Esileht Väikelaps Väikelapsed ja sõbrad

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: Väikelapsed ja sõbrad

Postitas:

Ei plaaninud seda kellegagi arutada, aga mure tahab välja rääkimist.

Mõneaastase vahega vendadel on sõber, kelle vanus on kahe venna vahel. Eelistab mängida vanemaga. Väiksemat tõrjub tutvuse algusest peale ja püüdis õpetada ka vanemat venda väiksemat tõrjuma. Vanem laps on mures, et sõber väiksemale liiga teeb (nimetab inetute sõnadega, lülitab mängust välja, käsib otsesõnu ära minna) ja on sellest mõnel juhul minuga juttu teinud.

Kuna vennad on muidu väga kokku hoidvad, hakkasin isegi muretsema ja olukorda jälgima. Märkasin, et väiksem, kes on alati valmis kõigiga mängima ja ei lase end kergesti tõrjuda, tuleb ca 10 minutit peale ühist mängima minemist tuppa, läheb joonelt arvutisse või pikutab lihtsalt voodil. Kui küsida, miks ta teistega ei mängi, kehitab õlgu, “ei tea”, “ei taha”. Isegi õues ei taha olla kui sõber vanema poisiga mängib. Tuleb tuppa peitu.
Lasteaias on ta kõigi laste lemmik, poisid aeg-ajalt isegi tülitsevad tema tähelepanu pärast. Samas on ta piisavalt kangekaelne ja ei astu väga kergelt tagasi kui arvamused lahknevad. Nüüd aga… lihtsalt tuleb tuppa, murtult, õnnetu olemisega.

Vanem laps on sotsiaalselt nö äbarikum, üsna aspergerlik. Tema jaoks on sõber väga oluline, sest sõpru on tal vähe. Ta on ise väga sõbralik, aga kohmakas kõnes ja tegevustes. Seega on SEE sõber ja mängud temaga väga tähtsad.

Mõni päev tagasi (märkasin jälle väiksemat üksi toas konutamas) uurisin vanemalt pojalt, mis siis õigupoolest toimub. Jahmusin sellest, mida ma kuulsin. Sõber kasutab ebatsensuurseid sõnu, käitub ebasobivalt (jalaga tagumikku löömine või selle üritamine nt), annab idiootseid soovitusi (minu laps peaks end õues paljaks koorima riietest nt) jne. Lisaks siis tunnetega manipuleerimine: kui ei jõua järele joosta jooksumängus, siis nutab, kui peab peitusemängus otsima, siis viriseb ja nutab jne. Ja vanem poeg on seda talunud, ainult sel põhjusel, et see on ju sõber…

Selgitasin mõlemale pojale, et sõbrad nii ei käitu. Tunnistan, et meil on väga naiivsed ja lihtsakoelised lapsed, kes näiteks ei teagi, et sellise käitumisega soovib sõber saada eelistatud seisu mängus (ei ole manipuleerimisega kokku puutunud) või et totakad mänguideed on tema enda lõbustamiseks mitte ühiseks rõõmuks. Peale mõningast selgitamist on mõlemad lapsed seisukohal, et nad ei soovi enam “sõbraga” aega veeta. On näha, et see otsus oli lihtne kui kõik seni kummastavad asjaolud said selgitatud.

Õhtul käis sõber vanemat poega mängima kutsumas. Poeg läks uksele ja ütles, et ei tule mängima ja ilmselt püüdis kohmakalt edasi anda ka selgituse. Minut peale ukse sulgumist tuli uus ärev uksekell, väga nõudlik. Sel korral läks uksele isa. Sõber oli olnud nutukriimuse näoga ja küsinud nõudlikult vanemat poega õue ja miks see ikka ei tohi tulla (!). Isa ütles, et poisid ei tule ja kõik. Ei osanud ka midagi täpsustada.
Ma pole kindel, kas minu laps üldse ütles põhjuse või lihtsalt keeldus ja lajatas ukse kinni…

Minul süda valutab.
Ma olen 100% kindel, et mu lapsed rääkisid nii nagu asi on. Neil ei ole põhjust valetada, pealegi olen ju ise ka kõnealust sõpra jälginud ja tema iseloomu kuigivõrd tundma õppinud. Nö tavasuhtluseski on jäänud teatav mulje ja imestasin ennegi, kuidas mu lapsed selle lapsega üldse “klikivad”. Minu kuuldes muidugi lollusi ei räägitud.
Vanem poeg on nagu paine alt vabanenud ja käib iga mõne aja järel mulle uusi kummalisi asju rääkimas. On näha, et ta on soovinud sellest juba ammugi rääkida, aga kuna ta on selline nagu ta on, siis ei osanud juttu üles võtta. Ta lihtsalt ei tee alati vahet mis on sotsiaalses suhtluses õige, mis mitte. Ta siiralt ei saa aru, et sõber teda nöögib või ära kasutab.

