Teema: töökuulutused

Juhte otsitakse tihtilugu sihtotsinguga ning tehakse otsepakkumisi.
Aga üldiselt igasugu titemammad hästi juhi kohale ei sobi kui juba enne tööle asumist tahetakse teha tööluusi ja ei soovi tööle end pühendada.

Eks otsitakse ikka seda, mida tööandjatel vaja on aga ka CV-Online teeb viimasel ajal päris palju sihtpakkumisi ja mitte ainult juhtivatele vaid ka spetsialisti kohtadele. Kui CV-d on hiljaaegu uuendatud siis on eriti suur võimalus kuskile sihtgruppi sattuda ja kõne saada. Aga kahjuks on trend küll pigem selline, et selliseid paindliku ajaga kohti väga avalikult ei liigugi sest need lahendatakse tihti juba firmasiseselt või tutvuste abil.

Jah, eks me kõik otsime seda müstilist töökohta, kus palk on suur, tööaeg vaba, saad vajadusel kodus töötada ja ülemus olla, nii et kellelgi oma käimistest aru andma ei pea. Ma kardan, et selliseid ei ole mitte ainult portaalides vähe üleval, vaid neid palgatöökohtadena ongi vähe. Tuleb ilmselt oma ettevõte teha ja siis tõesti pole kellelgi kobisemist.
Samuti on ka minu meelest teemaalgatajal üsna lihtsustatud nägemus keskastme juhi tööst. Ma küll ei tea, kus ja millega ta enne tegeles, aga sisuliselt on keskastme juhi töö kõige pingelisem üldse. No võib-olla mitte riigiasutuses, aga erafirmades kindlasti. Mingist koduspeesitamisest ei ole juttugi. Kui sul paar spetsialisti haiguslehtedel, õppepuhkustel või krt teab kus on, siis juht peab tagama töö tegemise. Võimalik, et mingi paberijama saab nädalaks edasi lükata – kui just pole tähtajaline projekt, aruanne vms – tootval, teenindaval vm kohalolekut nõudval tööl aga on vaja asendajaid. Kui mujalt ei leia, teed ise. Lisatasu selle eest ei saa ja su lapsed ei huvita kedagi. Võid seda muidugi ka mitte teha, aga ega sel juhul töökohta ka pikalt ei ole. Ausõna, ei taha üldse su mõtteid maha teha, aga juhiks olemine ei ole enamasti nii lihtne. Selliseks vabaks töökorralduseks peab organisatsioon ja tegevusala ikka väga paindlik olema ning töökaaslased omajagu iseseisvad ja töötegemisele orienteeritud. Päriselu kipub pigem nii olema, et lisaks oma tööle asendad kõiki teisi alates koristajast, oma tööd saad rahulikult teha pärast tööpäeva lõppu, sest vahepeal on kõigil sind kogu aeg millekski vaja, vastutad ka iga kõige laisema tööpõlguri kokkukeeratud käki eest ja loomulikult isiklik eeskuju peab olema laitmatu. Kui ise tahad lastega pidevalt kodus istuda, tahavad seda ilma sinupoolse silmadepööritamiseta ka su töötajad.
Saan aru, et just seda teemaalgataja teha ei viitsi, kuid mina kandideeriks spetsialistiks ja hakkaks ennast üles töötama. Siis näeb ka, mis töö, inimeste ja õhkkonnaga on tegemist. Äkki ei tahagi selles firmas juht olla, sest vastutus ja palk ei ole omavahel üldse mõistlikus seoses. Või on kolleegid (tulevased alluvad) nõmedad, või ülemused kitsarinnalised või kasumiplaan ebareaalne.
Aga muidu palju edu otsingutes! Ega õige on ka see, et teinekord võibki just täpselt see juhtuda, mida soovid, seega päris ilmvõimatuks sellist “hakkan ainult vaba graafikuga juhtivtöötajaks” plaani ei pea.

Erasektori kogemusele tuginedes ütleks, et kui on vaja kogemustega töötajat, siis sellekski kasutatakse personaliotsingu firmasid, mis teevad konkreetsetele isikutele otsepakkumisi, olemasolevate töötajate tutvuseid, kontakte seniste koostööpartneritega jne. Praktika on lihtsalt näidanud, et avalikud kuulutused võivad küll tuua rea intervjuusid ja suure ressursikulu, aga püsiva töötaja saab nende kaudu väga harva. Juhi leidmine kuulutusega on veel riskantsem ja ebatõenäolisem. Avaliku kuulutuse avaldamise kohustus on küll avalikul sektoril, aga eks sealgi kasutatakse otsekontakte ja kutsutakse isikuid, kes võiksid sobida, kandideerima.

Juhi graafik võib teiste töötajatega võrreldes vabam küll olla, aga tuleks arvestada, et reaalne ja tulemuslik juhtimine eeldab kohati ka 24/7 kättesaadavust ning valmisolekut probleemide lahendamiseks ja töö tegemiseks. Klienditeenindaja sulgeb samas kellaaja täitudes töökoha ukse ja võib enne järgmist tööpäeva tegeleda täpselt sellega, mida tahab (ja mida ta sageli kesine sissetuleks võimaldab).

