Esileht Väikelaps Ülimalt rahulolematu 1,4 aastane

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )

Teema: Ülimalt rahulolematu 1,4 aastane

Postitas:

Ausalt mul on mõistus otsas ja ootan kõiksugu nõuandeid. Algas see jama umbes 3 kuud tagasi ja siiani paranemise märke pole, pigem läheb hullemaks. Ööund magab laps korralikult(ca 11-12 tundi) aga ärkamise hetkest saadikon ta põrguline kes mitte kui millegagi rahul ei ole. Proovin temaga koos mängida-selle peale võtab ta misiganes asja käest ära ja heal juhul virutab eemale, halvemal juhul tuleb mind peksma. Ei sobi raamatute vaatamine, tornide ladumine, peitusemäng jmt. Ei taha ta olla õues ona hoovis, ei taha ta olla ka mänguväljakul. Ei taha minuga tegutseda ja üksi ta ka ei taha midagi teha. Muusika ja ujumis”trennist” loobusin samuti, sest ta lihtsalt keeldus midagi tegemast ja vingus või karjus kogu aja. Täiesti liialdamata-ma pole leidnud mitte ühtegi tegevust, mis talle meeldiks, ometigi katsetanud olen paljut. Õhtuks, kui lapse isa koju jõuab, on ta oma jonnid ja tagumised päevaks ära teinud ja siis on üsna mõistliku käitumisega(on muidugi ka halvemaid päevi).
Tahes tahtmata tekib mulje, et ta lihtsalt vihkab mind ja ei taha minuga tegemist teha. Viimased kaks nädalat ei taha ta ka päeval eriti magada, healjuhul tunnise lõunaune teeb.
Mu “klaas” on nii tühi kui veel tühi olla saab, võtan lapse käitumise pärast ad-sid, mees annab võimaluse piires ka puhkust aga lapse käitumist see ei muuda.
Mida ma tegema peaksin temaga? Ma ei taha enam hommikuti hirmuga ärgata ja mõelda KUI õudne seekordne päev olema saab. Umbes pool päevast olen temaga vägagi kannatlik ja mõistev ja tõesti üritan talle erinevaid toredaid tehevusi pakkuda aga ega ma ka lõpmatuseni ei jaksa ja peale lõunat olen juba paras närvipundar, kus tuleb ka ette lapse peale käratamist.
Miski teda vaevata ei tohiks, tervis on korras, hambaid tulemas ei ole.
Absoluutselt kõik mõtted ja nõuanded on teretulnud

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.08 15:43; 11.08 22:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vala pesukaussi vesi ja anna mõned mänguasjad. Seda ka ei taha?

Ära karda tema tujusid. Õpi neid mööda külgi maha laskma. Ära väga süvene.
Tee oma asju ka, kui ta niikuinii karjub.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuidas piiride seadmisega on? Järsku oled liiga järeleandlik olnud ja ta on Su nõrgad kohad ära tabanud. Nagu eelminegi ütles, ära karda tema tujusid – nad haistavad hirmu nagu jahikoerad jänest 🙂 Ma ei tea, lihtne on ütelda, et küll kasvab välja, aga siiski pead end kehtestama, muidu võib ka hullemaks minna

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.08 20:31; 11.08 08:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega piiranguid pea näägutamisega selgeks tegema. See on kõige hullem üldse. Ennast tuleb kehtestada teisiti, ja ei pea sada korda ütlema. Eriti ei tohi ütelda, et ära roni, ära kisu – tema kuuleb ainult, et roni ja kisu. Selleks me olemegi vanemad, et oleksime targemad. Jube raske, ma tean!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.08 20:31; 11.08 08:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega piiranguid pea näägutamisega selgeks tegema. See on kõige hullem üldse. Ennast tuleb kehtestada teisiti, ja ei pea sada korda ütlema. Eriti ei tohi ütelda, et ära roni, ära kisu – tema kuuleb ainult, et roni ja kisu. Selleks me olemegi vanemad, et oleksime targemad. Jube raske, ma tean!

