seadus ei keela. ja oma pikkusega on laps nagunii täiskasvanu mõõtmed saavutanud, seega turvapadi ka ei ohusta teda nii väga enam.

Tänan, Andero. Eelmisele kommenteerijale: mina sain vastuse oma küsimusele ja arusaamatu, mille peale selline ninna hüppamine. Jutt oli esiistmel sõidutamisest ja 3-punkti turvavöö asemel tavaline üle üle õla vöö.

kas autos on kasutusel vana tüüpi 2-punkti turvavöö? on ainult üks rihm, mis jookseb diagonaalis üle õla ja siis kinnitusklambrisse? sellist turvavööd leiab vanadel usa uunikumidel. või on ikka see 3-punkti turvavöö, kus on diagonaalrihm ja horisontaalrihm (kõige levinum turvavöö tüüp euroopas). turvavöö kasutamise juures tuleb jälgida kõiki kinnitusi ja jooksmisi. teatakse, et tuleb vaadata […]

Kust see horisontaalrihm siis jooksma veel peaks?

Kui tootel on olemas meie riigis nõutud märgistus, on kõik korras. Kui aga tootel pole nõutud märgistust, siis ei saa ostja seda kasutada autos turvatoolina ja sel juhul on lisatud fotod eksitavad ja sel juhul on ka eksitud toote nimetusega (ei ole turvatool, on \”lihtsalt tool\”). Tegelikult, kui seda mõttega lugeda, siis on aru saada, […]

Sama tootega on teistes riikides juba probleeme olnud ja need nn nõutud märgistused on võltsitud (Hiinast saab kõike, ainult küsi). Toode ei vasta nõuetele mitte kuidagi, isegi kui vajalikud märgid peale panna. Kuna Eestis ei teostata turvatoolide kontrolli, siis ongi mure, et sellised võltsitud märgistustega asjad jõuavad müügile ning kasutusse. Kannatajateks jäävad lapsed. Praegu on […]

Et mitte keegi ei tea sellest mitte midagi? VÕi on liiga igav teema?

Tere! Kirjas on KarS 121 või läheb 118 peale. Seega?

Kortermaja hoov, mitte ainult tema koduhoov… üsna veider suhtumine tõesti. See pole tema erahoov, vaid majaelanike ühises kasutuses olev aed kus ta auto risti ees seisab.

Telliskivi esiistmele ja küll see auto sealt ka kaob. Tänapäeval ainuke lahendus paistabki olevat omakohus.

No värskes õhus vaevalt,et te pasiivne suitsetaja olete!!

Olen teema algatajaga nõus, et passiivne suitsetamine on tervist kahjustav. Suitsetajal on omad õigused, aga minul kui mittesuitsetaval inimesel nagu polekski? Ükskõik, kus ma Tallinnas ei viibiks: rannas, bussipeatuses, lihtsalt kõndides – igal pool olen sunnitud suitsuhaisu kannatama. Tegelikult on lausa nii, et rannas polegi sellist kohta, kuhu mittesuitsetavad oma lastega minna saaksid nii, et […]

Kodanikualgatusi võib teha mitut erinevat moodi. Minu soovitus oleks kõigepealt leida üles need organisatsioonid ja huvigrupid, kes toetavad suitsetamise keelutamist avalikes kohtades või nendes konkreetsetes kohtades, mis te välja pakute. Piisab vaid internetis googeldamisest, et kaasarääkijad üles leida. Seejärel tuleks püüda meedia tähelepanu, koguda näiteks allkirjasid (http://petitsioon.ee/) ning väga kasulik on endale hankida toetajaks keegi […]

Karistusseadustiku § 262 avaliku korra rikkumine on kõige parem näide häirimise keelamise kohta. Kerjamine, tülitamine, ropendamine, avalikus kohas lärmamine ja urineerimine – need ei ole tavakodaniku tervist ähvardavad rikkumised, kuid need häirivad teisi kodanikke. Meie kodanikuühiskond pole veel jõudnud sinna, kus mõeldaks ka teiste heaolule. Oodatakse vaid seadusi, mis vastava tegevuse keelustaks (kuigi loomulikult suur […]

[tsitaat]Kui täpsustada, siis mina kindlasti ei soovitanud vallast numbrit küsida, vaid sealt abi küsida omanikuga ühenduse võtmisel. Vald ei tohi ise numbrit edastada. Ka kinnistusraamatu kasutamine on üks võimalus. Muidugi kõige lihtsam, aga samas ka kõige kulukam, on nii, nagu tehakse orienteerumisvõistluste planeerimise ajal: kõikide võistlusala sisse jäävate maaomanike luba küsitakse uksele koputades. Sealjuures palutakse […]

Võibolla võiks inimestesse natuke rohkem usku olla. Maaomanikud saavad pahaseks siis, kui keegi vilja sees sõkub või mööda aiamaad ringi kõnnib. Aga kui viisakalt mööd teed maja hoovini minna, sealt hõigata ja luba metsas liikumiseks küsida, siis minu 18a matkamise (nii gaidi kui orienteerujana) ajal pole ühtegi ebameeldivat intsidenti olnud, pigem on eriti maakohtades, kus […]

Liiklusseaduse § 31 lg 2 § 31. Jalgratturi, tasakaaluliikuri juhi, pisimopeedi- ja mopeedijuhi kohustused Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat. […]

1. Mida väiksem koht, seda suurem tõenäosus, et kohalik konstaabel tunneb rattaga liiklejad ära. Suuremates kohtades on võimalik kasutada avalike kaamerate pilte ning see inimese nägu samuti kätte saada (või selgitada välja, kust isik tuli või kuhu läks). Samuti võib jääda peale osa rattast ja mida rohkem inimene armastab oma ratast, seda suurema tõenäosusega käib […]

[tsitaat]1. Mida väiksem koht, seda suurem tõenäosus, et kohalik konstaabel tunneb rattaga liiklejad ära. Suuremates kohtades on võimalik kasutada avalike kaamerate pilte ning see inimese nägu samuti kätte saada (või selgitada välja, kust isik tuli või kuhu läks). Samuti võib jääda peale osa rattast ja mida rohkem inimene armastab oma ratast, seda suurema tõenäosusega käib […]

[tsitaat] Tere, tänan vastuse eest. Elan Tallinnas ja siin on tavaline, et ma ei tunne naabrit ka ära ja vaevalt et meie piirkonna konstaabelgi mind nägupidi teab, veel vähem seda, kas mul on ratas või mitte. Olen korduvalt näinud, et valvekaamerate abil otsitakse vargaid, kuid pole kunagi näinud, et keegi oleks selle abil tuvastanud jalgrattureid. […]