Kui sa soovid tööd juhina, siis miks sa eeldad, et sellist tööd otsitakse kuidagi teisiti, kui nt tööd teenindajana? Otsid ikka tööportaalidest ja kandideerid. Lisaks võivad osadel firmadel olla tööpakkumised ainult firma kodulehel üleval.

Kahe väikese lapsega ja pikalt kodus istunud inimesel on üldse hea, kui mingi koha saab. Ise otsisin aasta aega.

Kägu kirjutas:

Kuidas see saab võimalik olla? CV-sse kui selliseid andmeid nagu lapsed ju ei panda. Need on inimese isiklik asi.

Ei pea muidugi panema, aga see tuleb ju välja. Esitatakse ümbernurga küsimusi ja kui neid väldid, tehakse oma järeldused. Ei ole need värbajad ka eile sündinud. Tavaliselt võetakse ühendust su eelmise tööandjaga, tehakse taustauuring jne. Kõike on võimalik teha nii, et see on täiesti seadustega kooskõlas, aga kogu info on käes.

Guugeldamist tehakse alati ja seda ära keelata on võimatu.
Keegi ei hakka seda muidugi deklareerima pretensioonikale kandideerijale.
Hullem variant on see, kui guugeldades saad kaela mõne nimekaimu patud.
Guugeldaja võib seda teha suht pealiskaudselt ja süvenemata. Märk peale CV-le ja prügikasti.
Ja ühelegi olulisele ametikohale ei võeta inimest taustauuringuta. Kui keeldud taustauuringust, on ju selge, et midagi on varjata, leiab järgmise. Ja ametikoht, mida teemaalgataja leida püüab, on just selline, kuhu on alati palju tahtjaid.

Meil suur ja soliidne asutus, rahapuudust ei ole, aga harva otsitakse keskastmejuhte. Meie keskastme juhtide värbamise sagedus on 10-15 aasta peale 1 ja siis võib küll olla, et pannakse kuulutus. Ka on keskastme juhtide arvu hoopis vähendatud, kuna meie süsteemis teevad keskastme juhid vajadusel ka lihttööd. Tavaliselt jäetakse palk samaks ja töö ka, aga nimetatakse ümber näiteks tippspetsialistiks või juhtivspetsialistiks.

Mina otsiks sellise asutuse kus on õiglased juhid ja siis kui teed rohkem ja oled teistest nutikam, saad varsti juhiks või vähemalt juhi palga.

Pigem otsi enda eriala spetsialisti kohta, et saaks teha erialast tööd ja uuesti tööturul end tõestada, kohe juhiks sind vaevalt võetakse. Suundumus on pigem sinna, et igasugu väiksemaid ja keskastme juhte koondatakse ja see on üks koht, kust annab kokku hoida. Ise töötan ühe rahvusvahelise firma Eesti kontoris (meid on Eesti osakonnas u 10-15 töötajat, osad täistööajaga, osad muu lepinguga) ja meil näiteks polegi juhatajat või büroojuhti vmt, kuna sellist inimest pole nii väikese kontori jaoks lihtsalt vaja, on olemas raamatupidaja ja asjaajamised saame ise peakontori ja raamatupidaja kaudu aetud.

Kõige hullem minu kogemuse järgi on väikeste lastega juhataja, kes on töötajate jaoks siis kogu aeg kadunud (kodukontoris kadunud ja kättesaamatu), kontoris käib kuidas jumal juhatab, kogu aeg kuskile kiirustamas, no hullemat asja, kui poole kohaga juht annab ikka otsida. Nii et mulle tundub, et sa kas ülehindad enda võimet laste kõrvalt tööd teha või alahindad juhi tööülesandeid ja arvad millegipärast, et suudad 40 h nädala töö ära teha 20 tunniga.

Ise läksin pärast mitmeaastast lapsehoolduspuhkust tagasi tööle kaks aastat tagasi (praegu on lapsed 5,5 a ja 4 a). Lastega ongi minu arust parem kindel tööaeg, nt 9-17 (töötan ilma lõunata), mitte laialivalguv, natuke kontoris, natuke kodus töö. Muidugi teen mõnikord ka kodutöö päevi, aga põhiline on ikkagi see, et kui on õhtune pere ja kodu aeg, siis tööasju teen kodus ikka väga harva, kui just ei ole mõnel projektil tähtaeg väga lühike vmt.

See jutt, et kahe väikese lapse pärast ei saa sa asuda tööle, kus on tööaeg reguleeritud, on su enda peas kinni. Kindel tööaeg on väikeste lastega väga hea, tööpäev läbi, lähed kindlal ajal lasteaeda järgi ja õhtune aeg on ikkagi pere jaoks vaba.