Kui tõele näkku vaadata, siis lapsed on erinevate võimetega. Ka täiskasvanud on erinevate võimetega. Mulle tundub, et kui eri võimetega lapsed sorteerida eri klassidesse, siis võidavad sellest nii väga võimekad kui ka vähem võimekad lapsed. Nagu ka siit perekooli teemadest on lugeda saanud, siis üks ATH laps võib õppekliima ära rikkuda kogu klassis ehk ühe erivajadustega lapse pärast võivad rumalamaks jääda 29 ülejäänut.
Ma ei poolda seda, et erivajadustega lapsed peaks käima, nui neljaks, tavakoolis. Öeldakse küll, et see soodustab nende sulandumist ühiskonda. Võibolla tõesti on tavakool kasulik sellele ühele ATH või muu erivajadusega lapsele. Kuid kannatajateks võivad osutuda selle lapse klassikaaslased. Seda filosoofiat, et las erivajadustega lapsed käia tavakoolis, et see on kasulik, propageeritakse eelkõige ikka rahapuudusel. Riik on vaene, erivajadusega lastele eriõppe võimaldamine on kallis. Võrdleksin seda avatud kontori kiitmisega. Räägitakse, et avatud kontor soodustab ideede sünergiat ja mida kõike veel. Alasti tõde on paraku, et avatud kontor on tööandjale lihtsalt odavam.
Katsetega koolides lihtsalt erivajadustega lapsed ei läbi katsete sõela ja sellepärast vanemad viivadki oma lapsi iga hinna eest katsetele, et vältida ohtu, et tulevikus on lapsel mõni hooti märatsev klassikaaslane. Samuti vaadatakse vestlustel vanemaid, et kuivõrd on need valmis tulevikus lapse toetamisse panustama, aitama õppimisel ja kui laps teeb pättust, siis koostööd tegema. Pööbel muidugi oma lapsi katsetele ei vii ja seetõttu on tavakoolides ka igasuguseid “toredaid” lapsevanemaid, keda vaadates ei jää kahtlustki, kellesse klassi murelaps läinud on.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 25.02 11:35; 29.02 12:32;