Teema: Westholmi valefenomen?

Tegelikult ei tea. Äkki see on parim valik kui ähvardab suunamine Kalamaja Põhikooli, Pelgulinna Gümnaasiumisse või Südalinna kooli? Kesklinna piirkonnas on ju enamik koole-klasse katsetega ja määramisega koolikohti napib. Käib mingi lõputu sebimise ja libasissekirjutuse teema just alates sellest ajast kui koolimääramine tuli.

Kägu kirjutas:

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lapsevanemana ütlen, et Westholmi fenomen on sama, mis KSG-l. Asi seisneb selles, et need on nö teise ešeloni head koolid. Kõigepealt on G5 ehk tõelised eliitkoolid: TPL, GAG, 21., TIK, Reaal. Aga sinna ei saa muidu kui katsetega. Vanemad, kes juba lapse peale vaadates näevad, et katseteks temast asja pole – või ka need, kelle lapsed on küll katsetamas käinud, aga pole sisse saanud – neile on Westholm või KSG järgmine võimalus panna laps küll mitte just päris eliitkooli, aga siiski suhteliselt heal tasemel kooli. Vaadatakse, kumma kooli piirkonnas elab mõni tuttav, kirjutatakse laps sinna sisse ja sissesaamine erinevalt eliitkoolist on kindel.
Kurb on see, et hea maine kombinatsioonis katsete puudumisega on viinud vähemalt KSG nüüd allakäiguspiraali.
KSG ja Westholm on tavalise, keskmiselt võimeka lapse eliitkoolid. Eliitkoolilaadne toode neile, kel päris eliitkooli jaoks võimeid napib.

KSG’s on ju selle aasta sügisest taas üks katsetega klass … iseasi muidugi, palju sellest üldise taseme tõstmisel abi saab olema. kooli probleem on pigem nõrk ja mõjutatav direktor ning kaadrivoolavusest tulenev õppetaseme langus alates põhikooli osast. KSG vajaks hädasti hakkajat juhti, kes pedagoodidele inspireerivalt mõjuks. vastasel juhul jooksvad olemasolevadki eesseisvate muutustega seoses laiali 🙁

Kägu kirjutas:

Piirkonnaklassid on ka GAGis ja 21.Koolis. Kesklinna hea tasemega kool on veel Tallinna Ühisgümnaasium.

ära aja naerma! kool, mis korjab juba aastaid omale teiste piirkonnakoolide praaki, et ainult pearaha saada ja mille õpilased ei saa juba aastaid olümpiaadidel mittemingeid kohti…
elan küll ühisgümnaasiumi nn teeninduspiirkonnas, kuid pole hetkeksi kaalunud võimalust, et mu laps võiks selles koolis käia. pigem oleks vedanud teda kas mustamäele või nõmmele, kui poleks ühtegi kesklinna kooli sisse saanud. osa naabrite lapsi käivad hoopis kristiines või isegi õismäel, just samal põhjusel.
ühisgümnaasium oli hea kool, aga nii 30a tagasi. rõhk sõnal OLI.

Kägu kirjutas:

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lapsevanemana ütlen, et Westholmi fenomen on sama, mis KSG-l. Asi seisneb selles, et need on nö teise ešeloni head koolid. Kõigepealt on G5 ehk tõelised eliitkoolid: TPL, GAG, 21., TIK, Reaal. Aga sinna ei saa muidu kui katsetega. Vanemad, kes juba lapse peale vaadates näevad, et katseteks temast asja pole – või ka need, kelle lapsed on küll katsetamas käinud, aga pole sisse saanud – neile on Westholm või KSG järgmine võimalus panna laps küll mitte just päris eliitkooli, aga siiski suhteliselt heal tasemel kooli. Vaadatakse, kumma kooli piirkonnas elab mõni tuttav, kirjutatakse laps sinna sisse ja sissesaamine erinevalt eliitkoolist on kindel.
Kurb on see, et hea maine kombinatsioonis katsete puudumisega on viinud vähemalt KSG nüüd allakäiguspiraali.
KSG ja Westholm on tavalise, keskmiselt võimeka lapse eliitkoolid. Eliitkoolilaadne toode neile, kel päris eliitkooli jaoks võimeid napib.

