Teema: Vennale öeldi, et ta ei saa lapsi aga nüüd on ta naine rase

Minu mehele öeldi 3a tagasi Tartu arstide poolt et temal võimatu lapsi veel saada kuna liikuvaid ka pole aga siiski 2a jooksul olen teist korda rase temast. Rääkisin seda oma naistearstiga ja tema teadis et Tartu arstid pididki puusse panema diagnoosiga kuna väidavad et ei ole võimalik enam lapsi saada.

Alati on ka võimalus, et kasutati doonorspermat, aga arusaadavatel põhjustel ei soovi vend seda kogu maailmale kuulutada.

Kui vennal endal kahtlusi ei ole, siis pole absoluutselt teiste asi nokkida või kahtlustada. Kui vennal on kahtlused, siis ta teeb peale lapse sündi isadustesti.

Viljatus ei ole päris tihti lõplik ega pöördumatu seisund, vabalt võib keha pärast keemiaravi pikapeale uuesti tööle hakata, aega võtab see aastaid. Enamasti jah on keemiaravi viljatus püsiv (sellest ka soovitus noortel meestel enne keemiaravi spermat külmutada. Kust te neid asju 100% nii teate, ehk ta tegigi seda ja laps saab kunstliku viljastamise teel? Egas seda ei pea ka sugulastele ette laulma, paljud hoiavad neid asju saladuses.) Ja vääääga paljud mehed ja naised, kellele kunagi mingis eluetapis on öeldud kellegi enesekindla arsti poolt (ühel ka sõjaväes, vene sõjaväes öeldi, et ei saa lapsi, johhaidii, mees sai kohe hiljem isaks), et lapsi KUNAGI ei saa, on hiljem õnnelikud lapsevanemad. Isegi ühekordselt diagnoositud munajuhade sulgus võib ise “lahti minna” (tegelikult nt olid uuringu tegemise ajal krampis vms), mumpsi läbipõdemise ja munajuhade eemaldamise järel on viljatus siiski päris kindlasti jääv, arvestamata 0,001% tõenäosust jne.

Keda see küsimus nii vaevab, venda? Siis on võimalus minna teha lihtne spermaanalüüs ja vaadata, kuidas seis on.
Keemiaravi viljakuse taastumine võtab aastaid, kuna vähk oli noorena, siis on sellest 2-5+ aastat möödas? No siis küll see meestearsti diagnoos ei päde ammu enam. Ise teemaga väga põgusalt kokku puutunud ja uurinud, võimatut pole selles loos küll midagi. See on ikka väga rõõmsa arenguga lugu ju 🙂

Minu eksile öeldi ka, et ta lapsi ei saa, kuna spermatosoidid ei liigu (Tallinnas Fertilitases). Praegu on tal erinevate naistega (mina sealhulgas) kokku 4 last.

Kuna kemoteraapia ründab kiiresti paljunevaid ja arenevaid rakke, siis lisaks vähirakkudele ründab see ka sperme (needki ju paljunevad suht kiiresti võrreldes keharakkudega). Pärast keemiaravi on spermatootmine vähesem või lakkab üldse. Mõnikord pole ühtegi spermi järel, umbes sama nagu vasektoomia järel. Kui juba spermid olid aga liikumatud, siis võib olla, et need ühel hetkel ka liikuma hakkavad, aga meestearst ei tahtnud (võlts)lootusi vast üles kütta. Kuigi oleks võinud mainida, et seda VÕIB juhtuda.
Veel üks hea asi: kui keemiaravi järel viljakus taastub, siis ei ole suurenenud väärarengute risk (geenivead parandavad end ise u 2a jooksul) ja lastel ei ole suurenenud vähiriski (v.a pärilik osa).
https://www.oncolink.org/support/sexuality-fertility/fertility/male-fertility-and-cancer-treatment

Ma tegelikult ühinen eelmisega- kui nemad on ise õnnelikud, vasakulekäimise teemat pole üleval, siis pole teie asi pead murda, mis ja kes ja kuhu ja kuidas. On see nende isiklik väike ime.

Tere,ka minu mehele öeldi aastaid tagasi,et ta viljatu ometi on meil kolm last!

Kägu kirjutas:

Vabandust, kui olen ennast veidi valesti väljendanud. Peamine asi ei ole selles, et oleks kahtlus kas vennanaine pettis teda (seda ei usuks) vaid see, et kas analüüsid võisid eksida või kui mitte siis kas võib olla, et loodus ise vigurdab. Oleks ju tore teada, et nad võivad tulevikus veel loomulikul teel lapsi saada mitte, et naine peaks kogu kuntsliku viljastamise kadalippu läbima.

Mille pagana pärast sinul seda nii hirmsasti vaja teada on??? Piisab kui lapsevanemad asjast teadlikud on, aga no ei, kus sa sellega, kaksik peab ju ka kõiges osaline olema!

Ela oma elu ja lase teistel oma elu elada, ära keeruta ilmaasjata tolmu üles selle lapsesaamise ümber.

Täiesti alusetu lahmimine. Kliinikumi arstid on viljatuse valdkonnas ühed professionaalsemad ja uuendusmeelsemad Eestis. Väga raske uskuda, et on nii rumalaid arste on, kes kolleege sedasi alusetult mustavad.
Siin on juba öeldud, et mehe viljakus pole asi, mis ajas mingil juhul muutuda ei või. Meie esimene rasedus tuli kunstliku viljastamisega, sest mehel polnud elujõulist spermat. Praegu olen täiesti plaaniväliselt temast loomulikul teel lapseootel.

Ei maksa nii ärrituda. Arstid ka ise teavad, et arstiteadus ei ole sugugi alati täppisteadus, vaid sageli tõenäosusteooriat rakendav ala, sest võimalusi, variante, põhjuseid ja alternatiive on lihtsalt väga palju. Sageli ei olegi tänapäevaste vahenditega kõiki faktoreid võimalik tuvastada ning vastus antakse lähtuvalt praegustest võimalustest ja teadmistest ja kogemustest.