Olemas peagi 2-aastaseks laps. Siiani olin kindel, et nii pea uut last ei saa, kui üldse. Laps juba nii asjalik, kõikjal kerge käia – pane aga laps autosse ja mine. Ei pea käike planeerima, spontaansus on tagasi. Läksin lapsega kodusoleku kõrvalt ka kooli teist eriala omandama, lõpetan 2018a, edasi tahaks ka magistrisse astuda, st 2020 lõpetaks õpingud. Elame hetkel 2-toalises, ruumipuudust pole ja kodu lähiaastatel müüa ei soovi, küll aga enne lapse kooliminekut, et koolilapsel oma tuba oleks. Mõistusega võttes saan aru, et enne 2020ndat aastat uut last mõistlik teha pole, aga viimastel nädalatel leian end mõtlemas aina uuele lapsele. Ka mees annab oma käitumise ja jutuga märku, et sooviks ka teist last. Samas tahan juba tööle tagasi minna, mitte veel paar aastat kodune olla. Ka emapalk tuleks tõenäoliselt miinimumpalga suurune (saaksime vabalt hakkama, siiski on rohkem raha alati parem). Kahe lapsega elu ette ei kujuta, tundub keeruline olla beebi ja ca 3-aastasega päevad läbi.
Samas esimene laps lasi end kaua oodata ja tuli lõpuks viljatusravi abiga. Suure tõenäosusega ei jääks ma ka teise ootele iseseisvalt, vaid vajaks selleks ravimeid.
Varasemalt mõtlesin, et kui tuleb teine laps, siis umbes ajaks, kui praegune laps kooli läheb, st 2022a. Tooge mind maa peale tagasi, et liiga vara teise lapse jaoks 🙂