Olen vähe töövestlustel käinud aga alati valmistab raskusi oma nõrkuste nimetamine.
Millised on nõrgad jooned, mida võiks vestlusel mainida? Tundub küll naljaka mõttena (teiste pealt selliseid asju kopeerida) aga võibolla saan mõne siia märgitu ka enda nõrkuste hulka loetleda 😉
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Töövestlus – nõrkuste väljatoomine.
Teema: Töövestlus – nõrkuste väljatoomine.
Mina ei hakka mingeid iseloomuomadusi kunagi üles lugema. Minu nõrgaks küljeks on (päriselt ja töövestlustel) vene keel. Ma ei oska vene keelt pmst üldse ja nii ütlengi. Muidugi kuskile, kus keeleoskus on väga oluline, võib see just halvaks näitajaks olla, aga sinna vist keelt mitte oskava inimesena väga ei kandideeri ka. Igal juhul parem, kui hakata ette lugema, et oled laisk, lohakas ja tihti haige. 😀
Siiani on mul selle “nõrga küljega” vestlustel hästi läinud. Mäletan, et kunagi kandideerisin suvevaheajaks ühte kohta ja ütlesin, et nõrk külg on see, et vahel ei pinguta piisavalt eesmärkide nimel, siis tööandja kohe vaatas viltu ja ütles, et siin on seda ju just vaja (tegu oli müügitööga). Pärast mõtlesin ise ka, et leidsin ikka nõrkuse, mida välja tuua konkreetsel vestlusel.
Kannatamatus. Pidi olema kõige parem vastus sellisele küsimus, kuskilt lugesin.
Vene keel on vist enamikul noortel see nõrk koht, osadel aga hoopis inglise keel (kes on koolis põhikeelena saksa või vene keelt õppinud). Huvitav on see, et eestlased julgevad öelda, et vene keel on nende nõrk koht, kuid enamus vene keelt kõnelevaid inimesi kirjutab julgelt, et nende eesti keel on hea või väga hea, kuid kui panna eesti keeles kirjutama (nt on vaja tõlkida inglise-eesti suunal) siis aru küll saavad, kuid see tõlketekst on eestlaste jaoks siiski kohutav lugeda. Ilmselt on nende võrdlusmaterjal teised vene keelt kõnelejad ning kirjutamisel pole enamikul neist eesti keelt vaja läinudki või siis kirjutatakse google translate abiga.
Soovitatakse lugeda nõrkusena üles sellised jooned, mida saab ka plussiks keerata, nt. olen vahel ehk liiga aeglane, sest soovin teha kõike väga põhjalikult, olen perfektsionist- ei kõla eesti keeles parima omadusena, kuid siiski täpsust nõudvas töös vajalik omadus jne.
Ei soovitata hakata rõhutama siin eraldi oma kehva keeleoskust, sest oled juba oma keeleoskuse pannud kirja CV-sse ning tööandja juba teab seda.
Oleneb tööst, millele kandideerid.
Mõne töö puhul nõrkus on teise töö puhul pluss.
Näiteks mõni töö, mis nõuab ranget reeglitest kinnipidamist, ei sobi üldse sellistele, kes tahavad loominguliselt asjale läheneda. Siis võid nõrkusena nimetada, et sa ei ole eriti loominguline, armastad rutiini ja kindlaid reegleid.
Või siis vastupidi, mõni teine töö on selline, et reeglid küll on, kuid tuleb palju ootamatuid olukordi, mida peab loomnguliselt lahendama, siis saab nimetada, et sa mõnikord kipud reegleid murdma…
No just sellised nõrkused, mis selle konkreetse töö puhul on tegelikult pigem plussid.
Ma olen öelnud, et olen sallimatu laiskuse, lohakuse ja lolluse suhtes ja sellest tulenevalt aeg-ajalt konfliktne.
Üldiselt vaatan ma, et need personalispetsialistid jätavad endast praktiliselt alati suht napaka mulje, sest küsivad absoluutselt kogu aeg ühtesid ja samu küsimusi, vaatamata sellele, et neile on ilmselt teada, et inimesed ei räägi kunagi selles osas tõtt. Ma ei saa aru, kuidas on võimalik häid töötajaid palgata mingi personiali värbamise õpiku järgi.
Vene keel on vist enamikul noortel see nõrk koht, osadel aga hoopis inglise keel (kes on koolis põhikeelena saksa või vene keelt õppinud). Huvitav on see, et eestlased julgevad öelda, et vene keel on nende nõrk koht, kuid enamus vene keelt kõnelevaid inimesi kirjutab julgelt, et nende eesti keel on hea või väga hea, kuid kui panna eesti keeles kirjutama (nt on vaja tõlkida inglise-eesti suunal) siis aru küll saavad, kuid see tõlketekst on eestlaste jaoks siiski kohutav lugeda. Ilmselt on nende võrdlusmaterjal teised vene keelt kõnelejad ning kirjutamisel pole enamikul neist eesti keelt vaja läinudki või siis kirjutatakse google translate abiga.
