Teema: Westholmi valefenomen?

Ka mina lõpetasin Westholmi üle 25 aasta tagasi ja mina saingi sisse muusikakeskkooli, kuid vanemad panid mind logistilistel põhjustel Westholmi muusikaklassi. Meil olid katsed. KUid 20. Keskkoolis, praeguses Ühisgümnaasiumis, mingeid katseid ei olnud. Keskkoolis oli seal kirjanduse kallak. Meie klassist läksid ülikooli u 75% inimestest. Paralleelklassist (mis oli tavaline piirkonnakool) on tulnud ka ikka päris mitu hetkel väga kõrge klassifikatsiooniga tuntud inimest. Seega ma arvan, et Westholm on läbi aegade olnud tugev kool.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kui tõele näkku vaadata, siis lapsed on erinevate võimetega. Ka täiskasvanud on erinevate võimetega. Mulle tundub, et kui eri võimetega lapsed sorteerida eri klassidesse, siis võidavad sellest nii väga võimekad kui ka vähem võimekad lapsed. Nagu ka siit perekooli teemadest on lugeda saanud, siis üks ATH laps võib õppekliima ära rikkuda kogu klassis ehk ühe erivajadustega lapse pärast võivad rumalamaks jääda 29 ülejäänut.
Ma ei poolda seda, et erivajadustega lapsed peaks käima, nui neljaks, tavakoolis. Öeldakse küll, et see soodustab nende sulandumist ühiskonda. Võibolla tõesti on tavakool kasulik sellele ühele ATH või muu erivajadusega lapsele. Kuid kannatajateks võivad osutuda selle lapse klassikaaslased. Seda filosoofiat, et las erivajadustega lapsed käia tavakoolis, et see on kasulik, propageeritakse eelkõige ikka rahapuudusel. Riik on vaene, erivajadusega lastele eriõppe võimaldamine on kallis. Võrdleksin seda avatud kontori kiitmisega. Räägitakse, et avatud kontor soodustab ideede sünergiat ja mida kõike veel. Alasti tõde on paraku, et avatud kontor on tööandjale lihtsalt odavam.
Katsetega koolides lihtsalt erivajadustega lapsed ei läbi katsete sõela ja sellepärast vanemad viivadki oma lapsi iga hinna eest katsetele, et vältida ohtu, et tulevikus on lapsel mõni hooti märatsev klassikaaslane. Samuti vaadatakse vestlustel vanemaid, et kuivõrd on need valmis tulevikus lapse toetamisse panustama, aitama õppimisel ja kui laps teeb pättust, siis koostööd tegema. Pööbel muidugi oma lapsi katsetele ei vii ja seetõttu on tavakoolides ka igasuguseid “toredaid” lapsevanemaid, keda vaadates ei jää kahtlustki, kellesse klassi murelaps läinud on.

“Märatsev” laps võib katsetel väga edukas olla. Ega ta siis pidevalt ei märatse.

Nii ongi. Teeb katsed ära, saab sisse ja märatseb edasi.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kui tõele näkku vaadata, siis lapsed on erinevate võimetega. Ka täiskasvanud on erinevate võimetega. Mulle tundub, et kui eri võimetega lapsed sorteerida eri klassidesse, siis võidavad sellest nii väga võimekad kui ka vähem võimekad lapsed. Nagu ka siit perekooli teemadest on lugeda saanud, siis üks ATH laps võib õppekliima ära rikkuda kogu klassis ehk ühe erivajadustega lapse pärast võivad rumalamaks jääda 29 ülejäänut.
Ma ei poolda seda, et erivajadustega lapsed peaks käima, nui neljaks, tavakoolis. Öeldakse küll, et see soodustab nende sulandumist ühiskonda. Võibolla tõesti on tavakool kasulik sellele ühele ATH või muu erivajadusega lapsele. Kuid kannatajateks võivad osutuda selle lapse klassikaaslased. Seda filosoofiat, et las erivajadustega lapsed käia tavakoolis, et see on kasulik, propageeritakse eelkõige ikka rahapuudusel. Riik on vaene, erivajadusega lastele eriõppe võimaldamine on kallis. Võrdleksin seda avatud kontori kiitmisega. Räägitakse, et avatud kontor soodustab ideede sünergiat ja mida kõike veel. Alasti tõde on paraku, et avatud kontor on tööandjale lihtsalt odavam.
Katsetega koolides lihtsalt erivajadustega lapsed ei läbi katsete sõela ja sellepärast vanemad viivadki oma lapsi iga hinna eest katsetele, et vältida ohtu, et tulevikus on lapsel mõni hooti märatsev klassikaaslane. Samuti vaadatakse vestlustel vanemaid, et kuivõrd on need valmis tulevikus lapse toetamisse panustama, aitama õppimisel ja kui laps teeb pättust, siis koostööd tegema. Pööbel muidugi oma lapsi katsetele ei vii ja seetõttu on tavakoolides ka igasuguseid “toredaid” lapsevanemaid, keda vaadates ei jää kahtlustki, kellesse klassi murelaps läinud on.

