Kolm juhtumit:
36 aastane mees, elab emaga, suure tõen. süütu, esineb äkkviha, aga muidu normaalne. Psühholoog arvatavasti näeks kohe allasurutud viha. Taust — mees on üks kolmest pojast, kõige vanem. Ema on lämmatav, kõik pojad (26 – 36) elavad ema käeulatuses (vanim emaga, nooremad paari km raadiuses). Kõige noorem poeg õppis kokaks, ema ei lubanud teise linna tööle minna. Elab üksinda ja teeb nii nagu ema tahab. Keskmine poeg, nagu ka vanim poeg, on täielikult ema kontrolli alla — ema otsutab, millal kuhu ja miks minnakse, tehakse jne. Kõik mehed on tugevalt alla tambitud, kurvad ja kühmus. Esimese poja isa lahkus pere juurest, kui poeg läks kooli, teiste poegade isa oli kunagi elusrõõmus, nüüd kibestunud ja depressioonis. Juua ei tohi, sest naine ei luba.
Teine juhtum:
40+ naine. 120kg. Ema on terve elu maininud nii talle, kui kõigile, kes viitsivad kuulata, kuidas tütar oli enneaegne. Tütar vihkab enda ema, üritanud alati emast võimalikult kaugele hoida, kuid kuna enesehinnag on nullilähedane, siis pidevalt elu hammasrataste vahel ja olude sunnil aeg-ajal vaja ema abi. See omakorda annab emale korrata mantrat, et enneaegne laps, ei saa elus hakkama.
Kolmas juhtum:
Väliselt ideaalne pere. Peres kaks poega. Mõlemad pojad siiani vanemate käpa all — isa manipuleeris aastaid tagasi rahaga, kuid nüüd juba pojad enda elu peal (25 ja 28), kuid ema siiani manipuleerib emotsionaalselt — iga nädalavahetus on vaja ema käia aitamas ja kui keeldutakse, siis on ema momentaalselt haige jne. Tänu sellele on noorem poeg pidevalt turris, sest ema ei lase olla, vanem poeg on ennast surnuks töötamas, sest nädala sees teeb enda asju (enda firma) ja nädalavahetusel on ema juures. Viimasel ajal probleemid südamega.
Üleüldiselt võib veel näiteid tuua — isad, kelle puudumise tõttu kasvavad poegadest homod (keegi ei ole suutnud kinnitad veel, et gayks sünnitakse või gayks kujunetakse. on iniemesi, kes usuvad, et kujunetakse (nature vs nuture)), madala enesehinnanguga täiskasvanud, kelle vanemad ei lubanud lapsepõlves midagi ise otsutada ja ainult kasvatasid käskudega, mistõttu ei saa inimene iseseisvalt elus hakkama. Rääkimata vanemad, kes ei luba enda lastel olla sellised nagu nad tahavad. põhjustades palju psühholoogilisi probleeme.
Kuna kõik meie maailmas on reglementeeritud, kas ei võiks siis olla ka seadus, mis nõuab, et enne vanemaks saamist peab läbima lapsekasvatuse koolituse vähemalt kesktasemel?