Jah, täpselt õige selgitus.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Piirkonnaklassid on ka GAGis ja 21.Koolis. Kesklinna hea tasemega kool on veel Tallinna Ühisgümnaasium.

ära aja naerma! kool, mis korjab juba aastaid omale teiste piirkonnakoolide praaki, et ainult pearaha saada ja mille õpilased ei saa juba aastaid olümpiaadidel mittemingeid kohti…
elan küll ühisgümnaasiumi nn teeninduspiirkonnas, kuid pole hetkeksi kaalunud võimalust, et mu laps võiks selles koolis käia. pigem oleks vedanud teda kas mustamäele või nõmmele, kui poleks ühtegi kesklinna kooli sisse saanud. osa naabrite lapsi käivad hoopis kristiines või isegi õismäel, just samal põhjusel.
ühisgümnaasium oli hea kool, aga nii 30a tagasi. rõhk sõnal OLI.

Ei olnud see ka 30 aastat tagasi hea kool. Ma olen täpselt 30 ja käisin seal algklassides. Jube kool ja minu arust ongi kombinaat ja oma aega kinni jäänud. Pole sealt küll midagi positiivset kuulnud. Ja endal ka positiivseid mälestusi pole peale klassikaaslaste.

Minu lapsed käivad Westholmis. Vihjest muusikaõpetajale ma aru ei saanud. Minu lapsed said noodilugemise teiseks klassiks selgeks, samas mulle ei tundu, et kuulmist kuidagi ei arendata. Kui nooti ei tunne, siis iseseisvalt ju väga laulda ei saa. Tegelikult tundub mulle, et algklassides oleneb ikka väga palju klassijuhatajast. Ühel lapsel on suurepärane õpetaja, info liigub imehästi, laps on motiveeritud ja tunneb rõõmu iga eduhetke üle. Teisel lapsel on lihtsalt tore õpetaja. Info liigub väga segaselt, laps ei saa tihti aru, mida temalt oodatakse. Kooli läheb rõõmuga, seega panustan rohkem kodus õpetamisele. Rääkides kehalise kasvatuse tundidest, ei põe mina üldse, et laps saab päeva sees korra õues jalutada. See väikeste maja tundub mulle just tore, kool on väike, kõik tunnevad üksteist jne. Eriti rõõmustab mind see, et vähemalt minu laste klassides pole mingit kiusamist. Meil on mitmeid tuttavaid G5 koolides ja probleemid on täpselt samad, kes on klassijuhatajaga rahul ja kes pole. Agressiivsuse koha pealt on nii, et käitumishäiretega lapsed on tihti väga hea peaga ja G5 kooli sisse saanud. Ja üks käitumishäirega laps võib rikkuda kogu klassi sisekliima.

Esiteks see teebki kooli popiks, et ta popp on. Kogu seletus. Kuna kool on popp, on sinna konkurss, järelikult saab siiski ühtlasem seltskond sisse kui suvalises katseteta piirkonnakoolis.
Teiseks ei saa unustada ajaloo ja kooli vaimu tähtsust. Lapsel ja lapsevanemal on võimalik selles koolis millegi üle uhke olla.

Kägu kirjutas:

Ni westholm kui ühisgümnaasium on ju mõlemad katseteta ehk siis suvalised piirkonnakoolid, mingit seltskonna valimist ei ole.

Gümnaasiumi osas on ikka katsed mõlemasse kooli.

