Teema: Ühepoolne armastus

Võib nii ja naa minna. Enamik armumisi on mul siiski üle läinud, mõni võttis kuid, mõni aastaid. Tasub võibolla natuke ringi vaadata, kohtamas käia jne. Ise ma vähendaks ka suhtlemist selle mehega, võibolla valus tema armusuhteid teiste naistega kõrvalt vaadata.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Võib nii ja naa minna. Enamik armumisi on mul siiski üle läinud, mõni võttis kuid, mõni aastaid. Tasub võibolla natuke ringi vaadata, kohtamas käia jne. Ise ma vähendaks ka suhtlemist selle mehega, võibolla valus tema armusuhteid teiste naistega kõrvalt vaadata.

Ei õnnestu hästi see vähendamine, tal lapsed ja naine, eks ma nendega juba harjunud.

misasja, ei saa aru. Kas sa ei saa temaga suhtlemist vähendada seetõttu, et tal on lapsed ja naine? Ja no kui juba niimoodi, et ta abielus on, ja huvi on ainult sinupoolne, siis ma oleks ammugi jalga lasknud. No mida sa loodad, et teine hakkab sinuga oma naist petma? Ja isegi kui saad ta korraks, kas siis on hästi? Siis on mees oma perele sitta keeranud ja sinul kah halb karma juures. No kellele seda vaja on?

Kägu kirjutas:

Kellel selline suhe olnud, kaua püsis, mis sai, kuidas tagantjärgi hindate? Olen nimelt armunud ühte mehesse, kellel minu vastu tundeid pole, aga ta suhtleb minuga kui sõbraga. Hetkel tunnen, et kui rohkem ei saa, piisab sellestki. Aga ei kujuta täpselt ette tulevikku, millal see armumine üle võiks minna või tüdineb lõpuks tema või siis minule jääb mingi aeg sellest ikka väheks?

Oled sa täiesti kindel, et tal ei ole sinu vastu tundeid? Endal on olnud juhtum, kus ma selle mehe rollis ja olin aastaid armunud naiskolleegi, kes üritas minuga sõbratasandil suhelda. Ma oleksin selle naise nimel võinud ohverdada oma kogu eelneva elu, abielu, kõik, aga ma iialgi ei jõudnud nii kaugele, et oleksin talle oma tundeid avaldanud, sest ma ei olnud 100% kindel, et temal minu vastu sama sügavad tunded on. Kunagi hiljem sai sellest üksteisele räägitud, aga siis oli juba hilja…

Nii kaua oled armunud kui mehe kätte saad, pärast seda tuleb kindlasti mõistus pähe ja kaob huvi ära. Muidugi oled siis teise suhte hävitanud ja ise ka seda meest enam ei taha.

Inimesed kipuvad armastama neid kes neist ei hooli ja vastu ei armasta. See on mingi inimloomuse trikk.

Kägu kirjutas:

Oh sa vaesekene küll! Nüüd tee selle allesjäänud abielu ja lastega mis tahad, eks ole? Elu on sul tühi ja mõttetu, aga vähemalt on kaks kärgkägu sulle poolehoidu avaldanud.

Jah, mis te ikka põete, jätke naised-lapsed kohe maha, kui ikka tundub, et asi õige ja tunded nii meeletud, muidu pärast kahetsete.

Oksele ajab lihtsalt. Kui jube on ikkagi tänapäeva laste elu. Mitte hetkegi ei saa sa olla kindel, et sul on isa, ema ja kodu veel homme ka olemas. Või lööb ühele vanematest või mõlemale leekiv armastus peest pähe ning hakka aga kolima. Ja mis sa teed, sa oled ju laps. Tuleb aktsepteerida. Eriti räiged tüübid nõuavad lastelt veel ka kaasarõõmustamist.

oksenda terviseks ja ära nõnda ülbelt plõksi, laps oli selleks hetkeks täiskasvanud juba, arvan et tahtejõudu püsida 20 aastat abielus naisega, keda ei ole kunagi armastanud, võiks piisavaks saavutuseks pidada, et sinusuguse kõrgeid moraalinorme täita…

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Oh sa vaesekene küll! Nüüd tee selle allesjäänud abielu ja lastega mis tahad, eks ole? Elu on sul tühi ja mõttetu, aga vähemalt on kaks kärgkägu sulle poolehoidu avaldanud.

Jah, mis te ikka põete, jätke naised-lapsed kohe maha, kui ikka tundub, et asi õige ja tunded nii meeletud, muidu pärast kahetsete.

Oksele ajab lihtsalt. Kui jube on ikkagi tänapäeva laste elu. Mitte hetkegi ei saa sa olla kindel, et sul on isa, ema ja kodu veel homme ka olemas. Või lööb ühele vanematest või mõlemale leekiv armastus peest pähe ning hakka aga kolima. Ja mis sa teed, sa oled ju laps. Tuleb aktsepteerida. Eriti räiged tüübid nõuavad lastelt veel ka kaasarõõmustamist.

oksenda terviseks ja ära nõnda ülbelt plõksi, laps oli selleks hetkeks täiskasvanud juba, arvan et tahtejõudu püsida 20 aastat abielus naisega, keda ei ole kunagi armastanud, võiks piisavaks saavutuseks pidada, et sinusuguse kõrgeid moraalinorme täita…

Ei, hea inimene, seda peetakse rumaluseks ning endale ja teistele valetamiseks, mitte saavutuseks.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ei, hea inimene, seda peetakse rumaluseks ning endale ja teistele valetamiseks, mitte saavutuseks.

