Teema: Töövestlus, kuid kohale ei tule….

Ma võtaks seda nii, et kui ikka inimene ei viitsinud isegi teatada, et ta ei saa/ei taha kokkulepitud ajaks töövestlusele tulla, siis selline inimene ei oleks hea töötaja, sest puudub austus ja kohusetunne. Iseasi, kas sul on neid seal valida, aga kui on, siis milleks sellistele aega raisata. Muidugi on hea ettepanek ka tõesti otse inimeselt endalt küsida, miks ta nii tegi.

Need on need noored, kellele eluaeg, lapsest peale on korrutatud, et “õppimine on lapse töö”. Neil polegi tööharjumust välja kujunenud, kogu kooliaja on nad virisenud, et miks peab koolis käima, ja oodanud “vabadust”, mil enam ei peaks kooli kellaajaliselt minema. Neile tuleb suure üllatusena, et töölkäimine on veelgi suurem kohustus ja vastutus, nad siiralt usuvad, et kui kool läbi, saavad nad ise kõike otsustada ja raha tuleb, nagu seni, vanematelt või kasvab puu otsas.

Kägu kirjutas:

Mul on juba mitmes kord selline olukord, kus tööle kandideerija saadab cv, lepime kokku töövestluse aja, kuid kohale ei tule. Kui 6 kuu või aasta pärast panen uuesti töökuulutuse üles, kordub täpselt sama muster. Täpselt sama kandideerija saadab uuesti cv….noooooh pika mõtlemise peale ikka helistan talle uuesti (sest cv järgi sobiks tööle) lepime uuesti töövestluse aja kokku ja jälle ei tule kohale.

Kuidas teie suhtute sellistesse? Kui juba näete, et saadab teist korda cv, kuid esimesel korral ei tulnud töövestlusele kohale, kas te üldse helistate talle teisel korral?

Praegu jälle on olen olukorras, kus kandideerija saatis sügisel cv, leppisime kokku töövestluse aja, kohale ei tulnud. Täna saatsis uuesti oma cv…..ma kahtlen kas ma talle enam helistada tahan…..

Äkki ta leidis midagi paremat. Tööandjad ise tavaliselt tööotsijate cv’dele ei vastagi või vastatakse lausa aasta hiljem. Eks tööotsijad on tööandjatest õppinud, suhtumist peegeldatakse tagasi.
Tööle võta see kes väga tahab seda töökohta.

Mulle tundub, et väga suur osa seltskonnast tegelikult ei mõtle, seda nt CV Keskuse “kandideeri” nuppu vajutades, kuhu ja miks ta üldse kandideerib. See ongi lihtsalt üks nupuvajutus.

Ma ise otsin parasjagu keskastmejuhti ekspordi suunal. Hoolimata väga konkreetsetest ja elementaarsetest tingimustest, mis sellele kohale on seatud (nt vähemalt keskharidus, vene keele oskus – hädavajalik, autojuhiload), on kolmandik seltskonnast selline, kellel nimetatud tingimused pole täidetud. Ma kahtlustan, et nad lisaks suvaliselt nupu vajutamisele ka ei loe, kuhu nad kandideerivad.

Aga okei, kuna mulle on elus palju võimalusi antud ja olen mitmes töökohas tänu oma entusiasmile suure usalduskrediidi saanud, said kõik – ka need, kes ametlikult ei kvalifitseeru – omale nö täpsustavad küsimused meilile, mille järgi siis selekteerime intervjuule kutsutavad. Sellised basic kolm lihtsat küsimust aru saamaks, kas inimesel on kohusetunne (ehk kas ta vastab etteantud tähtajaks), kas ta saab aru, mis kohale ta kandideerib ning nägemaks natukene seda, kas ta suudab kastist väljas mõelda.
Saatsin küsimused esimeses ringis neljakümnele inimesele. Arvake, mitmelt vastuse sain? Mitte üheltki.

Kuidas peaks tööandja tõsiselt võtma kandideerijat, kes ei suuda näidata, et ta võtab kandideerimist tõsiselt, kuid soovib tööd, kus talle palju võimaldatakse, aga samas peab ta vastutama äri toimimise eest kolmes riigis ning kuus kümnete tuhandete eurode eest?

