Teema: Vana maja taastamine

Alusta veest. Võid esimesena lasta ühe vana kaevu taastada, see ei ole väga kulukas ettevõtmine, ja kui vaja, siis uus välikäimla. Siis saab edasi mõelda.

Kas saun on olemas? Meil on veidi noorem maja, saab varsti 100 a. Maja on alaliste elaniketa st suviseks kasutamiseks olnud 30 aastat. Vesi sai siis sisse toodud, kui minul esimene laps sündis ja ilma veeta asi keeruliseks läks. Aga meil on vesi ainult köögis, ise peseme saunas ja väljas on kuivkäimla. Kõik viis noorema põlvkonna esindajat, kes muidu tõelised linnalapsed, on hakkama saanud ja prageu ma mõtlen, et ei tahagi seda maja kunagi nö linnamajaks teha. Minu meelest kaob siis ära see praegune kontrast linna- ja maakodu vahel ja väljalülitumine ei ole nii suur, kui keskkonnad on väga sarnased. Võib naljakana kõlada, aga minu jaoks on nii.

Ja veel: emotsionaalne väärtus on minu meelest tegelikult ainus põhjus, mille pärast üldse selliseid asju tegema hakata.

Loomulikult pead alustama kõige kulukamatest asjadest, kui tahad, et maja ikka püsti püsiks. Vundament, põrandad, mädanenud palgid. Enne pole mõtet midagi muud tegema hakatagi. Kui katus peab ja seinad muidu korras, siis on ju ikka parem, kui telgis suvitada.
Meie peres on ka üks selline maja, lapsed pisitasa korrastavad ja kohendavad. Esimesed aastad kulusidki pigem lammutamisele ja põhikonstruktsioonide kordategemisele, midagi mugavamaks ei muutunud. Aga nad on väga rahul – maaelu, suur aiamaa, puud ja põõsad, kõik need päikesetõusud ja loojangud, lõkke- ja saunaõhtud, aiapeod ja talgud sõprade pundiga – neid ei kaalu miski üles.

Muidugi tehke! Meie pere on kolm aastat endale otsinud sellist vana ja rikkumata talu(kompleksi). Tee mis tahad – ei leia! Miks ei leia? Käest on lastud, pole viitsitud teha. Maapiirkondades sõites on igal pool näha neid talusid, mis kunagi olid imeilusad aga kust vanad omanikud on ära surnud ja nooremad sugulased pole hoolinud ja väärtustanud ajalugu ning majal katus sisse vajunud, pooled palgiread mädad ja aknad sisse löödud. Tihtipeale ka mets ümbert maha müüdud, see on uuema aja trend. Metsa eest saadud raha eest ostetakse endale siis väikese krundiga tikutops uuselamurajooni 🙂
Vana maja korralikult korda tegemine maksab rohkem kui korraliku uue maja ehitamine, aga vana taastatud maja on ajatu väärtus. Võtame näiteks need 60datel ehitatud moodsad majad – mitte keegi ei igatse neid taga. 90-2000del tehti neile “euroremont” mis ka nüüdseks lootusetult moest väljas ja mida juba totaalselt uuendama peaks. Tol ajal restaureeritud vanad talumajad olid aga ilusad siis ja on ilusad praegu. Mingi mood neid ei mõjuta. Lisaks saab neid teha ka odavamalt kui sisse ei tee kõiki mugavusi ja nad jäävadki vaid suvekoduks.
Meie ühe talukompleksiga (5 hoonet, 2 juba restaureeritud) tegime MTÜ vanaajamaja abiga mingi eelarve ära ja see oli paar aastat tagasi 70 000 kanti. Hõlmas kõiki põhikonstruktsioone, küttekoldeid, vee ja kanalisatsiooni sisse panemist, elektrit jne. Materjalide valik oli pigem kallim, aga palju oli arvestatud ka taaskasutusega nt uksed, aknad osaliselt ja põrandalauad. Kuna meie vajame maja aastaringseks elamiseks, siis kõik mugavused tulevad sisse sh targa kodu lahendused, aga peidetud kujul.

Kägu kirjutas:

Meil on suurem probleem elektriga. Selle sisse saamine võib minna kõvasti üle 10tuh maksma. Kaabel on vaja maa seest tuua umbes 400m, aga see pole veel kõik. Maakohtades tasub alati uurida, kas ampreid üldse saab osta juurde. Näiteks meie külas on alajaam nii nõrk, et ampreid juurde osta ei saa. Aga alajaama nad kõvema vastu ise välja ei vaheta. Selle peab ka veel kinni maksma, mis on kuidagi väga ebaõiglane.

See elektimonopol ongi Eestis ääretult ebaõiglane. Samal ajal teenis Eesti Energia 2016. aastal 171 miljonit eurot puhaskasumit.
Konsulteerige ja vaadake päikeseenergia variante, lisaks siis kriisitagavaraks generaator. Võib tulla soodsam ja EE-st sõltumatu lahendus.