Kuidas siis end kehtestada? Kuidas piire selgitada noi et laps kuulab? Mul paneb laps suvalises kohas jooksu ja tagasi ka ei tule kui ütlen, ei peatu kui stopp käratan.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.08 08:37; 11.08 14:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Täpselt see vanus ongi minu meelest kõige keerulisem (samas huvitavam ka). Laps on värskelt beebieast just välja saanud ja avastab maailma ning katsetab ka piire. Mäletan, et mu endagi lapsed vajasid just selles vanuses kogu aja tähelepanu. Rääkimise-selgitamise-näägutamisega on nii, et seda tööd tuleb teha palju aastaid. Ei ole nii, et ütled 1,4-aastasele: “SÕiduteel ei tohi joosta, sest see on ohtlik!” Ja seejärel võidki ta rahumeeli lasta üksinda sõiduteele- ei või ju! See õpetamine, nt sõidutee ohtudest jahvatamine kestab aastaid, alles koolimineku ajaks peaks kõik need rääkimised-näägutamised-seletamised olema nii palju kinnistunud, et lapsel tõesti mõikab. Nii et ei maksa sugugi imestada, et 1,4-aastane sõiduteele jookseb, asju pillub ja muud ohtlikku või rumalat teeb, kõikidest selgitustest hoolimata. Selleks ongi tal vanem, keda riigi poolt tasustatakse vanemahüvitisega, et oleks keegi kes lapsel järel jookseks, teda lakkamatult valvaks ja asju muudkui selgitaks.

Su laps ei vihka sind, seda mitte. Kuigi jah, vahel võib endale selline mulje jääda küll. Mäletan oma elust sama vana lapsega, et tal käisid peal sellised jonniperioodid. Üks periood võis kesta paar nädalat, mille vältel talle mitte miski ei sobinud, aina vingus ja õiendas. Tõstsin ta nt hommikusöögilauda ja panin ta ette piimatassi. Tass pidi olema asetatud puuviljamustrilise lauavakstu peale täpselt õigesse kohta ehk apelsinipildi keskele. Kui kogemata tassi 1,5 cm pildist kõrvale asetasin, sattus laps marru – virutas tassi hooga maha ja kisendas. Ütlesin talle, et nii ei või teha, andsin lapi ja käskisin ära koristada. Laps viskas lapi maha ning sülitas mu pihta. Ütlesin lapsele, et nii ei tohi teha, ning kummardusin alla, et loik ära kuivatada. Seepeale virutas laps mulle jalaga näkku. Siin seda kõike kirjeldades riskin saada nüüd enda kaela perekoolikägude poolt kõva sõimu stiilis, et miks lubasin oma lapsele niimoodi pähe istuda ja mingu ma hullumajja jne-jne 🙂

Aga nüüd on see laps koolis ja temast on saanud mulle ausalt parim sõbranna. Lihtsalt ei tunne kedagi teist nii empaatilist, sõbralikku ja laia silmaringiga inimest, ka koolis on ta käitumine eeskujulik. Pigem on probleemid tekkinud hoopis tuttava lapsega, kes aastasena ideaalse käitumisega oli- juba 11selt hakkas jooma ja suitsetama.

Seetõttu ei hakkaks mina 1,4-aastase puhul veel kellegi üle kohut mõistma. Üheaastasel on piiride sättimise protsess alles alanud, ja see töö kestab aastaid. Alles koolilapse puhul näeb juba selgelt ära eelnevate aastate töö tulemused.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga MIKS sa üritad talle iga hinna eest erinevaid tegevusi leida? Ehk on su laps ülestimuleeritud? Mina pakun oma lapsele (1a8k) erinevaid tegevusi alles siis, kui ta ise endale tegevust leida ei suuda ja seetõttu jonnima hakkab. Ja ka siis mitte kohe. Kui ta oli aastane ja veidi üle juhtus seda tihedamini, nüüd ei mäletagi viimast korda. Ma pole kunagi oma lapsele lihtsalt mingeid tehevusi otsinud. Kuidas ta loovus muidu arenema peaks?
Ikka igavledes ju 🙂 Muidugi proovime-õpime erinevaid asju aga sellist olukorda küll ei tohiks tekkida, et ta ise mitte midagi ei suuda genereerida ja mina terve päev teda lõbustama pean.
Mis ta siis teeb, kui jonnib? Asju loopida ma ei luba. End lüüa samutu mitte. Eks seda ikka juhtub aga siis reageerin koheselt. Aga kui ta lihtsalt pikali viskab ja röögib… no las ta siis röögib veidi. Laps peab õppima end ise rahustama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.08 12:43; 11.08 14:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga MIKS sa üritad talle iga hinna eest erinevaid tegevusi leida? Ehk on su laps ülestimuleeritud? Mina pakun oma lapsele (1a8k) erinevaid tegevusi alles siis, kui ta ise endale tegevust leida ei suuda ja seetõttu jonnima hakkab. Ja ka siis mitte kohe. Kui ta oli aastane ja veidi üle juhtus seda tihedamini, nüüd ei mäletagi viimast korda. Ma pole kunagi oma lapsele lihtsalt mingeid tehevusi otsinud. Kuidas ta loovus muidu arenema peaks?
Ikka igavledes ju ???? Muidugi proovime-õpime erinevaid asju aga sellist olukorda küll ei tohiks tekkida, et ta ise mitte midagi ei suuda genereerida ja mina terve päev teda lõbustama pean.
Mis ta siis teeb, kui jonnib? Asju loopida ma ei luba. End lüüa samutu mitte. Eks seda ikka juhtub aga siis reageerin koheselt. Aga kui ta lihtsalt pikali viskab ja röögib… no las ta siis röögib veidi. Laps peab õppima end ise rahustama.

