Esileht Beebi ja mitmikud 1.5 kuuse beebi hüsteeriline röökimine

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 60 )

Teema: 1.5 kuuse beebi hüsteeriline röökimine

Postitas:
Kägu

Siiski võiks b12 analüüsi teha. Kui perearst ei tee, siis tasuliselt saab samuti lasta teha. B12 puudus võib viia oluliste häireteni:

https://www.kliinikum.ee/leht/kliinikutes-teenistustes/878-b12-vitamiini-puudulikkus-imiku-ja-vaeikelapseeas

Ja samas võib proovida ka b12 juurde anda – kui on puudus, saab laps abi, kõik üleliigne väljutatakse organismist uriiniga, st antud vitamiin ei kuhju organismis. Ja anda tuleb metüülkobalamiini vormis, mis imendub kõige paremini. On olemas pulbreid (pigem ökopoodides), on tabletina (tavaliselt annustatakse siis 0,5 tbl/päevas minimaalselt 2 nädala vältel).

Küsiks veel seda, et millist d-vitamiini sa beebile annad? Ka see võib rahutust põhjustada (mitmedki neist tekitavad beebidele kõhuhädasid).

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul hakkas alates umbes 6ndast elunädalast kah beebi mitu korda päevas hüsteeriliselt röökima. Aga pikapeale sain aru, et pooletunnised miniuinakud aitavad tublisti neid kisamisi vähendada. Ärkas kell 8 hommikul, esimesele miniuinakule hakkasin kussutama juba natuke pärast 9. Ja nii õhtuni välja, umbes iga 1,5 tunni tagant. Vankris magas kenasti päeval 3-4 tundi. Kaks hüsteeriat päevas lahendasin (rpa) pudelitoiduga (sai rohkem korraga kui rinnast). Kui 3 elukuud täis sai, siis oli mul hüsteeriate “mahasurumine” juba suht paigas, elu muutus rahulikumaks.

Tegin ka tasulise B12 analüüsi (suure kisaga muidugi, sest vaja oli 2 pipetitäit verd). B12 oli normis, aga näitaja pigem alumise otsa peal. Hakkasin ise B12 juurde võtma, ilmselt siis rinnapiimaga saab osa beebi ka.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja

Rääkisin enda murest ka perearstiga, aga ta ei näinud siiski mingit põhjust muretsemiseks, tehes mulle selgeks, et see on seotud lapse vanusega-gaasid, lähedusevajadus jne. Palusin teda kontrollida ka b12 vitamiinisisaldust, aga sellest ta keeldus, öeldes, et seda ta ei usu. Isegi Synlabis ei tahetud seda kontrollida, öeldes, et laps liiga väike, et veeniverest seda analüüsi teostada-liiga valus.
Aga siiski soovitati mul b12 vitamiini osta, mida ma ka tegin-annan vitamiini juba teist nädalat, kuid ei saa aru, et oleks toimunud positiivset muutust.
Öösel magab ka rahutult ja halvasti.

Peale seda kui öisel ajal ara sööb, ei taha tihti enam uinuda, vähkleb, sipleb ja häälitseb. Perearst ütles ka selle kohta, et seee täiesti normaalne ja muretsemiseks põhjust pole.
Laps rpa peal. Selline asi ka, et lapse kaaluiive võiks olla siiski mõnevõrra parem, seda perearst mulle mainis.
Aga teda pole just parima söögiisiga õnnistatud. Teengi talle ettenähtud koguse pudelisse valmis. Tihtilugu hakkab ta pudeli otsas venitama-sööb, ei söö, siis jälle natu lonksab, siis jälle lükkab pudeli käega eemale.

Niiet hetkel seis sama. Üleeile saime 3 kuuseks.

Proovisin gaasivalude vastu Coliefi ära, aga ka ei näinud positiivset muutust. Ilmselt ei mõjunud

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mu oma lapsele tehti nädalaselt veenivere proov – kui ikka vaja, siis tehakse ikka, mis sest, et valus.

Oma kogemusest tean, et umbes 2 nädalat ongi see aeg, kui B12 juurdeandmine mingit mõju hakkab andma (andsin arsti ettekirjutusel 500 mcg päevas, sest näit oli alla alumise piirnormi). Enne oli laps rahutu, magada eriti ei tahtnud (rekord oli 5 tundi ärkvel olla), ööpäevas tuli suure vaevaga kokku 12-13 tundi und. Pärast vitamiinikuuri hakkas magama 14-16 tundi ja uinus palju paremini, oli üldiselt rõõmsam ja rahulikum. Laps oli siis 2-kuune.

