Pean silmas õiglast ja proportsionaalset jagamist.
Meil on rahakotid üldiselt eraldi, kuid ühised kontod ja võrded sissemaksed loodud nt toidu-, kodu-, laste- ja reisikulude jaoks.
siis pangegi sinna ühisele kontole toidu-, kodu-, laste- ja reisikulude tarbeks. miks see ei sobi siis?
Pean silmas õiglast ja proportsionaalset jagamist.
Meil on rahakotid üldiselt eraldi, kuid ühised kontod ja võrded sissemaksed loodud nt toidu-, kodu-, laste- ja reisikulude jaoks.
Meie ei tea ju, mis teie peresiseselt on “õiglane” ja “proportsionaalne”. Tehke siis üldse eraldi deklaratsioonid?
Või no ma ei tea, kui hirmsasti proportsioone taga ajate, jaotage siis näiteks vastavalt eelmisel aastal kummagi makstud TM järgi 🙂
Näiteks kui üks maksis aasta jooksul kokku 1000 EUR TM ning teine 4000 EUR, siis tagastatavast summast kuulub 1/5 esimesele ja 4/5 teisele.
Pean silmas õiglast ja proportsionaalset jagamist.
Meil on rahakotid üldiselt eraldi, kuid ühised kontod ja võrded sissemaksed loodud nt toidu-, kodu-, laste- ja reisikulude jaoks.siis pangegi sinna ühisele kontole toidu-, kodu-, laste- ja reisikulude tarbeks. miks see ei sobi siis?
Tänan, väga hea mõte! Selleni esimese hooga ise ei jõudnudki! 🙂
Nojah. Ma ei tea, ilmselt see on tobe, aga meil ei ole abikaasaga ühine rahakott ja kõik ei lähe pooleks.
Kuidas siis seda tagastatavat summat võrdselt jaotada?
Kui veel kellelgi sama küsimus olnud, siis oleks tore teada, kuidas lahendasite.
Ühisdeklararsiooni mõte on minu meelest just ühine majandamine ehk ühine rahakott… Kui raha on täiesti eraldi, tehke eraldi deklaratsioon.
Hm, meil pole ka eraldi ühisarvet või ühist rahakotti.
Kummalgi oma.
Aga alati arutame koos, mida vaja osta, mis järjekorras suuremad ostud jneHoolimata sellest, kas tulumaksutagastus tuleb minu või abikaasa arvele(juba aastaid teeme ühisdeklari, sest meil on rohkem kui 1 laps, kohe palju rohkem
) siis otsustame ikka koos, milleks raha kulutame ja kulutades pole ju probleem, kas kokku lepitu eest makstes kasutame minu või mehe kaarti st kasutamegi seda kaarti kuhu arvele tagastus laekus. Või teeme ülekandeid. Sel aastal n osa tagastusest on plaanitud 2 tütre kevadise klassiekskursiooni makseks, minnakse Sankt Peterburgi.
Ühine rahakott ei pruugi (ja enamasti ei tähendagi) füüsiliselt ühist rahakotti või arvet, vaid ikka ühist eelarvet.
Mul selline küsimus. Kuidas saab teha laps (16) deklaratsiooni kui käid eelmine aasta tööl ja lasi ka tulumaksu maha võtta. Tal peaks olema võimalus see tagasi ju saada? Minu deklaratsioonis läheb ta kirja esimese lapsena. tema pealt ma ise tagastust ei saa. Varem olen tema andmed enda omasse pannud…aga siis oli see tühine summa. Seekord on summa suurem ja oleks tore kui laps saaks oma makstud tulumaksu tagasi 🙂
Mul selline küsimus. Kuidas saab teha laps (16) deklaratsiooni kui käid eelmine aasta tööl ja lasi ka tulumaksu maha võtta. Tal peaks olema võimalus see tagasi ju saada? Minu deklaratsioonis läheb ta kirja esimese lapsena. tema pealt ma ise tagastust ei saa. Varem olen tema andmed enda omasse pannud…aga siis oli see tühine summa. Seekord on summa suurem ja oleks tore kui laps saaks oma makstud tulumaksu tagasi
laps deklareerib oma tulusid ise, vanema deklaratsioonis seda teha ei saa. muidugi saab enammakstud tm tagasi.