Mida su 1a8k laps genereerib siis? Millised on tema loovad tegevused mida ta teeb?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.08 08:37; 11.08 14:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga MIKS sa üritad talle iga hinna eest erinevaid tegevusi leida? Ehk on su laps ülestimuleeritud? Mina pakun oma lapsele (1a8k) erinevaid tegevusi alles siis, kui ta ise endale tegevust leida ei suuda ja seetõttu jonnima hakkab. Ja ka siis mitte kohe. Kui ta oli aastane ja veidi üle juhtus seda tihedamini, nüüd ei mäletagi viimast korda. Ma pole kunagi oma lapsele lihtsalt mingeid tehevusi otsinud. Kuidas ta loovus muidu arenema peaks?
Ikka igavledes ju ???? Muidugi proovime-õpime erinevaid asju aga sellist olukorda küll ei tohiks tekkida, et ta ise mitte midagi ei suuda genereerida ja mina terve päev teda lõbustama pean.
Mis ta siis teeb, kui jonnib? Asju loopida ma ei luba. End lüüa samutu mitte. Eks seda ikka juhtub aga siis reageerin koheselt. Aga kui ta lihtsalt pikali viskab ja röögib… no las ta siis röögib veidi. Laps peab õppima end ise rahustama.

Mida su 1a8k laps genereerib siis? Millised on tema loovad tegevused mida ta teeb?

Hetkel peamiselt imiteerib kõike, mida täiskasvanud või teised lapsed õues teevad – rohib, möllab liivakastis, ronib ja turnib, mängib kassidega, korjab lilli, sööb põõsast marju, otsib kive, korjab oksi ja ehitab neist midagi, sõidab jooksurattaga, möllab poriloikudes jnejnejne. Või on isal abis – uurib ta tööriistu näiteks. No ükskõik mida, mis aga pähe tuleb.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.08 12:43; 11.08 14:11;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan ka, et lase lapsel ISE tegutseda. Mida ta teeb, kui hommikul ärkab? Hakkab kohe röökima või alles siis kui sa temaga tegelema hakkad. Räägid talle, et lähme õue. Mis hetkel ta kisama pistab?
Minu kõige pisem laps sündis keset tormilist majaehitust. Ütlen ausalt, et kellelgi pole seni olnud aega temaga spetsiaalselt mängida või tegeleda. Ta on meil alati kaasas, teeb jõudumööda (hetkel 1a6k) samu töid, “aitab” meid , mängib tööriistade ja puutükkidega, sööb kõiki toite ise jne. Loomulikult me räägime temaga, seletame, võtame vajadusel sülle ja aitame uusi tegevusi leida, aga mingit “tule nüüd istu ja vaatame raamatut” pole temaga kunagi olnud. Ühesõnaga, see laps kasvab nii nagu lapsed ilmselt vanasti taluperedes kasvasid.
Mulle tundub, et kõige selle juures on ta tunduvalt tervema psühhikaga kui mu vanemad lapsed, keda püüdsin teadlikult arendada, kaartide ja raamatutega vehkisin, erinevatesse ringidesse vedasin jne.
Loo moraal on, et lase lapsel teguteda ja kaasa oma tegemistesse.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

