Pool tundi tagasi pandi välja!
Tulemused üllatasid.:
Täitsa müstika, käisin lapsega ise vestlusel kaasas. Vastas paarile silmaringi puudutavale küsimusele õigesti. Rohkem küsimusi ei küsitudki ja tulemus on 4 punkti (max. 15).Oleks huvitatud hindamise metoodikast. Jagage tulemusi ja kogemusi!
Eraldi hinnati lugemist, jutustamist ja tähelepanu.
Teema: TIK-tulemused väljas!
Meie vestlus oli vast paar minutit. Läks hästi, üllatavad olid kirjaliku töö halvad punktid. Kodus ja eelkoolis lahendas matemaatikaülesandeid üsna ladusalt. Olin vestlusel kohal, üllatav oli see tempo (“shneller-schneller!”), mis kuueaastase puhul küll väga normaalne ei tundunud. Sisse ei saanud ja tunne on sant.
no meie jäime saja sisse (poiste pingerida siis..)
Käisin eelmisel aastal tütrega katsetel ja sisse ei saanud (saime teise soovitud kooli max. punktidega). Soovitan minna katsete tulemusi vaatama. Minul tekkis küll küsimusi. Kuna see oli aasta tagasi, siis täpselt enam ei mäleta aga üks oli midagi taolist: Lõpeta lause. Kui õues sajab lund…Minu laps lõpetas lause..kui õues sajab lund, siis ma lähen sõbraga kelgutama. Siin ta sai vähem punkte, sest oodati pikemat jutukest. Mina polnud sellega nõus, sest ülesanne oli ju, et lõpeta lause. Siis pidi laps lugema riike, kus oled käinud. Minu laps luges Soome, Rootsi, Inglismaa, Saksamaa, Läti, Helsinki, Venemaa, Leedu, Türgi. Kuna nimekirjas oli üks pealinn, sai vähem punkte, kui oleks selle nimetamata jätnud, oleks kõik ok.
Oot ja kui 6-aastane pole Eestist kaugemal käinud, siis on 0 punkti või?
Oot ja kui 6-aastane pole Eestist kaugemal käinud, siis on 0 punkti või?
Siis ju ongi silmaring väike.
Kas keegi võiks nii üldjoontes kirjutada, mida küsiti ja millised olid kirjaliku osa ülesanded?
Kui suure kaaluga vestlus oli? Aga selge see, et vestlus on väga hea võimalus lõpptulemust soovitud suunas kallutada.
Oot ja kui 6-aastane pole Eestist kaugemal käinud, siis on 0 punkti või?
Siis ju ongi silmaring väike.
Uskumatu naiivsus! Mul just tuli õpilane (9. klass) Hispaaniast ja ei suutnud kaardil isegi maailmajagu üles leida. Tõeline silmaring!
Minu laps sai sisse, vestluses maksimumpunktid. Vastas korrektselt, kiirelt ja lühidalt. Ise kartsin, et ehk oodatakse pikemat jutustust temalt aga ju siis piisas kiirusest ja täpsusest. Kui paluti võrrelda maali ja foto, siis mainis, et üks on maalitud ja teine pildistatud aga mõlemad on pildid. Ei mingit pikemat juttu.
Loeb väga soravalt juba ammu (ka max punktid) aga sedasi loeb ilmselt enamik katsetanuist… Mata läks väheke viltu, jättis paar asja ka tegemata.
Mind ka hämmastasid tulemused. lapse keeleõppe potensiaal oli suur ja ümmargune null. Samas, 21. koolis sai 15/15 inglise keele. Olen keelteinimene, räägin 4 võõrkeelt, töötan igapäevaselt nendega ja näen, et mu lapses on suur keelehuvi ja -potensiaal, seda kinnitas ka 21. kool, kus keelelise võimekuse hindamisele oli pühendatud eraldi tund! Hakkasin lausa naerma, kui tulemusi nägin. Kuidas seda üldse hinnati? Vestlusel midagi võõrkeelte vallast ei küsitud, kas siis tõesti kirjalikus osas? Oskab keegi kommenteerida? Eesti keelt puudutavates kategooriates olid lapsel maksimumpunktid, alt vedas veidi matemaatika ja siis see suur ja ümmargune null…
Keelteinimene ja potensiaal? Ja mitte üks kord, ikka kohe mitu korda.
Mulle jäi ka arusaamatuks kus oli keelelise eelduse osa, sest suuliselt seda polnud, laupäeval. Ja kirjalikult ometi inglise keelt ei ole. Laps kogu see õppeaasta inglise keele õppes käinud ka osaliselt selle pärst. Ta sai küll 6/10-st keelelise eelduse eest.