Pean silmas õiglast ja proportsionaalset jagamist.
Meil on rahakotid üldiselt eraldi, kuid ühised kontod ja võrded sissemaksed loodud nt toidu-, kodu-, laste- ja reisikulude jaoks.siis pangegi sinna ühisele kontole toidu-, kodu-, laste- ja reisikulude tarbeks. miks see ei sobi siis?
Tänan, väga hea mõte! Selleni esimese hooga ise ei jõudnudki!
Huvitav, et keegi on pidanud vajalikuks miinustada :))?
Soetasime 2016a sügisel endale maja. Hetkel renoveerime seda elamiskõlblikuks, st sees ei ela ja sissekirjutused on ka reaalses elupaigas.
Kas see omab deklareerimisel mingit tähtsust?
Kas sissemakstud omaosalus läheb deklaratsiooni kuludesse?
Omaosalus ei oma tulude deklareerimisel kunagi tähtsust. Vahet pole kas ostad kodu või mingit muud kinnisvara
Omaosalus ei oma tulude deklareerimisel kunagi tähtsust. Vahet pole kas ostad kodu või mingit muud kinnisvara
Selge, kuid sissekirjutus?
On seal mingeid konkse, millega tuleb arvestada või läheb kõik automaatselt pangast deklaratsioonile ja ongi korras?
Aga mina ei saa nüüd aru sellest mahaarvamiste summast 1200 € Kas selles summas tulevad mahaarvamisele intressid ja koolituskulud või on see 1200 siiski nö see tagastatav osa sellest rahast (tm protsent) Sestbno mul on laenuintresse juba 400 € eest. Kolme lapse trennid ja muusikakoolid aastas kokku 1900. Täitsa syrr ju, kui pea poole selle eest enam tagastust ei saa. Trennide ja huvikoolide tasud muudkui tõusevad, aga tm tagastus väheneb 🙁
Soetasime 2016a sügisel endale maja. Hetkel renoveerime seda elamiskõlblikuks, st sees ei ela ja sissekirjutused on ka reaalses elupaigas.
Kas see omab deklareerimisel mingit tähtsust?
Kas sissemakstud omaosalus läheb deklaratsiooni kuludesse?
Su küsimusest on päris raske aru saada.
Kas pead silmas, et uus tulevane eluase on ostetud laenuga? Jah, laenuintressid saab tuludest maha arvestada. Ise need daklarile ei ilmu, tuleb pangast saata, selle kohta ilmub su panka õigel hetkel link.
Tulumaksuvabad on ainult eluasemelaenu intressid, kui elamu on soetatud mingi muu finantseeringuga, siis intressid maksuvabad pole.
Aga mina ei saa nüüd aru sellest mahaarvamiste summast 1200 € Kas selles summas tulevad mahaarvamisele intressid ja koolituskulud või on see 1200 siiski nö see tagastatav osa sellest rahast (tm protsent) Sestbno mul on laenuintresse juba 400 € eest. Kolme lapse trennid ja muusikakoolid aastas kokku 1900. Täitsa syrr ju, kui pea poole selle eest enam tagastust ei saa. Trennide ja huvikoolide tasud muudkui tõusevad, aga tm tagastus väheneb ????
1200€ on mahaarvamiste piir, mitte tagastav summa.