Aga on üks väike poiss, kes ei saa nüüd oma sõbraga mängida ja kes ilmselt ei saa ka päris täpselt aru, miks. Mina ei oska seda talle selgitada, sest arvan, et kui täiskasvanu hakkab võõrale lapsele rääkima sellest, kui kehv sõber ta (minu arvates) on, siis teeb see pedagoogilisest seisukohast asja ainult hullemaks. See on ka nüüd selge, et minu vanemast pojast pole ka asja selle selgitamiseks. Samas, sõber on üsna pealetükkiv, homme on ta jälle ukse taga.

Mismoodi sellist olukorda mõistlikult lahendada?
Mina olen seisukohal, et ilma jälgiva täiskasvanuta need lapsed koos mängima ei peaks. Aga siis pole ju ka mängu. Ja võõrast last õpetada ma ei oska, ei saagi. Minna rääkima lapse emaga? Ja öelda mida?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 16.08 00:12; 16.08 00:44; 16.08 13:36; 16.08 19:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui vanade lastega tegu?
Mina siiski võtaks selle sõbra vanematega ühendust. Raske muidugi, kui neid üldse ei tunne. Aga seletadki neile nii, nagu PKs kirjutasid. Oluline on siinkohal muidugi see, et sa ei karga turja oma süüdistustustega, proovige leida lahendus.

Minu algklassilapsel on ka veidi “raskema” suuvärgiga sõber. Tean, et neid sõnu korjab ta üles kodust, isa käest, kes arvabki, et ropud sõnad võivadki meeste sõnavaras olla. Ei keela oma lapsel selle lapsega mängida, aga ei taha ka, et ta tema juurde külla läheks. Kahjuks sellise isaga rääkimisest poleks mingit kasu. Loodan, et sinu poja sõbra vanemad pole tema halva käitumise algpõhjuseks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minu lapsed on 6 ja 9, sõber 7 või 8 (täpselt ei tea), läheb kooli sügisel.
Jälgin olukorda mõne päeva ja mõtlen veel. Väike lootus on, et kui minu omad end koguvad, siis ehk leitakse mingi nö middle-ground ja õpivad (või õpetavad) viisaka(ma)lt mängima.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 16.08 00:12; 16.08 00:44; 16.08 13:36; 16.08 19:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ilmselt see uus mängukaaslane eelistab vanemat venda põhjusel, et ta tahaks ise ka juba vanem olla. Sellest ka need ropud väljendid, mille tähendust ta ei pruugi ise täpselt veel teadagi. Lihtsalt suure inimese tunde tekitab. Ja siis kui tuleb keegi noorem punti, siis temaga koos tunneks ta end veelgi väiksemana kui ta praegu alles on ning see tema suureks poisiks olemisega ilmselt ei sobi. Mina näen seda nagu sedasi.
Ma usun, et tal ei olegi mingit muud põhjust nooremat venda eemale ajada, kui et “suurtel poistel pole cool väiksematega koos mängida”.
Lahendada saaks seda ehk selliselt, et kui see laps tuleb uuesti teile ukse taha vanemat poissi mängima kutsuma, siis sa ise selgitadki talle, et vennad mängivad alati koos kui nad kodus on ning pole siiani olnud veel ühtegi sellist mängu, mida väiksem poleks saanud kaasa teha. Võid ju küsida, et kui temal oleks noorem vend, kas ta siis ajaks ta minema kui keegi teine seda tahaks ning veel halvasti ka ütleks?

Lisaks võiksid uurida, et miks ta tahtis väiksemal vennal riideid ära võtta? Vaata, mis ta siis räägib. Peaasi, et see laps nüüd teisi teie poiste vastu üles ei krutiks. Laps peaks nagu ikka aru saama, mis on valesti.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

kindlasti vaata vanemad üle, vanemate nägemine selgitab palju. Ütle poisile, et tule koos emaga külla näiteks. Otse peale lennata pole küll mõtet.