Mulle räägiti kodus, et öeldi mõned kolmetähelised võõrkeelsed sõnad (mitte inglise keeles), mis tähistasid numbreid. Hiljem küsiti kas jäi meelde. Ilmselt oli see keeletest.
Kägu, kelle laps sisse sai – mitu punkti laps kokku sai? Ja kas poiss või tüdruk?
Meie oleme ootenimekirjas (poiss).
Vestlusel kaasas ei käinud, laps tahtis üksi minna. Vestlus toimus vast 5 minutit. Oli küsitud eesti linnad ja pildid tarvis õigesse järjekrda panna ja jutustada mis seal toimub. Meil oli olnud seemnete ja istutamise teema. Rohkem poiss ei mäletanud enam midagi 🙂 Üllatas see, et matemaatikas olid nii nõrgad punktid, meil läbi ja lõhki matemaatika poiss.
Eelmisel aastal katsetas ka minu laps TIK-i. Tal olid kõikides teistes valdkondades maksimumpunktid, kuid keelevaist oli suur väga ümmargune 0 🙂 Samas 21.Koolis oli inglise keele osas maksimum. No see tekitas minus piltlikult öeldes segadust ja ma uurisin asja ning küsisin koolilt selgitust – et milles seisnes keelevaistu määramise ülesanne . Sain sellise vastuse – kopeerin muutmata kujul. Võibolla saab keegi sel aastal katsetanutest sellepeale hingerahu.
Tsitaat “Käesoleval aastal kasutati selleks, et mõõta õpilase eeldusi keeleõppeks, rahvusvaheliselt välja töötatud uuringutel põhinevat metoodikat algtasemel õppijale emakeele baasil. Metoodika kasutamise eesmärgiks on tagada kõikidele lastele, olenemata eelnevatest võõrkeelteoskustest ja keelelise treenituse tasemest, võrdne lähtepunkt.
Esimene osa testist mõõdab kuulmismälu ja lapse võimekust aru saada heli-tähendus suhtest. See ülesanne oli lihtne lastele, kellel on tugev heli ja tähenduse vahelise seose moodustamise võime. Esimeses osas pidi laps kuulmise põhjal meelde jätma lihtsa häälikukombinatsiooniga neli tundmatut sõna, mille sai tähistada sümboliga. Järgnes harjutusülesanne ja sama instruktsiooniga hinnatav ülesanne, kus õpetaja ütles sõna ja laps kirjutas selle sõna lehele sümboliga.
Teine osa testist mõõdab lapse võimekust sümboleid ja häälikuid/tähti ühendada, lisaks elementaarse sõnavara suurust. Testi teise osa instruktsioon anti suuliselt, lisaks oli instruktsioon lapsel lehel kirjas. Samuti oli kogu ülesanne kirjalikult töölehel.
Testid ei pane proovile lapse inglise keele oskusi, vaid eeldusi kaasaegsete võõrkeelte õppimiseks ja keele kui sümbolsüsteemi omandamiseks.
Sissesaanud tüdrukutest oli antud osa maksimumtulemus üheksal”.
NB! Veelkord kordan – see vastus on eelmise aasta TIK katsete kohta – kuid arvan, et sel aastal oli täpselt sama ülesanne.
Kägu, kelle laps sisse sai – mitu punkti laps kokku sai? Ja kas poiss või tüdruk?
Tüdruk, 58.
Mina 8.35 keeleosa seletanud Kägu veel…Tahtsin lisada, et see ülesanne oli ikka paras pähkel ja ma arvan, et eelmisel aastal ja sel aastal TIK-i sissesaanud on tõepoolest keskmisest kõvasti kõrgema nupukusega – leppisin, et minu laps ilmselt siiski ei ole piisavalt nutikas, täna õpib 21.Koolis ja see on ilmselgelt talle jõukohane. Igaühele võimete järgi, tuleb tõde tunnistada 🙂
Minule väga meeldis TIKi lähenemine keeletestis. Just eelkõige see osa “Metoodika kasutamise eesmärgiks on tagada kõikidele lastele, olenemata eelnevatest võõrkeelteoskustest ja keelelise treenituse tasemest, võrdne lähtepunkt.” Tänapäeva lastele on inglise keel juba selles vanuses nii tuttav ning lihtsate inglisekeelsete sõnade meeldejätmine testi ajal ei näita nii palju enam keelelist võimekust.
tüdruk, sai sisse.
keelevaistu ülesanne tundub jah olevat sama, mis eelmisel aastal kirjeldatu.
minu laps sai seal 9 punkti 10st.
Pool tundi tagasi pandi välja!
