Olen hädas. Elus toimus pöördeline punkt ja nüüd oleks vaja ennast nö taas leida. Igal pool soovitatakse, et “leia endale mõni uus hobi”, aga ma olen sellega püsti hädas. Pole kunagi eriline osavnäpp olnud, kunstiannet pole, muusikalist kuulmist ka mitte ning kui lisada siia minu enda suhtes äärmine perfektsionism, siis ma parem ei hakka üritamagi minna a la keraamikaringi vms. Aeda pole, rõdul kärssavad taimed suvise päikese käes lihtsalt ära. Trennis käin kuni kolm korda nädalas, aga rohkem selleks, et kusagilt valutama ei hakkaks. Hobiks ei suuda seda pidada, sest mul pole nii palju võimalik sellele pühenduda. Raamatute lugemine… kunagi sai hoolega loetud, hetkel kipun ennast süüdistama, et “teeks parem midagi kasulikku”. Kokkamine – oijah. Ei. Pole minu teema. Võib-olla aastas paar korda tuleb tahtmine kooki teha. Muidu ikka selline igapäevane toit ja rõõmu selle tegemisest ma pole kunagi tundnud.
Ühesõnaga, olen nagu hädapätakas. Millegi loomiseks pole annet ja muud hobid, mille tulemusena nö midagi ei valmi, tunduvad hetkel kuidagi isekad. No et tegele parem lapsega, mitte ära loe mingit Murakamit.
Oskab keegi midagi sellisele kobakäpale soovitada?