Kas see sõber on oma majast või koolist?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

See on nüüd küll igatpidi kehv olukord. Selle küsimusega tasuks võib olla pöörduda sinamina.ee spetsialistide poole.

Mis mina emana teeks. Vist valutaks ikkagi eelkõige südant enda poegade pärast. Noorem poiss on ka kindlasti hingehaavu saanud sellisest halvast kohtlemisest ja need tuleb kõigepealt terveks ravida ja tema turvatunne taastada. Laps peab saama vanemate peale kindel olla. Siis saab edasi mõelda, kuidas sõbraga.

Mingist vanusest alates on see loomulik, et mõlemal vennal tekivad isiklikud sõbrad. Saan aru, et teie jaoks veel vara? Lisaks olete juba vestelnud ning ühiselt leidnud, et vennakesed mängivad alati koos. Samas isegi kui on eraldi sõbrad, siis ükski sõber ei tohi vendade vahele kiilu lüüa, sest pere peab ikka kokku hoidma, eriti kui läbisaamine on alati hea olnud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minule jäi ausalt öeldes segaseks, miks oli vaja see sõprus niimoodi sekkuvalt lõpetada. Saan aru, et on ka asjaolusid, mis jäid kirjeldamata, aga kirjas olnud asju sõbra käitumise kohta võib olenevalt kontekstist eakohaseks pidada.
Loomulik, et vendadel tekivad erinevad sõbrad. Minu arvates tuleks pigem aidata neid seda elulist asjaolu mõistma kui et forsseerida kõiki ikkagi koos mängima.
Sõbra vanematega võiks kontakt olla küll, kui lapsed sageli koos mängivad ja lausa külas käivad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänan tagasiside eest.
Väiksem on juba üsna leppinud, et see poiss ei ole tema sõber. Ta ei räägi sellest poisist, ta ei ole elevil kui uksekella lastakse. Ta ei ole end surunud suurematega kaasa, aga on mänge, mida kahekesi mängida ilmselt ei saa ja siis kutsutakse ta kaasa. Ja kui see mäng on läbi, saadetakse väiksem jalust ära. Arusaadav. See on absoluutselt mõistetav ja nii see sotsiaalne küpsus tuleb.

Teine asi on see, mida noorem sõber oma vanemale, väheke “otule” sõbrale õpetab. See mulle ei meeldi. Ja ei meeldi sellele “otule” ka, selgub. Ta pole sotsiaalselt küps selliseid olukordi märkama ja sõpra parandama. Väikese venna tõrjumisest saab aru ja valutab selle pärast südant. Punastab, kui kuuleb roppusi, aga keelata teist ei oska. Hetkel on seisukohal (mõlemad lapsed), et nad ei soovi selle sõbraga mängida. Ja mina olen hetkel seda meelt, et võib-olla ongi nii parem. Aga sõbrast on natuke kahju. Sest tema ehk tõesti tahtis lihtsalt suur ja tähtis tunduda ja tegelikult ei ole selline käitumine talle loomuomane.

Lapsed on majanaabrid, naabritega on meil läbikäimine 0.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 16.08 00:12; 16.08 00:44; 16.08 13:36; 16.08 19:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui sa oled ise olukorda jälginud ja näed, mis toimub, nt see kõik leiab aset teil külas olles, siis ikka peaksid vahele astuma küll.

Mina näiteks ei luba enda kodus inetuid väljendeid kasutada, ka võõrastel lastel mitte.

Oma lastele õpeta enda ja oma venna eest seismist. Et kui keegi käitub sisi mingit moodi, tuleb öelda “nii ei tohi teha” “kui sa minu vennale haiget teed, siis ma ei mängi enam sinuga”. Ehk et ära lihtsalt seleta lastele, kuidas on õige/vale, vaid ütle, kuidas mingis olukorras käituda.

See, kas see teine poiss saab aru või mitte, pole sinu asi. Küsigu oma vanematelt. Kui neid see mure vaevab, siis pöörduvad ise sinu poole.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänan, tänan väga!

