos olla. Lõpuks tunnistas mees, et ta on impotent. Või siis täpsemini, selline pool-impotent. Ma seedisin tükk aega seda infot, teadmata mida sellega peale hakata. Tegelikult toimus siis mõni päev hiljem ka esimene seks, no selgus, et ei ole impotent aga varustus oli noh… olen suuremaid näinud 🙂
Me olime selleks ajaks tegelikult juba mõned kuud koos olnud ja emotsionaalselt klappisime väga hästi. Tegelikult toimis seks ka täitsa hästi, olime lihtsalt armunud väga. Aeg läks, jäime suhtlema, meist sai paar. Kokku siiski ei kolinud, mees ütles, et pole vaja kiirustada. olin väga armunud ja võtsin suhet väga tõsiselt.
Me olime käinud võib-olla aasta, kui hakkasid toimuma imelikud asjad. Mõnikord tülitsesime nii, et mitu nädalat ei suhelnud, mõnikord tõmbus mees nagu emotsionaalselt eemale, tal tekkisid erektsioonihäired. Lisaks sellele rääkis ta pidevalt, et seks ei ole tema jaoks oluline, et teised seksivad nagu jänesed aga tema on teistsugune.
See oli minu jaoks mõnikord raske. Vahed muutusid teinekord talumatult pikaks. Kahjuks ma armastasin teda päriselt ja ma ei tahtnud lahku minemisele isegi mõelda.
Ma olin ilus, noor ja sale ja hoolitsesin enda eest, aga sellest millegist polnud kasu. Kandsin võrgutavaid ööriideid ja lõin romantilist meeleolu, aga kogesin järjest sagedamini külmust ja huvipuudust.
Millegipärast me ei läinud lahku, kuigi ma olin väga rahulolematu aeg-ajalt. Võtsin teemat üles, isegi rääksime, et arsti juurde peaks minema, aga mees ütles, et ta on käinud küll ja midagi polnud kasu. Siis aga tulid jälle ilusad ajad ja nii see aeg läks.
Me saime lapsed. Tegime teadlikult, planeerisime.
Viimast korda magas ta minuga siis, kui olin 5. kuud rase. Mul oli raseduse ajal kohutav isu ja olin ülitundlik, oleksin olnud iga mehe märg unistus. Kahjuks pidin ise endaga tegelema, tegelesin ka. Tundsin ennast hüljatuna, üksi ja ma arvan, et midagi murdus minus ilmselt just siis.
Peale laste sündi läks kõik kiiresti allamäge. Mul oli ka kaaluprobleeme, mees mõnitas mind selle pärast ja meil ei olnud mingit seksi. Paar korda võtsin teema üles, et kas nii jääbki, aga sinnapaika see jäi. Olin mitu aastat väikeste lastega rakkes ja muutusin täiesti aseksuaalseks. Ma tean, et tema vahtis pornot.
See suhe lõppes masendavalt. See lihtsalt hääbus ja suri. Mina olin ammu loobunud võitlemast, liiga palju oli kibestumist ja haigetsaamiseid, olin emotsionaalselt täiesti surnud. Mees kammis internetis ja otsis midagi või kedagi. Lõpuks leidis.
Kui ta mulle teatama tuli, et jätab meid maha, siis oli tema argumendiks, et meil puudus suhe, meil puudus seks. Et temal polevat minuga seda õiget keemiat olnud jms. Kui ta seda ütles, siis mul vist kukkus mitmeks päevaks karp lahti… Kuigi jah, tõsi see ju ometi ongi. Aga et mind selles süüdlaseks tembeldati…?
Suhe meil kestis kokku 10 aastat. Kujutate seda ette? Mina küll täna enam ei kujuta 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