äitäh kõigile vastajatele, üritan järgemööda vastuseid kirja panna.
Alustuseks-kõige paremini vist kirjeldaks lapse käitumist igavus/tüdimus. Kui ta saab midagi uut kätte(täna näiteks andsin talle õmblusmasina juhtme koos tallaga), siis võib ta vabalt vähemalt tunni sellega omaette mängida ja ei mingit jorinat. Uued mänguasjad kui sellised, teda eriti ei huvita, pigem ikka need mittemänguasjad. AGA…huvitavad teda ennekõige mitte just kõige ohutumad asjad..okei, juhtmega järelvalve all ei juhtu midagi, aga näiteks issi tööriistakasti kallale ma teda lasta ei saa.
Minu kirjeldusest võis vist tõesti mulje jääda, et üritan võimalikult palju lapsega tegeleda-vastupidi, kui ta vähegi on nõus omaette tegutsema, siis ma üldse ei sekku ja teen omi asju.
Kodutöödes ta mind eriti aidata ei taha(pesu masinasse panek vmt), nõudepesumasinat tühjendaks küll rõõmuga, aga kuna ta tahaks taldrikud pigem maha kukutada(kivipõrand), siis lõppeb see alati kisaga, sest ma ei luba. Muud mittepurunevad asjad pole üldse huvitavad(karbid, köögikulbid, potid jmt).
Keelamisest-meil on kodus üldiselt väga vähe keelatuid asju/tegevusi. Jah, ahju nuppudega ma ei luba mängida, koeri sabast tirida või peksta ei luba, nõusi ei luba maha visata ja mehe tööriistakappi ma teda ka ei luba(sellel on niikuinii lukk ees). Kõik muu on meil lubatud-tahab riideid kapist välja kiskuda-no las kisub, saab ju pärast tagasi panna. Tahab poriloigus plätserdada-aga palun, riided on ju ometigi pestavad. aga probleem ongi selles, et ta ju ei taha. Kõik need tegevused on tal tehtud ja ei ole enam üldse huvitavad. Seetõttu ma ikka aegajalt võtan mõne mänguasja kapisügavusest välja ja hakkan ise mängima, lootuses et ehk tekib huvi ja mängib ka veidigi aega(lootuseks see siiani jäänud ongi).
Üldiselt on tal korraga kättesaadaval üsna vähe mänguasju, loodan, et kui neid nn. vahetada, siis oleks huvitavam, aga ei…
Õuemänguasjadega on sama, enamus on kastis peidus ja aegajalt võtan midagi välja(või lasen tal ise kasti kallale minna).
Viimasele kirjutajale-jah, kusjuures ta hakkabki kohe ärgates virisema.

Üleüldse on temas mingi muutus toimunud nende viimaste kuude jooksul-kui ta aasta ringis proovis kõike ise teha(sõi ise, proovis riidesse panna jne.), siis nüüd ta lihtsalt keeldub. Sööb ainult sõrmedega, lusika virutab koheselt maha ja keeldub isegi proovimast. Kui on toit, mida kätega süüa ei saa, siis pean mina teda toitma, sest muidu ta jääkski nälga. Riidesse paneku proovimisest keeldub täielikult, tegelikult ei meeldi talle üleüldse riidesse panek, sest viskab kohe vibusse ka karjub niikaua kuni riided seljas on(ja nii kui on ta riides, siis on kõiksugune jonn unustatud). Me kakleme pea igapäevaselt selle teemaga, ma keeldun teda edasi riietamast kui ta viskleb jmt. aga alati pole võimalik tundide viisi jamada.

tundub, et tuleb tänaseks kirjutamine lõpetada, kõik küsimused ja nõuanded on jätkuvalt teretulnud, ehk saan homme jälle mahti vastata.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.08 15:43; 11.08 22:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

guugelda ‘osteopaatia, osteopaat’ ja soovitan Ragna Oro-Visterit.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Paljud kes siin kirjutanud on, ei ole ilmselt sellise lapsega kokku puutunud. Mina olen ja saan su murest hästi aru.

Raske on positiivseks jääda kui laps pole millegagi rahul. Samuti käib ajudele, et ei saa normaalselt perekondlike üritusi planeerida (mul ka vanem laps, kes tähelepanu nõuab), väljas käia (laps kogu aeg süles ja rahutu, ei ole nõus midagi kaasa tegema), maal olla (röögib auto juures iga kord õues olles ning nõuab tagasi linna sõitmist) ega külalisi vastu võtta (kuni mees külalisega suhtleb, mina olen lapsega teisel korrusel, sest talle võõrad ei meeldi) jne. Rannas me olla ei saa (liiva peale ei ole nõus astuma ning hakkab röökima juba merd nähes), mänguväljakud sobivad vaid siis, kui teisi lapsi seal pole jne 🙂

Siiski on mõned üksikud tegevused, mis lapsele sobivad. Nt autosõit, batuut, lükkesangaga rattas, üks kindel multikas, nüüd hiljuti lisandusid mudelautod ja parkla, lepib vannis käimisega ka lõppude lõpuks. Nende tegevustega on päev sisustatud, mis siis, et suhteliselt monotoonselt. Aitab ka see, et laps saab rinnapiima – sellega läheb tuju kohe paremaks.

Nüüd peaaegu kaheaastase lapse emana tunnen, et asjad on paremaks muutumas. Nii et ole kannatlik ja ürita rahilikuks jääda. Vähemalt su laps lepib isaga (minu oma ei leppinud) ja saad õhtuti kauaoodatud puhkust. Ära anna alla ja ürita leida neid väheseid asju, mis su lapsele huvi pakuvad. Arvesta oma lapse eripäraga ja ära nõua talt asju, milleks ta valmis veel pole. Ja ära tunne ennast pahasti oma last teistega võrreldes. See aeg möödub õnneks kiiresti.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )


Esileht Väikelaps Ülimalt rahulolematu 1,4 aastane

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.