Mul olid eile sellised süümekad, et ei saanud und. Väga kahetised tunded on endal: mure oma laste pärast, sest on ju võimalik, et ma ise nüüd manipuleerisin neid ja kui poleks teemat üles võtnud, oleks nad edasi mänginud nii nagu enne. Ja varem või hiljem ise mingeid järeldusi teinud ja asju klaarinud. Või siis mitte. Nüüd sekkusin mina, oma laste jaoks vaieldamatu autoriteet ja panin neile mõtteid pähe. Aga emana, ja ülikaitsva emana ma ei saanud lubada sellel niimoodi jätkuda. Aga ma ju tean, et minu arvamus loeb…

Ja naabrilaps, kes on ilmselt üsna segaduses ja ei teagi kustpoolt hoop tegelikult tuli. Sest temaga suheldes olen ma pigem neutraalne, sõbralik, mitte kunagi käskiv või klaariv. Jah, olen OMA lapsi korrale kutsunud ja manitsenud tema nähes kui mäng tahab valguda autoteele või on poisid leidnud kuskilt kraavist või aia äärest varandust, mis selgelt ei kuulu meile vms. Lapsed mängivad õues koos, toas väga harva ja mul on komme neid u 80% ajast akna kaudu jälgida. Lihtsalt vana harjumus, väiksema kasvades hakkab küljest ära kuluma.

Meie lapsed on väga sõnakuulelikud, viisakad ja olen alati arvanud, et see eeskuju on nakkav. Et kui mitte noorem, siis vanem poeg ikka ütleb, kuidas tema (ema) arvates asjad käivad ja hoiab asjad sündsuse piires. Nüüd sain ise paugu, sest sain aru, et vanem laps oli nagu kaheks kistud – ühelt poolt ema manitsused ja õpetus, teiselt poolt sõbra surve.

Pean oma kasvatusalaseid teadmisi samuti praegu mõtteliselt läbi lappama, ei taha väga kirvemeetodil asju lahendada. See ilmselt mind kõige enam vaevabki.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt 16.08 00:12; 16.08 00:44; 16.08 13:36; 16.08 19:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ega ei saagi tahta, et kaks inimesehakatist juhtuvad sobima. Ühega sobib, teisega mitte.
Ajutiselt ja surve all mõnda aega – lasteaias, koolis, tööl. Nagu vaba voli, lähevad teed lahku.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma imetlen väga teema-algataja empaatilisust. Mina vist tunneks ainult kergendust, et olukord nii lahenes. Sest selle “sõpruse” jätkudes oleks sul tahes tahtmata tulnud hakata tegelema võõra lapse kasvatamisega. Mul on samalaadne kogemus lapsena, kui ka mind väntsutati vanemate majanaabrite poolt, ehk siis võeti justkui mängu, siis jälle mitte, naerdi mu üle ja kogu aeg oli mingi jama. Samuti näen praegu, kuidas mu lasteaia-ealine poeg magnetina tõmbub hoovis vanemate koolipoiste poole. Igast mängukorrast kleepub külge mingi roppus või nõme liigutus, mida ta lasteaias edasi “õpetab”, seega ma tõesti blokin neid kohtumisi nii palju kui võimalik.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Aga miks sa ei ütle ometi sellele poisile sõbralikult, et lapsed tahaksid temaga mängida küll,aga kiusamine ja ropud sõnad pole lubatud ja sulle meeldiks, kui see asi ei korduks. Siis saab edasi vaadata. Kuidas ta saab oma käitumist muuta ja õppida, kui ta ise ei saa arugi, mis valesti on.

Kui siis ka asi korda ei saa, pole tõesti midagi teha.

Mõnele ei meeldi nn. võõra lapse kasvatamine, aga tegelikult on vaja ikka öelda, sest mõnikord mõjub teise ütlemine ikka paremini. Kui tema vanemad ei sekku ega jälgi mängu, siis ta talitabki kõikidega omasoodu, ega pruugi aru saada, mis valesti on. Või et nii lihtsalt ei tehta.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

sa ei ole midagi valesti teinud – halb sõber ei ole sõber ja sinu kohustus on oma last kaitsta. olen emana viinud oma lapse suhtluse sellise sõbraga minimaalseks. See poiss on probleemse käitumisega jne. Samas on sellest lapsest kahju, sest kui minu lapsele sõbrad külla tulevad – siis on kohe õues ja aia ääres passimas, kuna tal endal vist sõpru ei olegi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Väikelaps Väikelapsed ja sõbrad

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.