1200 on mahaarvamiste piir seetõttu jagataksegi koolituskulud vanemate vahel, vahel kaasatakse ka vanavanemad või tädi vm kel endal koolituskulusid pole (st sinul 400 intresse ja max 800 koolitusi, ülejäänud 1100 kas kõik laste isa kui tal eluasemeintresse pole või veel osa n vanaemal)
1200 on mahaarvamiste piir seetõttu jagataksegi koolituskulud vanemate vahel, vahel kaasatakse ka vanavanemad või tädi vm kel endal koolituskulusid pole (st sinul 400 intresse ja max 800 koolitusi, ülejäänud 1100 kas kõik laste isa kui tal eluasemeintresse pole või veel osa n vanaemal)
Lisaks tuleb ka silmas pidada, et sellest aastast (2016) ei ole hobikoolitused enam üle 17-aastaste puhul maha arvatavad koolituskulud. Mis täpsemalt on maksuameti silmis hobikoolitus, on siiski veel ebaselge: 18-26 a. vanuses siiski enamik noori veel õpib. Kas munitsipaalkooli, erakooli, spordikooli, muusikakooli jne õppemaks on maha arvatav või mitte, pole mina veel aru saanud.
Vabandust, et segaselt, aga lugesin mingit selgitust, kus kirjeldati, et on vaja tõestada, et see elamu on eluasemeks soetatud ja siis tekkiski küsimus, et kas ja kuidas peaksin seda tõestama.
Sa endiselt ei täpsustanud, kas tegemist oli siis eluasemelaenuga?
Esmakordsel deklareerimisel on minult küsitud lisaks kinnisvara notariaalset ostu-müügilepingut (ja äkki oli ka laenuleping vaja esitada – täpselt ei meenu hetkel). Kui nii, siis saad peale deklaratsiooni esitamist Maksuametist vastava päringu.
See on ka teil oluline, mida tähendab “SoetasiME”. Intresse saab maha arvata see, kes on laenusaaja ja ühtlasi kinnisvara omanik. Ehk mõlemad peate olema kinnisvara omanikuna kirjas ja ka laenuvõtjatena. Kui emb-kumb ei kehti, saab ainult see, kellel mõlemad tingimised täidetud, oma poole maha arvata.
Tegemist on eluasemelaenuga. Omanikuna oleme abikaasaga võrdsed. Laenuvõtjad olime ka mõlemad.
Seega peaksime ühisdeklaratsiooniga intresside pealt tuludeklaratsiooni tagasi saama.
Tänan asjalike vastuste eest! Sain pildi veidi selgemaks.
Kui ma pole 2016.a tööl käinud, aga sain koondamisrahad, siis kas see on maksustamise mõttes nagu palgatulu? Olin lapsehoolduspuhkusel ja peale koondamist võtsin end töötuna arvele. Abielus olen ka ja mees töötab, meil on 2 last. Tundub, et mõistlik on teha ühisdeklar? Kas lasteaiamaksude kohta saadetakse eraldi mingi info või on see eeldeklaris näha?
Praegu pole veel teema, aga mulle on ka segane see püsiva elukoha müümine. Olen oma korterisse sisse kirjutatud, aga elan mehe korteris. Kui ma oma korteri müün, siis kas ma pean seal enne mingi aja elama või kuidas seda kontrollitakse, et mitte müügitulult TM maksta? Pole varem kinnisvara omanud ega müünud, seega 2 aasta kohta esimene müük.
Kui meil on 2 korterit, ühes elame perega ja kuulub mehele. Teine on mehega kahasse, seal me ei ela. Kui nüüd müüa see kahasse kuuluv korter, siis kuidas vältida müügihinnalt tulumaksu maksmist? Kas omab tähtsust nn püsiva elukoha mõiste juures see, kuhu keegi on sisse kirjutatud? Oletame, et ma olen mõlemile kuuluvasse korterisse sisse kirjutatud ja mees oma korterisse. Kui nüüd see ühine korter maha müüa, eeldusel et kumbki pole viimase 2 aasta jooksul ühtegi korterit müünud, kuidas siis tehing maksustatakse?
Kägu 23:27-
loomulikult ühisdeklar, sest sinul on väga vähe äravõetud tulumaksu.
Koondamishüvitiselt võetud tulumaks on ju väike kogu aasta kohta.
Lasteaia kohatasu jm koolituskulud ilmuvad ise tuludeklarisse.
Seda, et müüd eluaset, seda pead sina tõestama kui Maksuamet küsib(üldjuhul ei küsi).