Mina tahaks ka aru saada, mille poolest on Westholmi põhikooli osa parem Ühisgümnaasiumi omast. Käisin ise kunagi Ühisgümnaasiumis, nõuka ajal, siis, kui nimeks oli veel 20. KK. Saan aru, et kunagisest heast koolist pole palju järel enam? Kaalusin oma lapse sinna panekut sel aastal, õnneks pääses siiski katsetega kooli. Kuid samas paljud, kellega mu laps käis eelkoolis, kiitsid hirmasti Westholmi ja tean kahte, kes sinna sel aastal libasissekirjutuse teinud….ei saa aru. Mille poolest JWG parem siis?

aga Tallinna Saksa Gümnaasium ei sörkinud kellegi kannul? See oli kah aastaid katsetega ja nüüd üks katsetega klass jäänud. Minu meelest täiesti kõrgetasemeline saksa keele õpe, ehkki edetabelites on KSG sellest natuke eespool. see on muidugi teemast välja, aga riivas kuidagi silma:)

Kägu kirjutas:

Westholm oli enne viis aastat tagasi toimunud süsteemi muutmist katsetega süvaõppekool, Ühisgümnaasium aga tavaline piirkonnakool. Westholm sörkis koos Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Mustamäe Gümnaasiumiga tihedalt G5 ja VHK kannul. Sinna valiti lapsi üle linna. Kahjuks suutis uus “süsteem” ära rikkuda paljud head koolid ja võtta paljudelt võimekatelt lastelt ära süvaõppe võimaluse. Mustamäel lasid kitsarinnalised lapsevanemad Tallinna Linnavalitsuse toeka abiga suurepärase süvaõppe põhja. Kadrioru Saksa Gümnaasiumis ilmselt kõrgetasemelist õpet jätkata samuti ei õnnestu. Eks lolli rahvast on lihtsam valitseda.

Eks ole? Kõik kes pole käinud eliitkoolis, on lollid.

Kui tõele näkku vaadata, siis lapsed on erinevate võimetega. Ka täiskasvanud on erinevate võimetega. Mulle tundub, et kui eri võimetega lapsed sorteerida eri klassidesse, siis võidavad sellest nii väga võimekad kui ka vähem võimekad lapsed. Nagu ka siit perekooli teemadest on lugeda saanud, siis üks ATH laps võib õppekliima ära rikkuda kogu klassis ehk ühe erivajadustega lapse pärast võivad rumalamaks jääda 29 ülejäänut.
Ma ei poolda seda, et erivajadustega lapsed peaks käima, nui neljaks, tavakoolis. Öeldakse küll, et see soodustab nende sulandumist ühiskonda. Võibolla tõesti on tavakool kasulik sellele ühele ATH või muu erivajadusega lapsele. Kuid kannatajateks võivad osutuda selle lapse klassikaaslased. Seda filosoofiat, et las erivajadustega lapsed käia tavakoolis, et see on kasulik, propageeritakse eelkõige ikka rahapuudusel. Riik on vaene, erivajadusega lastele eriõppe võimaldamine on kallis. Võrdleksin seda avatud kontori kiitmisega. Räägitakse, et avatud kontor soodustab ideede sünergiat ja mida kõike veel. Alasti tõde on paraku, et avatud kontor on tööandjale lihtsalt odavam.
Katsetega koolides lihtsalt erivajadustega lapsed ei läbi katsete sõela ja sellepärast vanemad viivadki oma lapsi iga hinna eest katsetele, et vältida ohtu, et tulevikus on lapsel mõni hooti märatsev klassikaaslane. Samuti vaadatakse vestlustel vanemaid, et kuivõrd on need valmis tulevikus lapse toetamisse panustama, aitama õppimisel ja kui laps teeb pättust, siis koostööd tegema. Pööbel muidugi oma lapsi katsetele ei vii ja seetõttu on tavakoolides ka igasuguseid “toredaid” lapsevanemaid, keda vaadates ei jää kahtlustki, kellesse klassi murelaps läinud on.