Kas see kandideerija on ainuke? Kui mitte, siis ei oska ma leida ainsatki põhjust, miks peaks üldse kaalumagi tema uuesti vestlusele kutsumist. Ma ei sõlmiks iialgi lepingut inimesega, kes elementaarsetest kokkulepetest kinni ei pea ja kellel puudub järelikult kohusetunne ja viisakus. Tahadki sellist oma firmasse?

Kägu kirjutas:

Mul on juba mitmes kord selline olukord, kus tööle kandideerija saadab cv, lepime kokku töövestluse aja, kuid kohale ei tule. Kui 6 kuu või aasta pärast panen uuesti töökuulutuse üles, kordub täpselt sama muster. Täpselt sama kandideerija saadab uuesti cv….noooooh pika mõtlemise peale ikka helistan talle uuesti (sest cv järgi sobiks tööle) lepime uuesti töövestluse aja kokku ja jälle ei tule kohale.

Kuidas teie suhtute sellistesse? Kui juba näete, et saadab teist korda cv, kuid esimesel korral ei tulnud töövestlusele kohale, kas te üldse helistate talle teisel korral?

Praegu jälle on olen olukorras, kus kandideerija saatis sügisel cv, leppisime kokku töövestluse aja, kohale ei tulnud. Täna saatsis uuesti oma cv…..ma kahtlen kas ma talle enam helistada tahan…..

Mis siin suhtuda on. Kui on töötajat vaja ja vaja on head töötajat, siis valin ikkagi parima. Kohale mittetulemist ei võta isiklikult ja ei arva sellest midagi. Kui tõesti peaks juhtuma ,et mingi inimene korduvalt on pole kohale tulnud, siis helistades küsiksin, mis olid eelmise korra põhjused, et ta ei tulnud kohale. Miks ma peaks jätma helistamata, kui näen, et tegemist võib olla hea töötajaga. Küll oleks aga töövestluse üks punkt see, miks ei tulda kohale ja kuidas ta põhjendab mitte teatamist. Kindlasti ei võtaks asja isiklikult, vaid eesmärk on saada hea töötaja.
Teema kohta tekkis küsimus, et miks on vaja samale ametikohale pidevalt töötajat otsida. Töökoht ei ole koht isiklikeks solvumisteks. Eesmärk on kasumit teenida, mitte sõprussuhteid luua.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Teema kohta tekkis küsimus, et miks on vaja samale ametikohale pidevalt töötajat otsida. Töökoht ei ole koht isiklikeks solvumisteks. Eesmärk on kasumit teenida, mitte sõprussuhteid luua.

Haruldane mõttemaailm. 99% ei saa sellest aru, nende jaoks tööl käimine ongi nagu mingi sõbranjetamine. Kõikidel see onupojapoliitika ja igasugused pugemised ikka ennekõike, firma käekäigu peale mõtlevad harilikult vähesed. Olete ses suhtes erand.

Miks peakski töötegija firma käekäigu pärast muretsema, võid sa öelda? Kui ehk ainult nii palju, et kas töökoht ikka püsib või ei, ja kui ei, siis otsitakse uus. Uppuv laev ehk põhjaminev firma on ikkagi omanike ja juhtkonna mure.

Kägu kirjutas:

Miks piinlik? Reaalselt mõtlev inimene lihtsalt, kalkuleerib milline on tõenäosus saada valituks. Hoidsin sellega ikka mitusada krooni omal ajal kokku. See oleks veel lollim kui mingist kohusetundest end kohale vedanuks.

Alati võib jätta minemata, kuid viisakas inimene teavitab sellest eelnevalt. Kehtib kõikide lubaduste kohta.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ma olen ise värbamisega tegelenud, mistõttu ei osanud ära imestada, et miks mõnikord inimene jätab tulemata.

Kas see töövestlusele pääsemine peaks olema inimesele nii suureks õnnistuseks, et kui inimene vestlusele ei ilmu, et kohe imestama paneb? Tüüpiline tööandja mõtlemine, justkui nagu see töö, mida nad pakuvad või see töövestlusele kutsumine, et nemad nagu teevad inimesele suure heateo, et üldse kutsuvad..ja siis inimene peaks väga tänulik olema ja leppima alla keskmise palgaga jne:))