Isiklikult soovitaks lastearsti poole pöörduda.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu lapsel küll B12 jaoks verd veenist ei võetud, laps oli siis 6-kuu vanune. Ka esimese lapse ajal võeti näpust selle jaoks verd.  Mine ja proovi uuesti selle jaoks verd anda, proovi kasvõi haiglaid kus pole SynLabi.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui laps juba saab b12, ei ole enam mõtet analüüsi teha. See ei näita olnud vaegust.

Küll aga ei ole “normi piires” päris õige – kui ma nüüd õigesti mäletan, on miinimumiks kirjas 190 kandis, aga tegelikult vajab närvisüsteem normaalseks talitlemiseks normi 450 ümber. Seega näiliselt võib vaadata, et kõik ju kena, näit mahub piiridesse, aga tegelikult pole see piisav.

Perearst ei taha lihtsalt (aasta lõpus) analüüsi peale raha kulutada, mis on kurb.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pole vaja seda beebit torkida, sülle on vaja rohkem võtta. Tahab su juures olla.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja.

Lähen enne jaanuarikuu lõppu taas perearstile ning kui selleks ajaks suuri muutusi paremuse poole pole märganud, mõtlesin küll, et teeks perearstiga juttu lastearstiga kontsulteerimise mõttest. Sest ausalt tundub asi täitsa väljakannatamatu.
Vankris hakkab nihelema ja röökima kui see seisma jääb, kui kasvõi natuke eemale tema juurest minna, kohe hüsteeriline karjumine tihtilugu lahti.

Isegi enda vankrisse panekul ja sõitma hakkamisel ei anna ta mulle piisavalt aega, kohe hakkab röökima.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu eelnevates postitustes mainisin, olen perearstile oma muresid seoses lapsega korduvalt kurtnud, aga ta ei ole küll tõesti ühegi punkti põhjal näinud suurt põhjust muretsemiseks.

Nii nagu arstid vist ikka taolistel puhkudel ütlevad, püüdis ka minu perearst mulle selgeks teha, et asi on lapse vanuses-tal esinevad gaasid, esineb lähedusevajadus jne. Samuti mainis vist midagi närvisüsteemi väsimusest vms.

Olen enda muret kurtnud ka mitmetele tuttavatele, aga ka nemad arvavad, et ma reageerin kõvasti üle ja tegelikku põhjust muretsemiseks pole.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Beebi ongi veel väga väike (2-kuune nüüd?) ja vajab lähedust, mida oskab ainult nuttes väljendada. See on tõesti tavaline. Mulle tundub, et võib-olla sa ise oled kuidagi suured ootused seadnud beebile (esimene laps?) ja tegelikult peaksid enda tunnetega hakkama saamisele keskenduma ja võtma seda nutuperioodi kui mööduvat nähtust (tõenäoliselt juba peale 3-kuuseks saamist läheb kergemaks). Kas keegi teine SAAB vahel beebiga tegeleda, et saaksid üksi jalutamas käia, poes vms? Siis jaksad paremini taluda nuttu ja beebit lohutada. 

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Beebi hetkel 3k ja 5 päeva.

Aga tõesti võimalik, et olen ise seadnud lapsele liiga kõrged ootused ja seetõttu reageerin üle.

Loodan, et aja möödudes hakkab nuttu vähemaks jääma.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tegelikult on isegi 2 pereliiget, kes last korduvalt näinud ja temaga tegelenud,öelnud, et ta on tõesti rahutu. Aga sellegipoolest on nad juurde lisanud, et ei usu, et tal midagi viga oleks.
Ka ma ise ei usu, et tal nüüd midagi hullu saab viga olla, sest eakohased oskused tal siiski ju olemas, seda on perearst hinnanud.

Kindlasti teeb minu olukorra raskemaks see, et olen üksikema ning pole seda koormust kellegagi jagada.

Selge see, et osad beebid on rahulikumat tüüpi, teised rahutumat ja on olemas teatavasti isegi ülirahutuid lapsi, kes kuuldavasti kisendavad 24/7.
Ja kes pole ka muideks mingit diagnoosi saanud.
Eks siin mängib rolli ka vist lapse temperament, usun.

