Teema: Sunnitamiseks sobilikud riided, ehk siis mida kantsite ja mida kanda plaanite.

Haha, juba tulevad moodi spetsiaalsed kleidid. Varsti hakatakse tegema fotosessioone, kuidas seda kleiti selga pannakse, rääkimata sünnituse fotosessioonist. Naeruväärne, nagu tänapäeva pulmad juba.

Mina sünnitasin paljalt. Kui sünnitustuppa viidi, läksin vanni ja hiljem olin nii meeletutes valudes, et see kittel ei tulnud pähegi.

Ma sünnitasin ka alasti. Algul passisin duši all ja pärast kolisin vanni üle. Mõni vast paneb vannis ntx ujumisriiete rinnahoidja osa selga, aga endal polnud küll aega häbi tunda.

Ma sünnitasin ka Soomes ning ei näinud küll kellegil sünnituskleiti. Kõigil olid haigla poolt antud ülimugav öösärgilaadne tuunika, mille sai eest mugavalt lahti teha (et peale lapse sündi pannakse laps ema rinnale tuunika sisse).
Seal lingil, mis andsid, oli ju küll ilusaid kleite, kas ise ei oska neist valikut teha? 🙂

Minu jaoks on aga uskumatu, et mõned inimesed teevad sünnitusest enda jaoks mingi šõu – spetsiaalsed kleidid, fotograafid, värgid-särgid – ja peavad kõike seda tilulilu ehk sünnituse jäädvustamist, väljanägemist, tähtsamaks kui lapse ilmaletoomist 😀

Kägu kirjutas:

Sellest ma olen juba aru saanud, et eestis naised ka ise eelistavad ikka veel kanda haigla riideid sunnitusel. See on imeline kogemus igale naisele, perele ja miks mitte seda jaadvustada kunstlike emotsioone tais fotode naol? Taiesti normaalne ja jarjest enam propulaarsust koguv. Minul endal esimesest sunnitusest on vaid moned fotod ja ka need tulid valja vaga kenad, kuid nagu ma utlesin see oleneb mida sa ise eelistad. Mina eelistan tunda ennast nii hasti kui voimalik ja seda haigla kleidis ma kindlasti ei tunneks.

Mis maardumisest siin uleuldse nii vaga raagitakse? Mina ise kull mingit suurt kleidi maarimist ausalt oeldes ei nainud, kummaline

Kuid siiski, igal uhel on oma arvamus ja soov mida kanda ja kuidas see teha. See ei ole show, see on uks vaga tahtis eluetapp ja miks mitte seda jaadvustada parimal viisil mis voimalik.

Ma saan aru, et su esimene sünnitus oli lühike ja kerge. Väga tore. Lootus on, et ka teine sünnitus tuleb samasugune.
Aga reaalsus on see, et väga paljudel nii ei lähe. Sünnituse ajal läheb naistel kõht lahti ja oksendatakse ja mõned piinlevad valudes rohkem kui ööpäeva, higistavad, mõnele lõppeb loomulik sünnitus erakorralise keisriga. Mina nt. vahetasin seda haigla hõlsti esimese sünnituse ajal.
Kui sulle on oluline, mis sul sünnituse ajal seljas on ja et kohal oleks fotograaf seda sündmust jäädvustamas, siis see on sinu õigus ja valik. Aga miks peaks halvustama naisi, kelle jaoks pole oluline, millised nad täpselt selle protsessi ajal välja näevad? Mina poleks küll mitte ühtegi fotograafi ega ka lähedust tahtnud oma sünnitust jäädvustama. See oleks minu sünnitust ainult seganud.
Ja üsna mõttetu tundub mulle mingi spets. kleidi hankimine ühekordseks kasutuseks. Parem võiks mõelda, millise keskkonna me sellele samale sündivale lapsele jätame.

Ma olin sünnituse juures varem olnud, enne kui ise sünnitama läksin.
Ja haiglahõlst oli mulle mõttena juba eos vastuvõetamatu.
Esimesel sünnitusel kandsin üht perekonna vana öösärki, mis oli eest avatav ja piisavalt lai. Ilmselt sai mustaks, aga 3 päeva hiljem ära pestes sai taas puhtaks.
Teise sünnituse puhul sain küll haiglas olla pool tundi, aga kui läbivaatustuppa toodi see hõlst, siis olenemata sünnituse lõppfaasist kisasin, et mul on oma ja ajasin selle kuidagi ikkagi selleks pooleks tunniks selga. Täitsa puhtaks jäi.