Keegi, kes peab tõlkima võõrkeelest teksti emakeelde, peaks juba keeli(emakeelt ja seda teist keelt kindlasti kohe) ülikoolis õppinud olema, sest lisaks tõlkimisele on ka konteksti või sõnumi edasi andmiseks nõutavad teatud oskused, mida enamikel emakeele valdajatel lihtsalt pole, rääkimata võõrkeele valdajal, kes tööalaste ja suhtlustaseme juttudega väga edukalt toime tuleb. Lihtne!
Võõrkeel on rahuldav siis, kui saad aru, aga eriti ei räägi; hea, kui saad aru ja räägid-kirjutad ka mingil arusaadaval tasemel. Väga heaks võib oma võõrkeelt nimetada igaüks, kes räägib vabalt ükskõik, mis tasemel võõrkeelt. Kui on soov välja tuua, et räägin vabalt, aga tase on suhtlustase, siis on see kuni B1 tase ja seda võib vabalt rääkimiseks nimetada küll, kui ikka saad vabalt vestlusega toime teiste võõrkeelt emakeelena kõnelevate inimestega, samas vestlus pikale naljalt ei veni, sest abstraktse väljendamise oskus puudub ja grammatika mängib siinjuures väikest rolli. B2 tase on edasiõppimiseks, aga ka töötamiseks võõrkeelses keskkonnas sobiv tase(saab juba hästi või väga hästi hakkama, kui lähed eriala omandama, kursustele või ülikooli). C1 on selline osav tase ja sobib kirjutada väga julgelt inimesel, kes on võõrkeeles omandanud eriala või kõrghariduse.
B1 või ka B2 võib ka olla puhtalt kirjaliku testi tasemel hea, omamata oskust spontaanselt suhelda. Sel juhul on aus hinnang, et tase B2 tase, suhtlustase vajab arendamist vms. Ja ma ausalt öeldes ei kirjutaks seda CV-sse, sest sellist kandidaati juba kohale kutsuda ei viitsi. Aga kui see intervjueeritav juba kohal on, siis tegelikult omandab ta suhtlustaseme ka väga kiiresti, kui võimaldada keelekeskkonda. B2 rahvusvahelised testis hõlmavad küll suhtlust ja arusaamist jutust, aga kui ikka 3 aastat pole ühetegi lauset moodustanud… siis vajab väikest värskendust see B2. Ma siiski ei hakkaks seda taset lambist madalamaks märkima.
Ettevõtted, kes keelekasutus garanteerida ei suuda, nõuavad ka tihti võõrkeele oskust. No vahel harva telefonile vastamiseks ja kuidagi moodi hakkama saamiseks ei ole vast vaja võtta töötajat tööle. Ehk saab siis mõni kolleeg aidata.
Sinu toodud näites on venelastel mõistlik arusaam oma keeleoskustes ja eestlastel mitte minu arvates. Aga elu pole must-valge ja nii nagu on arusaajaid erinevaid on ka ootuseid erinevaid.
B1 või ka B2 võib ka olla puhtalt kirjaliku testi tasemel hea, omamata oskust spontaanselt suhelda. Sel juhul on aus hinnang, et tase B2 tase, suhtlustase
Mina nii ei ütleks. Ega küsida pole kerge ja vastata ammugi mitte. Aga vastaja valitud vastus räägib ka midagi. Kõik teavad, et vastaja oli närvis ja mõtles üle. Aga midagi räägib ka see, kui vastaja on üliettevalmistunud ja tal on iga asja jaoks mingi vastus kuskilt välja kaevatud. Samas vahel otsitakse easy-going natuuri, kes ei valmistu ette, võtab kergelt, proovib olla spontaanne, ei võta asju tõsiselt. Aga vahel tekib vastajaga lobisemise hetki, vahel tekib korralik dialoog või arutelu. Vahel jääb silma inimene, kes on ennast ettevõttega nii kurssi viinud, et enam rohkem ei saa. Vahel on intervjueeritaval rohkem küsimusi, küsitlejal. Kõik see räägib millestki. Ja ükski kandidaat pole vale, küll aga vb. hetkel on just seda teist vaja.
Ärge mõelge üle. Küsitleja pole loll, te võite ühel päeval ise küsitlejaks sattuda 😉 Nad on inimesed.
Ma olen juhtumisi päris palju intervjuusid läbi viinud. Ja saan nüüd alles aru, et seda tööd ei tee mingid imeinimesed. Personalijuhiks ma muidugi ei sobiks, aga inimeseks küll.
Soovitatakse lugeda nõrkusena üles sellised jooned, mida saab ka plussiks keerata, nt. olen vahel ehk liiga aeglane, sest soovin teha kõike väga põhjalikult, olen perfektsionist
Ei huvita tööandjat see perfektsionism kuni klient rahule jääb. Rohkem rahulolevaid kliente on rohkem raha. Uimasel nokitsejal ei ole palju kliente, pigem rahulolematud kliendid, kes ei näevad vaid venivamaid töid.
Sellise töötajaga kokku puutunud, väga jube kogemus oli
Minule laekus eile kandideerimissoov+CV, kus oli selliselt kirjas:
Nõrgad küljed: laisk, rumal. Tugevused: ausus, eneseusk.
Vist kutsun vestlema, tahaks täitsa oma silmaga sellist tegelinskit näha 🙂
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Töövestlus – nõrkuste väljatoomine.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.