Tulemused üllatasid.:
Täitsa müstika, käisin lapsega ise vestlusel kaasas. Vastas paarile silmaringi puudutavale küsimusele õigesti. Rohkem küsimusi ei küsitudki ja tulemus on 4 punkti (max. 15).Oleks huvitatud hindamise metoodikast. Jagage tulemusi ja kogemusi!
Eraldi hinnati lugemist, jutustamist ja tähelepanu.
Lapsele küsimusi esitade snäed ju kuidas laps vastab. Kuivalt, faktipõhiselt, elavalt, liiga elavalt jne.
Lisaks verbaalsele loeb ju ka keha hoiak, kuida sta ennast seal vestlusel paistab tundvat jne.
Ja siis on veel igal koolil mingi oma sisereegel, mida teavad nemad ise ja mis arvatavasti ka vastavalt koolivajadustele muutub, isegi kui nad seda pole omavahel kokku leppinud.
Meil sai ka sisse. Tüdruk ja punkte 60.5. Eeldused keelteks sai 8 punkti 10-st.
Oot ja kui 6-aastane pole Eestist kaugemal käinud, siis on 0 punkti või?
Siis ju ongi silmaring väike.
Äkki on Eestis käinud? Koolilaste hulgas on tavaline, et pool maailma on läbi käidud, aga isegi kodumaakonna vaatamisväärsustest ei teata midagi… Loogiline oleks ikka vastupidi.
Kas keegi sai väiksema punktiarvuga kui 58 ka sisse? Ja kas poiste sissesaamise punktisumma oli enamvähem sama?
poiss sai ka eelmisel aastal keeleliste eelduste testis nulli, ja ütles, et talle jäi väga ebaselgeks, mida tuleb teha ja nii ta ka midagi ei teinud, seega see test tema puhul midagi ei mõõtnudki, kui on ebatavaline ülesanne, siis tuleks ikka enne olla kindel, et lapsed said sellest aru, arvan, et tegu on mingi sellise testiga,
https://en.wikipedia.org/wiki/Modern_Language_Aptitude_Test
http://lltf.net/wp-content/uploads/2011/09/Test_mlat.pdf
aga originaalis võtab korrektne läbiviimine aeg u 1 tund ja on eraldi nö practice sheet, seega ilmselt rakendati mingit lühihindamist, mis ei pruugi olla üldsegi usaldusväärne (lihtsalt ei saa mingi 5 min öelda, et keelelised eeldused 0 – viisakas oleks öelda vähemalt nt “alla keskmise”). Seega, selline arusaamatu test mõõdab suures osas juhust ja kogu antud testimise eesmärk on teha kuhugi mingi joon “sees-väljas”. Ei ole üldse pettunud, vaid lihtsalt selliste metoodikatega kokku puutunud.
Natuke nukker on. Tüdruk sai 39 punkti vaid. Vestlus, jutustamine jpm. olid maksimum. Kehvasti läks mata ja eeldused keelteks. Viimane ikka üllatas oma kahe punktiga totaaselt. Talle jäävad kiirelt pähe kõik võõrkeelsed laulud ja kuna on absoluutne kuulmine siis laulab neid kohe järele. Inglise keele hääldus on naljakalt hea selles vanuses lapse kohta,et ….miks siis vaid 2 punkti eelduste osas:))
Mat oli ilmselt oma lohakus. Kodus on harjutanud ja teeb kenasti ka tundmatuga tehteid. Ei teagi, milline see ülesanne siis oli seal?
Lohutuseks võin öelda, et meie laps sai küll sisse TIK-i mõni aasta tagasi, kuid me ei valinud talle seda kooli. Esialgu pisut kripeldas, kuid nüüd iga päevaga veendun järjest enam, et see oli absoluutselt õige otsus. Te ei peaks küll kurvad olema kui laps välja jäi. See kool on ikka ausalt öeldes üsna lapsevaenulik ja kindlasti tuleb lapse psüühika seisukohast talle kasuks hoopis mõni teine tore kool.
Tean ka last, kes sai keelelise eelduse nulli ning hämmastas sellega tõsiselt oma vanemaid, kes on filoloogid ning neile tundub, et lapsel on keelevaistu küll. Et pole tegu lihtsalt oma lapse kiitmisega, seda järeldan sellest, et teise lapse kohta nad sama ei arva.
TIK vist rakendab mingit erilist metoodikat, eks näis, kas see õigustab end või mitte.
Eelmisel aastal katsetas ka minu laps TIK-i. Tal olid kõikides teistes valdkondades maksimumpunktid, kuid keelevaist oli suur väga ümmargune 0 Samas 21.Koolis oli inglise keele osas maksimum. No see tekitas minus piltlikult öeldes segadust ja ma uurisin asja ning küsisin koolilt selgitust – et milles seisnes keelevaistu määramise ülesanne . Sain sellise vastuse – kopeerin muutmata kujul. Võibolla saab keegi sel aastal katsetanutest sellepeale hingerahu.