Kuidas sa tõestad on samuti sinu asi(no kui sul on seal otse enne müüki üürnikud ja sõlmitud üürileping, siis on selge , et see polnud sinu eluase müügi eel).
Variandid: see on rahvastikuregistris sinu elukoht(kõige lihtsam aga ei ole nõutud), sina maksid selle korteri maksud ja sinu nimel elektri-jm lepingud, see oli sinu ametlik aadress kuhu posti tuli, naabrid tunnevad sind ja nägid sinna sisenemas…
Kui see on sulle ainuisikuliselt kuuluv(mitte ühisvara) siis müüd sina ja deklareerid või ei deklareeri(müüd eluaset) sina.
Kui on ühisvara siis ei deklareeri(eluase) kumbki või deklareerite(kui pole teie eluase) mõlemad.
Sama jutt mehe korteri kohta.
MA ei käi läbi kõiki müügitehinguid ja õldjuhul korteri müük, kui seda ei tehtagi iga 2a järel vm kahtlast, loetakse vaikimisi eluaseme müügiks kui ei ole midagi kahtlast. Aga loomulikult onm tõestamine kõsimuste puhul sinu asi.
Tuttaval oli eelmine aasta probleem, et kuna oli aastaid deklareerinud ühe eluaseme kodulaenu intresse (mitte esimest aastat) aga müüs üle-eelmine aasta ka oma teise korteri (ammu ka laenuga ostetud, kuid kus ei elanud) ning sai ametilt kirja, et mõlemad ei saa olla põhielukoht ja tuleb esitada tõendid põhilise elukoha kohta ning kas maksab korteri müügilt TM või siis kustutab intressid. Kuna korteri müügi TM oleks tulnud suurem siis esitas dokumendid kommunaalide tasumise kohta ning midagi veel ja kustutas ära teise eluaseme intressid. Küsib aga nüüd minult, et kas see aasta võib ikkagi intressid deklareerida või kui eelmine aasta kinnitas, et see ei ole tema põhiline elukoht siis enam ei saa? mta poole ei taha pöörduda. Minu arvamus on, et kui ta ikkagi nüüd oma endise nö “põhieluaseme” maha müüs siis võib ta teise eluaseme intresse edasi deklareerida? Ja minuarust oleks ta ehk seda ka eelmine aasta saanud teha kui ta oleks piisavalt seadusi tundud, inimesel võib olla ka 2 põhilist eluaset mida deklareerida seni kuni ta neid järjest ei müü?
Kui ta nö eelmise põhielukoha ära müüs siis loomulikult võib ta nüüd II koha kodulaenu intresse taas deklareerida, sest nüüd tal ju ongi vaid see elukoht 🙂
Keeld käis vaid selle aasta kohta kui samaaegselt müüdi põhielukohta ja deklareeriti intressi hoopis teise põhielukoha eest st need aadressid ei langenud kokku.
Kui ta nö eelmise põhielukoha ära müüs siis loomulikult võib ta nüüd II koha kodulaenu intresse taas deklareerida, sest nüüd tal ju ongi vaid see elukoht
Keeld käis vaid selle aasta kohta kui samaaegselt müüdi põhielukohta ja deklareeriti intressi hoopis teise põhielukoha eest st need aadressid ei langenud kokku.
kui nüüd teemat arendada, siis aasta esimeses pooles müües oleks ta ju ikkagi pidanud saama ülejäänud aasta arvelt intresse deklareerida, sest edaspidi oli laenuga ostetu tema elukoht. mulle tundub küll, et siin oleks vaidlusruumi.
Kui ta nö eelmise põhielukoha ära müüs siis loomulikult võib ta nüüd II koha kodulaenu intresse taas deklareerida, sest nüüd tal ju ongi vaid see elukoht
Keeld käis vaid selle aasta kohta kui samaaegselt müüdi põhielukohta ja deklareeriti intressi hoopis teise põhielukoha eest st need aadressid ei langenud kokku.
kui nüüd teemat arendada, siis aasta esimeses pooles müües oleks ta ju ikkagi pidanud saama ülejäänud aasta arvelt intresse deklareerida, sest edaspidi oli laenuga ostetu tema elukoht. mulle tundub küll, et siin oleks vaidlusruumi.