Aga miks see inimene siis üldse saatis oma CV? Sinu mõtlemine on vildakas. Mina ei teinud inimesele töövestlusele kutsudes heategu, mina kutsusin vestlusele, sest inimene oli saatnud CV ja motivatsioonikirjaga, millega ta andis teada, et et ta on antud ametikohast huvitatud. Muuseas, ma värbasin juhte, mistõttu need olid head ametikohad, kuid kohale mittetulnud ja sinusuguse kehva suhtumisega inimesed tõesti neid vastutusrikkaid, mainekaid ning heapalgalisi töökohti ei saa. Aga ma tunnistan, et halbu tööandjaid on ka. Aga kui inimene avaldab soovi, et ta on antud ametikohast huvitatud, ta ka kutsutakse kohale, töövestluse ajaks tulevad laua taha kokku mitu juhti, et oma kiire töögraafiku kõrvalt töövestlus läbi viia, kuid kui inimene jätab tulemata, siis no tõsti, kandidaadil pole ikka päris kõik peas korras.

Kägu kirjutas:

Viisakas inimene saadab ka eitava vastuse kui ise lubas või kui inimene on üldse kandideerinud. Milleks see tööotsija peab olema koguaeg viisakas, kohusetundlik ja koogutama koguaeg tööandjate ees? Ei pea!

Kas konkreetsele, mittevastanud tööandjale maksti kätte? Sinu suhtumine on väiklaste, rumalate ja labaste inimeste pärusmaa.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Alati võib jätta minemata, kuid viisakas inimene teavitab sellest eelnevalt. Kehtib kõikide lubaduste kohta.

Viisakas inimene saadab ka eitava vastuse kui ise lubas või kui inimene on üldse kandideerinud. Milleks see tööotsija peab olema koguaeg viisakas, kohusetundlik ja koogutama koguaeg tööandjate ees? Ei pea!

Jah, loomulikult. Mõlemad pooled peavad viisakad olema.

Kägu kirjutas:

Sinu suhtumine pigem on, kui mingit kättemaksu kuskil näed.

Sina ju kirjutasid, et miks peab tööaotsija viisakas olema kui tööandja pole. Seepärast küsisingi, miks seda konkreetset tööandjat karistati. Või sa ei mõista oma kirjutatut?

Kägu kirjutas:

Liis T kirjutas:

Miks üldse kandideerisid siis? Kas tasub ära või mitte, peaks ikka enne analüüsitud olema.

Tööd alles otsima hakates tavaliselt puudub teadmine, a la palju sind üldse kuhugi töövestlustele kutsutakse, ei tea ju oma ressursse arvestada jne. Kutsujaid oli kusjuures palju, käisin kenasti kohal, ühes isegi sain teise vestlusvooru, käisin ka seal, aga hiljem mittemingisugust vastust ei saanud. Siis vaatad, et muudkui käid nendel vestlustel, paned sellise papi magama tühisõitudele, seda enam et tööl ju ise tol hetkel ei käinud ja hakkadki vaatama juba ratsionaalse pilguga, et millise kutsuja juures oleks suurem tõenäosus ka valituks saada. Ja näed järgmise kutsuja juures panin juba konkursi kinni.

Saa aru, küsimus ei ole selles, et sa otsustad mitte kandideerimist jätkata, vaid selles, et sa oma otsusest ei teavita.
See, kui osa tööandjaid on sama ebaviisakad ega teavita, ei puutu siinkohal asjasse. Sellisel puhul on igaühel täpselt sama vaba valik mitte selle ebaviisaka tööandja juurde enam tööle kandideerida. Saaksin ka aru, kui tahaksid konkreetsele tööandjale kätte maksta ning kandideeriksid edaspidi kõigil konkurssidel (lisatöö) või informeeriksid sotsiaalmeedias, kuid teisi tööandjaid sellepärast ebaviisakalt kohelda? Täiesti arusaamatu. Sellega maksab tööotsija kätte küll ainult iseendale. Eesti on ikka väga väike.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mis mõttes? Siin väideti, et “aga tööandjad ise…”. Konkreetsele ebaviisakale tööandjale kättemaksmiseks on tõhusamaid viise, kui oma maine hävitamine.

Minu jaoks arusaamatu mõttekäik. Esiteks ma pole kellelegi kätte maksnud, teiseks kui too tööandja nii ebaviisakas oleks, siis ma poleks sinna kandideerinudki.

Järelikult oli see keegi teine.
Kusjuures ma saan täielikult aru soovist kätte maksta jobule tööandjale.