Kägu kirjutas:

Kui tõele näkku vaadata, siis lapsed on erinevate võimetega. Ka täiskasvanud on erinevate võimetega. Mulle tundub, et kui eri võimetega lapsed sorteerida eri klassidesse, siis võidavad sellest nii väga võimekad kui ka vähem võimekad lapsed. Nagu ka siit perekooli teemadest on lugeda saanud, siis üks ATH laps võib õppekliima ära rikkuda kogu klassis ehk ühe erivajadustega lapse pärast võivad rumalamaks jääda 29 ülejäänut.
Ma ei poolda seda, et erivajadustega lapsed peaks käima, nui neljaks, tavakoolis. Öeldakse küll, et see soodustab nende sulandumist ühiskonda. Võibolla tõesti on tavakool kasulik sellele ühele ATH või muu erivajadusega lapsele. Kuid kannatajateks võivad osutuda selle lapse klassikaaslased. Seda filosoofiat, et las erivajadustega lapsed käia tavakoolis, et see on kasulik, propageeritakse eelkõige ikka rahapuudusel. Riik on vaene, erivajadusega lastele eriõppe võimaldamine on kallis. Võrdleksin seda avatud kontori kiitmisega. Räägitakse, et avatud kontor soodustab ideede sünergiat ja mida kõike veel. Alasti tõde on paraku, et avatud kontor on tööandjale lihtsalt odavam.
Katsetega koolides lihtsalt erivajadustega lapsed ei läbi katsete sõela ja sellepärast vanemad viivadki oma lapsi iga hinna eest katsetele, et vältida ohtu, et tulevikus on lapsel mõni hooti märatsev klassikaaslane. Samuti vaadatakse vestlustel vanemaid, et kuivõrd on need valmis tulevikus lapse toetamisse panustama, aitama õppimisel ja kui laps teeb pättust, siis koostööd tegema. Pööbel muidugi oma lapsi katsetele ei vii ja seetõttu on tavakoolides ka igasuguseid “toredaid” lapsevanemaid, keda vaadates ei jää kahtlustki, kellesse klassi murelaps läinud on.

“Märatsev” laps võib katsetel väga edukas olla. Ega ta siis pidevalt ei märatse.

On tõeliselt naljakas lugeda arvamust, et et need lapsed kes nn esimese ringi eliitkoolidesse sisse ei saanud, ei ole selleks lihtsalt piisavalt võimekad.
Võtame näiteks 100 andekat last, aga ainult 20 koht mingis klassis, kursusel vm.
Selle teooria järgi need 80 kellele ruumi ei jätku on vähem võimekad ?
Rumalamat väidet annab otsida. Peaks põhinema eeldusel, et kõik lapsed on ühel ja samal päeval võrdselt oma võimete ja arengu tipus- 6 või 7 aastaselt!
Sellesse uskujaid ilmselt üllatab info, et tavakoolideski on piisavalt väga andekaid lapsi kes oma õpingutega väga edukalt edasi liiguvad.

Kägu kirjutas:

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi lapsevanemana ütlen, et Westholmi fenomen on sama, mis KSG-l. Asi seisneb selles, et need on nö teise ešeloni head koolid. Kõigepealt on G5 ehk tõelised eliitkoolid: TPL, GAG, 21., TIK, Reaal. Aga sinna ei saa muidu kui katsetega. Vanemad, kes juba lapse peale vaadates näevad, et katseteks temast asja pole – või ka need, kelle lapsed on küll katsetamas käinud, aga pole sisse saanud – neile on Westholm või KSG järgmine võimalus panna laps küll mitte just päris eliitkooli, aga siiski suhteliselt heal tasemel kooli. Vaadatakse, kumma kooli piirkonnas elab mõni tuttav, kirjutatakse laps sinna sisse ja sissesaamine erinevalt eliitkoolist on kindel.
Kurb on see, et hea maine kombinatsioonis katsete puudumisega on viinud vähemalt KSG nüüd allakäiguspiraali.
KSG ja Westholm on tavalise, keskmiselt võimeka lapse eliitkoolid. Eliitkoolilaadne toode neile, kel päris eliitkooli jaoks võimeid napib.

Kuidas on tase KSG ja Westholmi gümnaasiumi osas? Kumb neist tugevam?