Räägib ilmselt keegi, kes ei suuda oma instinkte kontrollida ja kadestab kõiki, kes suudavad oma elu korras pidada.

Mina pean küll saavutuseks. Täielik respekt ja tubli mees, arvan ma nüüd.
Olgu see kangelastragöödia (ilma irooniata) õpetuseks kõigile, kes arvavad, et peavad sariabielluma ja kärglapsi tegema kõigiga, kes ette juhtuvad.

Hahaa, jah, 10 aastat stabiilset abielu, kaks last ja lisa tulemas, teineteisele endiselt parimad kaaslased – täiega ei suuda oma instinkte kontrollida, kogu aeg tõmban ringi ja jahin aga uut saaki.
Elada koos inimesega, keda sa ei armasta, on vale. Minu vanemad elasid koos armastuseta ja see oli haige ja vastik. Jumal tänatud, et lõpuks oli siiski oidu lahku minna ja kõigile aus ja siiras näitemänguta elu tagasi anda.

P.S. Kärgperendust ma ka ei poolda. Aga valetamist ka mitte.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Elada koos inimesega, keda sa ei armasta, on vale.

Sellisega koos elama HAKATA on vale. Aga kui on juba pere loodud, siis tuleb õppida armastama või siis ilma selleta rahulikult koos elama. Vale on luua pere, teha laps ja alles siis oma armastusi hakata avastama. See on julm valetamine oma järeltulijatele, oma lastele – sest lapsed peaksid sündima armastusest ja kasvama turvalisuses, kus vanemad on stabiilsed. Ups, ma eksisin, et teid selle inimesega soetasin. Vabandust, ma nüüd lähen.
Sigadus on nõnda teha.
Sulle su naine meeldib, nii et vedas. Või siis oskasid kohe õige valida. Aga nagu ma aru saan, kui keegi peaks teele sattuma, kes su “ära teeb”, siis head aega, perekond?

Tubli on inimene, kes võtab vastutuse kas või oma heaolu arvelt.

Kas Sa oled ise kunagi tõeliselt armastanud? See nn. õige inimene võib su ellu sattuda alles siis, kui oled 10-20 aastat abielus olnud ja 2-3 last peres kasvamas. Varem polnud aimugi, et sellised suured tunded võivad üldse olemas olla. Armumist ja tundeid ei saa ette planeerida.
Ja siis tuleb otsus teha, kas elada koos oma perega ja mõelda ning unistada aastaid kellestki teisest või lahutada ja olla koos oma elu armastusega…

Sa ei armasta vaid klammerdud. Miks, see otsi ise üles enda seest.
Igasugune jutt sellest, kuidas armastus üle ei lähe on totaalne jama. Nagu on armastamine valik, nii on ka armastamise lõpetamine valik. Jah, alguses on natuke valus, aga kui on valitud, siis see ei sega.
Igavesest armastamisest räägitakse rumalusest.
Ise läbi kogetud.

Armumine on tore tunne. Armastus ei ole tore, see paneb kõvasti proovile, suniib sügavalt endasse vaatama…
Abielluda võib mitmel põhjusel ja edukas kooselu ei pea tingimata põhinema armastusel. Vastastikune austus ja sõprus on edukaks kooseluks tunduvalt parem alus kui armastus, rääkimata kõrvuni armumisest.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Igasugune jutt sellest, kuidas armastus üle ei lähe on totaalne jama. Nagu on armastamine valik, nii on ka armastamise lõpetamine valik.

Mu meelest on jälle see väide totaalne jama, aga ehk on see siis inimeseti erinev. Mina saan valida, kuidas ma käitun, aga mitte seda, mida ma tunnen.

Armastus lihtsalt ei olegi tunne vaid seisund, millesse kas lähed või ei lähe.
Ei, see ei ole inimeseti erinev, armastus on ikka ühesugune.

Kägu kirjutas:

Kellel selline suhe olnud, kaua püsis, mis sai, kuidas tagantjärgi hindate? Olen nimelt armunud ühte mehesse, kellel minu vastu tundeid pole, aga ta suhtleb minuga kui sõbraga. Hetkel tunnen, et kui rohkem ei saa, piisab sellestki. Aga ei kujuta täpselt ette tulevikku, millal see armumine üle võiks minna või tüdineb lõpuks tema või siis minule jääb mingi aeg sellest ikka väheks?

Kui kaua sinul selline ühepoolse armastuse suhe püsinud on?
Kus sa selle mehega neid pikki vestlusi pead? Tööl, internetie? Olete peretuttavad?
Kas sul omal mingit tõsisemat tegevust pole, peret või tööd?
Kas see mees siis leiab aega oma pere kõrvalt sinuga nendeks pikkadeks vestlusteks? Kas see tema pereelu ei häiri? See kõik toimub salaja?

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

No aga armasta teda kaugemalt, mitte ära roni tema ellu. See oleks siis selline isetu armastus. Tema juures võimalust passides oled ikka isekas küll.

Ei oska kaugelt armastada, suht enesepiinamine oleks. Ma elangi meie vestluste nimel.

Sellist masohhisti on tõesti raske mõista. Tundub, et tegemist suht noorte ja kogenematutega, kus naine ei saa aru, et mehed toituvad sellest, kui keegi veel peale nende oma naise neid imetleb ja mehel on madal enesehinnang, kus tähelepanu on talle eluliselt vajalik.