“Märatsev” laps võib katsetel väga edukas olla. Ega ta siis pidevalt ei märatse.

Nii ongi. Teeb katsed ära, saab sisse ja märatseb edasi.

Jah, see on tõde, et sageli on käitumishäiretega lastel hea pea ning nad läbivad edukalt katsed. Kuid eliitkoolide suureks plussiks on see, et nad saavad/julgevad nn märatsejatega midagi ette võtta ja kui laps ei hakka koolikorrale alluma, segab klassikaaslasti ning kui vanemad ei tee kooliga koostööd, siis tal pikka pidu selles koolis pole. Ning see on ka üheks suureks argumendiks, miks paljud oma lastega katsetele lähevad.
Ole sa nii tark kui soovid, aga kui klassis on mõni kõurik, kes häälitseb, segab vahetpidamata tundi, kellel puuduvad õppevahendud jms, siis õppimisest suurt välja ei tule.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Jah, see on tõde, et sageli on käitumishäiretega lastel hea pea ning nad läbivad edukalt katsed. Kuid eliitkoolide suureks plussiks on see, et nad saavad/julgevad nn märatsejatega midagi ette võtta ja kui laps ei hakka koolikorrale alluma, segab klassikaaslasti ning kui vanemad ei tee kooliga koostööd, siis tal pikka pidu selles koolis pole. Ning see on ka üheks suureks argumendiks, miks paljud oma lastega katsetele lähevad.
Ole sa nii tark kui soovid, aga kui klassis on mõni kõurik, kes häälitseb, segab vahetpidamata tundi, kellel puuduvad õppevahendud jms, siis õppimisest suurt välja ei tule.

Tegelikult ikka ei saa koolikohustuslikku õpilast lihtsalt niisama munitsipaalkoolist välja visata. Erakool jah saab omad reeglid kehtestada.

Tõepoolest, seadus on sama nii eliitkoolile kui teistele ja mind ka huvitab, milline on see punkt, mille järgi nt tik saab ühe õpilase koolist ära saata ja nõmme gümnaasium ei saa? See saab olla ainult psühholoogiline surve vanematele, aga kui vanemad on samamoodi sotsiopaadid ja teavad oma seaduslikke õigusi?

Mina käisin ka Westholmis (lõpetasin 1995), ma tagantjärgi saan aru, et see oli väga hea kool, aga sel ajal oli see õpetajate despootia minu jaoks seal üle võlli (ma läksin keskkoolis ära). Oli küll tugev ajalugu, ikkagi ilus kool (uues koolis sain šoki, milline oli aula nt), olid väga tugevad õpetajad ja ülitugevad katsetega klassid. Samas mulle hakkas siis väga vastu see- meie oleme kõige kõige, b-klassid (muusika) on ikka üliandekad, a ja c omad on piirkonna lollikesed jne. Olin ise klassi priimus, muusika süvaõppega ja 9 a klaveriõpet – otsustasin sellele kõigele vilistada ja minna täiesti tavalisse “mägede”kooli (puberteet, mis teha).

Praegune Westholm – on nagu vana rasva peal. Direktor on seal tubli, asjad liiguvad küll teosammul, aga seda pigem Tln linna tõttu.

