[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mis mõttes varastasid? Iga inimene on siiski ennekõike indiviid, mitte osa mingist ühiskondlikust kollektiivist. Kas see, kui kellegagi on mingi aeg koos elatud (ja võib-olla kogemata lapsedki saadud) tähendab, et elul on lõpp, tulgu, mis tuleb, ja sellest struktuurist enam sammugi kõrvale kalduda ei või?
Absoluutselt eluvõõras suhtumine. Pigem tule varem maa peale oma roosast ideaalse elu mullist, saad vähem põrutada, kui mull ühel päeval puruneb.
Ja mis mõttes armukesed on egoistlikud ja tahavad ainult saada? Kust selline teooria? Samast teooriaõpikust, kust ka muud sinu seisukohad?
Hakake elama, naised. Tehke silmad lahti, ja lõpetage see kitsarinnaline näägutamine.[/tsitaat]
Eluvõõras on uskuda, et lapsi “kogemata” saadakse. Ei tea, kas kurg viskab korstnast sisse või?
Ela ja ole kuidas tahad, aga laste saamine on tõesti vastutuse võtmine elu lõpuni.
Muidugi vajab ka suhtes inimene ja lapsevanem oma aega, aga seda ei võeta nii, et valetatakse oma partnerile midagi kauem tööl olemise kohta ja minnakse ise kellegi jalge vahele “lõõgastuma”. Samal ajal kui partner kodus laste eest hoolitseda rabeleb ja kogu ühise töö üksi ära teeb. Päris alatu ja justnimelt vargus, muudmoodi ei saa seda nimetada.
Armukese pidaja on egoistlik ja hoolitseb ainult enda vajaduste eest. Käib armukesega kohtumas, et lõbutseda ja oma kohustustest kõrvale hiilida. Samas ei taha perest lahku ka minna, sest siis peaks maksma, uue elukoha leidma, elatustase langeks, kodus on mugav jne. Lapsik ja isekas.
Elus on neid armukesepidajaid nähtud küll ja tavaliselt nad ongi kas lapsikud ja ebaküpsed lõbuotsijad või oma partnerit rahaliselt ärakasutavad inimesed.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 10.12 00:02; 10.12 11:14; 10.12 23:23; 12.12 10:48; 14.12 01:40; 15.12 00:02; 15.12 10:31;