Teemaalgataja olen.
Ikka veel loete.
Mul läheb hästi, enam-vähem varase ärkamise ja koormusega kohanenud, kõik tööfunktsioonid selgeks saanud.
Kollektiiv on mõnus ja sõbralik, alguses arvati, et ma ei oska vene keelt, et ei kipu väga vastama, pigem noogutan või raputan pead; nüüdseks teavad. Kõik on abivalmis ja toredad. Isegi üks temperamentne tädi, kelle eest mind hoiatati, et ta võib järsk olla ja häält tõsta (et ta ongi selline, väike majafüürer, ja et ma isiklikult ei võtaks).
Olen näinud ka teistsuguseid töökeskkondi, kus ajutise ja/või uuena ja “defektsena” on psühholoogiliselt raske, oled kui outsider – siin ei ole.
Ma naudin nt lõunapausi. Meil on kohapeal söögiruum, toidu võtab igaüks ise kaasa. Vene prouad oma küpsetiste, hoidiste ja vaaritamisega – sisuliselt tekib iga seltskonna laua keskele suur toidulaar karpides ja kõik söövad/jagavad kõike.
Mina kahjuks ei ole gurmeekokk, võin oma tatart-salateid-pastat muidugi jagada, aga viisin söögiruumi suure meepurgi, mesi on kõigile, tee sisse panemiseks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 16.02 18:43; 16.02 19:21; 16.02 20:32; 19.02 13:28; 19.02 14:11; 20.02 17:51; 21.03 14:59;