Vastus sinu küsimusele – fenomen peitub ajaloos, see on väga tugeva vundamendiga kool. Aga kuidagi tuleb ka edasi minna, et kvaliteeti hoida.
Suur + on tegelikult väikeste maja, ülitoredad õpetajad ja kokkuhoiutunne on väga hea algus kooliteeks.
Kas ma oma lapse paneksin sinna? Üks käib, teist vist ei pane.

Kägu kirjutas:

Ma küll teemaalgatusest välja ei loe, et ei räägita gümnaasiumiosast…

Lagunenud nukker algklasside maja, ülerahvastatus, suured klassid, higisena shnelli staadionilt luisesse kooli vantsimine, kurikuulus muusikaõpetaja, nootide tundmise olulisus – mis neist nimetatutest haakub gümnaasiumiastmega? Teemaalgatuses ei ole ühtki sõna, mille põhjal võiks eeldada, et jutt on 10., mitte 1. klassi astumisest.

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Ma küll teemaalgatusest välja ei loe, et ei räägita gümnaasiumiosast…

Lagunenud nukker algklasside maja, ülerahvastatus, suured klassid, higisena shnelli staadionilt luisesse kooli vantsimine, kurikuulus muusikaõpetaja, nootide tundmise olulisus – mis neist nimetatutest haakub gümnaasiumiastmega? Teemaalgatuses ei ole ühtki sõna, mille põhjal võiks eeldada, et jutt on 10., mitte 1. klassi astumisest.

suured klassid, higisena kooli vantsimine, kurikuulus muusik, nootide olulisus – kõik haakuvad. Vaid algklasside maja ei haaku.

Jaa-jaa, higisena Luise tn majja vantsimine haakub gümnaasiumiga ja noote õpitakse ju ka gümnaasiumis :p

Kägu kirjutas:

No kogu elu ei keerle Tallinna ümber ja mul pole ausalt öeldes aimugi, mis tänaval asub kooli mis maja. Igal juhul astuvad ilmselt higisena kooli ka gümnaasiuminoored. Ja kui põhikoolis on jäänud noodid omandamata, siis võib nendega vabalt gümnaasiumiosas hädas olla.

No kui mingit puutumust Tallinnaga, saati siis konkreetse kooliga ei ole, milleks siis sõna võtta? Kui ma ikka mingi Tartu kooli kohta tartlastele üldteada detaile ei valda, siis ma ei lähe ka märkusi tegema selle kohta, kas on nii või naa.

KSG puhul eriklassid ei päästa kui õpetajate kaader pidevalt vahetub. Ei tea mis küll viimase põhjuseks võib olla?

Westholm hakkab vaikselt täiega alla käima, sest hea mitu aastat enam ei avata seal katsetega klassi. Tavaline piirkonnakool.

Kägu kirjutas:

Pole need õpetajad midagi seal algkooli majas nii head. Kirjutasin klassijuhatajale kirja, mis eeldab ka vastust, siiani ootan. Eiratakse elementaarset. Väga kummaline käitumine õpetaja poolt.

Ma saadaks uuesti kirja (vahel tuleb korraga palju teateid ja midagi jääb nt kogemata õpetajal kahe silma vahele). Muidugi, kui õpetaja on oma numbrit jaganud, siis võta telefoni teel ühendust. Veel on võimalus kohale minna ja veel üks pisut ehk agressiivsem võimalus on kooli juhtkonnale siis oma järelpärimine saata (ma ise selle jätaks ikka väga viimaseks, aga kui on hästi pakiline teema ja vastust ei tule ning õpetajat koolist ja muul moel tabada ei õnnestu, siis ehk tõesti kasutaksin ka seda varianti.)

Kägu kirjutas:

Kägu kirjutas:

Mina olen 45 ja minu kooliajal oli see päris korralik kool, kus oli väga heal tasemel eesti keele ja krijanduse õpe.

Mina olen 47 ja küll ei kiida toonast 22. keskkooli. Eesti keel oli tänu õpetaja Lubile vist tõesti ainus tasemel aine, laulmine muidugi ka, aga kõik muu (eriti reaalained) oli ikka täielik häving. Ülikooli sain sisse tänu sellele, et käisin TPI ettevalmistuskursustel.

sinu tsiteeritud postituses (ja mitmes eelmises, millele see vastas) oli juttu praegusest ühisgümnaasiumist ehk kunagisest 20 keskkoolist, mitte westholmist.