Teema: Varem magas, enam mitte!

Esiteks – ära võrdle esimese lapsega! Ära mõtle nii, et küll esimene laps oli kuldne magaja ja nüüd teine on paha-paha. Kui sa hakkad võrdlema, siis endale märkamatult jäädki võrdlema ka vanemas eas ja see hakkab last mõjutama.

Teine asi – loodan et su laps on praeguseks piisavalt vana, et püreesid ja putrusid täistoppida, mitte jätkuvalt 4-kuune? Öise söömise osas ei aita see, kui palju enne ööund süüa anda – ega ta rohkem ju ikka söö, kui kõhu täis. Tal võib olla öösel hoopis janu. Ja tal võib olla hoopis lähedusvajadus. Või ongi õhtuse söömisega – minu muidu päeval 4 h vahedega sööja tahab 2 h peale magamajäämist uuetsi süüa – ja ta tõesti sööb isukalt. Samas hommikul kell 6 võtab ainult paar lonksu – juba kui laps oli 2kuune, märkasin, et ta on õhtuse söömisega.

Last võib öösiti häirida sügelevad igemed näiteks. Ila pole mingi näitaja. Mu esimesel lapsel ei olnud ka erilist ilavoolu- vahetult enne lõikumist oli paar päeva lõug natukene märg, aga mingit tilkumist ei olnud . Aga hambad võivad valu tekitada juba tunduvalt varem. Või uued õpitud oskused (pööramine, roomamine jne) tekitavad elevust. Muideks, beebidega on tihti nii, et mida väsinumad ja nad on, siis suure tõenäosusega magavad ka kehvemini. Mu mees esimese lapsega ei uskunud seda juttu, aga nüüd teisega üks hetk teatas ise – et kui õhtul on viimase uinaku hästi maganud, siis jääb ööunne ka paremini, aga kui viimase uinaku on lühikese, 20-30 min maganud, siis on öösel ka kohe kehvem uni.

Kas öösel kaissu oled proovinud võtta? Meil on raskedel öödel see aidanud, et kui laps niheleb ja sahmib aj nagu tahab midagi, aga minu arvates “pole veel söömisaeg” (a la 1,5h tagasi sõi), siis võtan ta kaissu ja magab kenasti edasi. Teinekord aitab ka, kui lapse ettevaatlikult kõhuli pööran (unes veel ei vaheta ise asendeid) – aga siin on ka oht, et laps hoopis tõstab pea püsti ja jääb ringi vahtima 😀 On aidanud ka kõhumassaaž ja jalgade kõhule surumine, et puuksud välja – kui puuks tuleb ära, pööran lapse külili ja magab rõõmsalt edasi jne.

St et alati kui laps öösel niheleb, ei pruugigi ta süüa tahta. Tuleb lihtsalt leida see “õige nupp”, mis sinu lapse puhul toimib.

Ja meil muidugi on toaasetus hetkel selline, et kui pisem väga karjuma hakkab, siis mees saab oma voodist toaukse kinni lükata, et kõrvaltoas magav 2-aastane ei ärkaks. Vajadusel läheb tõmbab ka teise ukse kinni ja kui beebi on rahunenud ja magab, teeme uksed uuesti lahti.

Tahtsin veel lisada, et päris kaissuvõtmisega oleksin mina rinnalapse puhul ettevaatlik. Ma olen lihtsalt nii palju lugenud nende kaisulaste kurnatud emmede kurtmist, kuidas just teisel elupoolaastal beebi üha rohkem ja rohkem kasutab öö läbi oma ema elava lutina, ning selle asemel et öist söömist vähendada, hakkab rippuma rinna otsas kolm, neli, viis, seitse, kümme korda ühe öö jooksul, et mina just suuresti seetõttu olen alati öösiti imetamiseks voodist välja roninud – ning seega muidugi on öine tissitamine olnud meil alati viimane hädalahendus, kui tõesti kõik muu on ära proovitud ja miski enam ei aita. 😛 Muidugi ma ei tea, vahest on mul lihtsalt lastega vedanud, aga igatahes mõlemad on umbes 8-kuuselt seepeale öise söömisega lõpparve teinud. 🙂 Küll aga on nad beebieas alati minu lähedal olnud, võrevoodi meie voodi kõrval, algul terve sein ja hiljem pulgad vahelt ära, nii et kui laps on öösel lihtsakt rahustust-lähedust tahtnud, siis minu käsi/käed on alati käepärast olnud. Endal ka muidugi võrratult lihtsam lapsele lihtsalt käsi peale panna või tema peoke enda pihku võtta, kui et iga vääksu peale voodist üles karata ja kuhugi kaugele minna. Väiksemat ma olen vahel tahtnud ka üksi magamistuppa magama jätta, seetõttu praegu (kui ta vabalt käputab ja seisab jne), on meil kolmest ärakäivast pulgast kaks äärmist ära võetud ja keskmine voodi küljes – siis on just parasjagu nii, et minu käsi mahub sealt keskmise pulga kahelt poolt külgedelt mugavasti last igapidi sättima, samas laps ise nendest pragudest meie voodisse pugema ei mahu. 🙂

Kägu kirjutas:

no ega kaisus olemine tähenda automaatselt tissitamist mina võtan lihtsalt enda voodisse, enda kõrvale.

See tihedam söömine kaisus söömise korral on seotud sellega, et laps kustub ära enne, kui end “pilgeni täis sööb”, mitte, et laps kuidagi ära kasutaks olukorda vmt. Esimese lapsega panin seda tähele ja kui mõni öö olen liiga väsinud, et istudes toita last, siis märkan ka, et kohe tahab tihedamini süüa – sest mõlemad jääme magama, kui aga istun, siis ma vahepeal kõditan teda, et söö nüüd edasi

Ps eelmisel e- las ei mahu läbi, aga kas pea mahub? see on väga ohtlik, kui ta peadpidi kinni jääb!

No igatahes ma pole tahtnud öise tissiralliga riskida, ükskõik mis põhjus sellel on. 🙂 Pealegi ma olen seda sorti, et ma ei saa ennast normaalselt välja puhata, kui keegi kaisus sipleb.

Voodivõre ja pea kohta – praegu tal minu meelest enam ei mahu pea läbi, aga kui väiksem oli, siis ta tõesti paar korda toppis pea võre vahelt läbi. Aga ma olen ise arst ja ma ei kujuta küll hästi ette, mis hirmsuurt ohtu see olukord lapsele kujutada võiks. Kägistamiseks on see pragu selgelt liiga lai, ja kui laps mingil moel hätta satub, siis suu on tal peas ja tõstab kisa — ma olen ju üldjuhul tema kõrval voodis, vahel harva kõrvaltoas, aga siis ka mõistagi kuuldekaugusel ja sekunditega abistamas, kui tarvis. Ning kuna keskmine pulk on ju samuti eemaldatav, siis isegi juhul kui tõesti oleks raske pead sama teed pidu tagasi aidata, nagu see sinna lükati, saaks ju lihtsasti keskmise pulga ära võtta ja laps olekski silmapilk vaba. 🙂 Üldiselt olen ma aga siiani pea alati kohe kuulnud, kui laps ärkab, ja tema juurde läinud. Need paar korda, kui ta kunagi peadpidi meie voodisse eksis, olid öösel ja siis polnud küll mingit probleemi see peakene kohe õiges suunas keerata ja tagasi oma voodisse suunata. 🙂

On neid lapsi kes magavad nagu kullatükid ja on neid, kes ei oska magada. Põhjus ei ole tühjas kõhus või lähedusvajaduses vms.