Mulle on olnud oluline mitte ilu (kuigi tõsi, haiglahõlstid on koledad), vaid tunne, et kannan midagi oma ja mulle tähendusega. Viimasel korral siis vanaema öösärki ja seda selga pannes tõesti palusin, et ta kusagilt sealt kaugelt pilvi piirilt mind toetaks..

Sünnituskleit ei ole nii imelik mõte, sest see jääb omaette mälestusesemeks (lugesin siit küll sellest esimest korda). Päris armas võib olla tütrele kunagi kinkida ja öelda, et kandsin seda ööl, kui sa sündisid.

no pange oma kleidid siis selga – aga lõpuks olete ikka piltidel alasti 😀 Või jätate kõik dušši allkäimised jne ära, sest kleiti ei taha seljast võtta? MIna nätieks ei olnud võimeline pärast dušši all käimist endale midagi selga panema. Ilmselt on esmasünnitaja see, kes mõtleb välimusel eja ei kujuta ette, mis sünnitusel tegelikult toimub. Lõpuks väljutamise ajal “istusin” järil (pigem rippusin mehe jalgevahel) paljalt ja lihtsalt mäirgain lapse välja. No ei oleks hiljem ilus ka piltidelt vaadata 😀

Aga eks meedias presenteeritakse ainult neid pilte, kus naised sünnitavad kõik käpuli (miskipärast olen näinud ainultneid versiooni sünnituspiltidest), mees on näoga naise poole mitte ei toeta tema keha vmt ning naisel on loomulikult mingi kena kampsun seljas ja pigem naeratav kui suurest pingutusest punane nägu 😀

Eestis on küll fotograafe, kes käivad ka sünnitustel kaasas ja jäädvustavad emotsioone. Kui soovid, jagan linke teenusepakkujatest?
Riikide tasandil mingeid üldistusi teha on samuti veidi kitsarinnaline. Ma tahaks näha, kuidas see pagulaste armee (jah, just need naised, kes pole päevagi elus tööl käinud ning sots.süsteemile ainult lapsi sünnitavad) endale sünnituskleite ja fotograafe valivad :)) Keegi peaks ikka reaalsusesse tulema.

sellise pildi paneks küll albumisse ja näitaks heldinult külalistele iga kord kui nood uksest sisse tulevad: https://www.google.ee/search?q=birth+photography&espv=2&biw=1920&bih=950&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjUoIutl-fQAhVB2SwKHWsOBO8Q_AUIBigB#imgrc=W7qJgwvLaOWwFM%3A

Ma olen 2x sünnitanud (plaanis ka 3.kord minna) – ikka haiglakitlis. Esimene kord oksendasin selle täis, hooldaja vahetas puhta vastu. Siis tulid veed pauhti ära ja jälle uus kittel selga.
Teisel korral sai algul joodiga kokku, hiljem verega (nagu küljeli keerasin, nõrgus loik voodisse). Hooldaja tuli pidevalt uute kitlitega (3 päeva jooksul ikka kulus neid).
Kolmas kord loodan ka haiglakitlite peale. Mina ilmselt puhtalt sünnitada ei oska (ikka okse, veri, lootevesi ja uriin) (kaka ka)), ei hakka omi riideid määrima. Hooldajalt ikka uus ürp selga ja pesumaja teenused maksab sünnitusmaja ise kinni 🙂

Mina soetasin endale mugava odava öösärgi sünnituseks. Arvestusega, et viskan selle pärast ära. Perekooli mingis loengus ütles ämmakas, et tema meelest osades haiglates pakutavad kitlid käivad natuke inimväärikuse pihta ja on üsna hirmsad flanellist hõlstid. Sünnitasin Tartus ja sealne kittel tundus sel momendil üsna ok. Nii, et jäi siiski see selga. Sel momendil väga enam vahet vist polnud ka. Kuid kui oleksin pidanud seal väga pikalt viibima ja valud oleksid veel talutavad olnud, siis ilmselt oleksin ennast enda riietuses paremini tundnud. Üldiselt ma ütleks nii, et kui see varem valmis soetatud kleidike sulle rahu toob ja usud, et tunned ennast sedasi mugavalt ja hästi, siis tasub see soetada. Mis iganes tekitab tunnet, et oled siis paremini eelseisvaks valmistunud ja tekitab kindlama tunde on minu meelest sel ajal õigustatud. Rasedus niigi kohati selline ebakindlusi täis periood.