Müük toimus oktoobris, nii et ilmselt võidaks paari kuu jagu ainult intressitagastust ning ilmselt ka teravdatud tähelepanu sest eks mta uurib selliseid asju siis täpsemalt, et kuidas ja kus viga võis tekkida (ja vbla siiski suudab lõpuks ka tõestada et müüdu ei olnud püsielukoht). Aga hea, et vähemalt nüüd edaspidi saab ikka probleemideta deklareerida oma praegust elukohta.
Tuttaval oli eelmine aasta probleem, et kuna oli aastaid deklareerinud ühe eluaseme kodulaenu intresse (mitte esimest aastat) aga müüs üle-eelmine aasta ka oma teise korteri (ammu ka laenuga ostetud, kuid kus ei elanud) ning sai ametilt kirja, et mõlemad ei saa olla põhielukoht ja tuleb esitada tõendid põhilise elukoha kohta ning kas maksab korteri müügilt TM või siis kustutab intressid. Kuna korteri müügi TM oleks tulnud suurem siis esitas dokumendid kommunaalide tasumise kohta ning midagi veel ja kustutas ära teise eluaseme intressid. Küsib aga nüüd minult, et kas see aasta võib ikkagi intressid deklareerida või kui eelmine aasta kinnitas, et see ei ole tema põhiline elukoht siis enam ei saa? mta poole ei taha pöörduda. Minu arvamus on, et kui ta ikkagi nüüd oma endise nö “põhieluaseme” maha müüs siis võib ta teise eluaseme intresse edasi deklareerida? Ja minuarust oleks ta ehk seda ka eelmine aasta saanud teha kui ta oleks piisavalt seadusi tundud, inimesel võib olla ka 2 põhilist eluaset mida deklareerida seni kuni ta neid järjest ei müü?
Minu meelest saab olla ka mitu põhielukohta. Näiteks on inimesel kodu ja pere Pärnus, aga käib tööl nädala sees Tallinnas ja elabki kahes kohas. Mõlemad on ju põhielukohad. Seda mõistet pole ju lahti kirjutatud, mis see täpselt on.
küsimus selles, et mul võlg ja kohtutäituriga sõlmitud maksegraafik mida korralikult täitnud, arve ei ole arestitud. Nüüd aga maksuametis kohtutäituri nõue üleval ja tulumaksu tagasi ei saa,tegi
ka avalduse,et ei võetaks ära,3 last
kas see aitav või võtab ikka
Jah, hoolimata maksegraafikust võib(ja lausa peab) kohtutäitur arestima lisasissetulekud sh ka tuludeklaratsiooni tagastuse.
Kui muudest sissetulekutest sel kuul jääb kätte nõutav summa(talle endale 1/2 ja igale lapsele +1/3 elatusmiinimumi) siis võetakse tagastus ära. Kui ei jää, siis peab osa tagastusest tagasi saama.
Väga kasulik ju, saad võlga vähemaks ilma, et n ö oma taskust ära maksaks(selle raha arvelt, mis riik tagastaks).
Eluruumi üüritulu 20% mahaarvamist rakendatakse elamu või korteri üürimisel üürilepingu alusel.
Mul küsimus, kui nt aasta üüritulu on 1000 EUR. Kas arvutan ise selle 20 % maha? Või kirjutan 1000 ja süsteem ise saab aru?
Eluruumi üüritulu 20% mahaarvamist rakendatakse elamu või korteri üürimisel üürilepingu alusel.
Mul küsimus, kui nt aasta üüritulu on 1000 EUR. Kas arvutan ise selle 20 % maha? Või kirjutan 1000 ja süsteem ise saab aru?
Ei, systeem ei saa aru, ise pead arvutama. Yyritulu on 80% saadud 1000-st, selle tulu lisadki deklarisse.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