Tsitaat “Käesoleval aastal kasutati selleks, et mõõta õpilase eeldusi keeleõppeks, rahvusvaheliselt välja töötatud uuringutel põhinevat metoodikat algtasemel õppijale emakeele baasil. Metoodika kasutamise eesmärgiks on tagada kõikidele lastele, olenemata eelnevatest võõrkeelteoskustest ja keelelise treenituse tasemest, võrdne lähtepunkt.
Esimene osa testist mõõdab kuulmismälu ja lapse võimekust aru saada heli-tähendus suhtest. See ülesanne oli lihtne lastele, kellel on tugev heli ja tähenduse vahelise seose moodustamise võime. Esimeses osas pidi laps kuulmise põhjal meelde jätma lihtsa häälikukombinatsiooniga neli tundmatut sõna, mille sai tähistada sümboliga. Järgnes harjutusülesanne ja sama instruktsiooniga hinnatav ülesanne, kus õpetaja ütles sõna ja laps kirjutas selle sõna lehele sümboliga.
Teine osa testist mõõdab lapse võimekust sümboleid ja häälikuid/tähti ühendada, lisaks elementaarse sõnavara suurust. Testi teise osa instruktsioon anti suuliselt, lisaks oli instruktsioon lapsel lehel kirjas. Samuti oli kogu ülesanne kirjalikult töölehel.
Testid ei pane proovile lapse inglise keele oskusi, vaid eeldusi kaasaegsete võõrkeelte õppimiseks ja keele kui sümbolsüsteemi omandamiseks.
Sissesaanud tüdrukutest oli antud osa maksimumtulemus üheksal”.NB! Veelkord kordan – see vastus on eelmise aasta TIK katsete kohta – kuid arvan, et sel aastal oli täpselt sama ülesanne.
Väga huvitav “meetod” keelevõimekuse mõõtmiseks. Ma arvasin siiani, et teadus sümbolitest on semiootika.
Eelmisel aastal katsetas ka minu laps TIK-i. Tal olid kõikides teistes valdkondades maksimumpunktid, kuid keelevaist oli suur väga ümmargune 0 Samas 21.Koolis oli inglise keele osas maksimum. No see tekitas minus piltlikult öeldes segadust ja ma uurisin asja ning küsisin koolilt selgitust – et milles seisnes keelevaistu määramise ülesanne . Sain sellise vastuse – kopeerin muutmata kujul. Võibolla saab keegi sel aastal katsetanutest sellepeale hingerahu.
Tsitaat “Käesoleval aastal kasutati selleks, et mõõta õpilase eeldusi keeleõppeks, rahvusvaheliselt välja töötatud uuringutel põhinevat metoodikat algtasemel õppijale emakeele baasil. Metoodika kasutamise eesmärgiks on tagada kõikidele lastele, olenemata eelnevatest võõrkeelteoskustest ja keelelise treenituse tasemest, võrdne lähtepunkt.
Esimene osa testist mõõdab kuulmismälu ja lapse võimekust aru saada heli-tähendus suhtest. See ülesanne oli lihtne lastele, kellel on tugev heli ja tähenduse vahelise seose moodustamise võime. Esimeses osas pidi laps kuulmise põhjal meelde jätma lihtsa häälikukombinatsiooniga neli tundmatut sõna, mille sai tähistada sümboliga. Järgnes harjutusülesanne ja sama instruktsiooniga hinnatav ülesanne, kus õpetaja ütles sõna ja laps kirjutas selle sõna lehele sümboliga.
Teine osa testist mõõdab lapse võimekust sümboleid ja häälikuid/tähti ühendada, lisaks elementaarse sõnavara suurust. Testi teise osa instruktsioon anti suuliselt, lisaks oli instruktsioon lapsel lehel kirjas. Samuti oli kogu ülesanne kirjalikult töölehel.
Testid ei pane proovile lapse inglise keele oskusi, vaid eeldusi kaasaegsete võõrkeelte õppimiseks ja keele kui sümbolsüsteemi omandamiseks.
Sissesaanud tüdrukutest oli antud osa maksimumtulemus üheksal”.NB! Veelkord kordan – see vastus on eelmise aasta TIK katsete kohta – kuid arvan, et sel aastal oli täpselt sama ülesanne.
Väga huvitav “meetod” keelevõimekuse mõõtmiseks. Ma arvasin siiani, et teadus sümbolitest on semiootika.
vt lingvistika olümpiaadi ülesandeid. aga ka minu meelest ei ole seal nii palju tegemist mitte keeleliste eelduste kui loogika ja matemaatikaga.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.