Järgmise perearsti visiidini on jäänud veidi enam kui 1 kuu ning vastavalt olukorrale võtan nõuks temaga arutada lastearsti visiiti, kuigi ma usun, et taolist laadi murega pöördutakse perearsti juurde küll väga sageli

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võta nüüd rahulikult, sul on täitsa tavaline väike beebi kogu oma kisaga. Nad ongi sellised.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tean, mida sa tunned! Mu esimene laps ei nutnud praktiliselt kunagi kui tal polnud just kõht tühi või tahtis magada. Ei mäleta ühtki rasket hetke tema beebieast. Lootsin, et teise lapsega on sama kerge. Algul oligi teine laps ka väga rahulik, aga vist u 2- või 3-kuuselt, täpselt enam ei mäleta, tekkisid samamoodi täiesti hüsteerilised nutuhood. Ta võis nutta pea tund järjest justkui mingi põhjuseta, ei rahunenud ei süles, voodis, keeldus rinnast jne. Mitmeid kordi võisin ise pikalt teises toas nutta, kahtlustasin juba sünnitusjärgset depressioonigi, sest peas oli igasugu mõtteid… See süütunne ja lootusetuse tunne… Kindlasti oli mul raske kohaneda ka selle mõttega, et lapsed on erinevad. Jõudsin ühel pereõe visiidil kurta seda suurt nuttu, sest hakkas ka kahtlus tekkima, et see ei saa olla normaalne (lisaks nutule oli tihti päeval siis ka magamata, ööuni oli õnneks ok) ja juba järgmisest päevast oli laps nagu ära vahetatud.

Nüüd laps kohe 6-kuune ja selliseid hüsteerilisi nutuhooge polegi enam olnud kui ta pole just väga üleväsinud. Režiim on meil üsna rangelt kogu aeg paigas olnud, mõlema lapsega on mulle tundunud, et kindlast päevakavast on lastele abi. Lisaks soovitan raamatut “Imelised nädalad” või äppi “Wonder weeks”. Minu mõlema lapsega on need rahutusperioodid täpselt klappinud ja kui tean, et tal on nö kasvuspurt, siis on endal kuidagi lihtsam seda rahutust taluda ja teda sellel ajal toetada, pakkuda rohkem lähedust jne.
Jõudu sulle!

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Isver, mis sa piinad last eraldi voodisse magama panemisega – võta kaissu, äkki magate mõlemad öösel paremini. Või kui on põhjust karta lapsele peale keeramist magamise ajal, nt olles raske unega või vähkred palju, siis võiks ema magada nt üks käsi lapse vastu, et ta nahka ja soojust tunneks, hingamist kuuleks, see rahustab. Nii väikesed ei ole loodud üksi olema. Mu laps nõudis sünnist kuni käima õppimiseni kogu aeg süles olekut, ostsin seetõttu kandelinagi, et käed vabad saaks kodus midagi teha.

Kui tihti ta söögivahed on? Äkki karjub, sest tahab tihedamini süüa, kui õpikuteksist kirjas on? Kui beebi imeb näljase ja isukana talle antud sõrme/pöialt, siis on tal kõht tühi. Kui beebi sõrme imeda ei taha või teeb seda loiult, siis on kõht täis. Imetamise ajal võib nt süles lähedust ja soojust pakkuda. Mu beebi sõi ikka rinnapiima ikka väga tihti ja kui hambad tulid 5 kuuselt, siis see periood magas nt tiss suus. Rpa vist pidi küll kõhtu kauem täis hoidma, kui rp.

Mu ema nt rääkis, et kui mina väike beebi olin, siis ma pidavat vaid max 15 min võrevoodis magama ja siis kohe uuesti karjuma hakkama ja palju karjunud olnud. Ta pani ka mind eraldi voodisse magama, ei tea, kas sellest. Ma oma beebit hoidsin vastupidi magades lähedal ja kui öösel häält tegi, siis kohe rind suhu. Rpa-ga võiks asendada rinna siis kas piimapudeli või äkki lutiga, niikaua, kuni piim valmis on. Vastsündinute toiduvahesid soovitati rinnapiimaga ka öösel mitte üle 3h lasta, muidu veresuhkur langeb, ei tea, kui pikk vahe rpa-ga on.

Kui arsti juures oli kõht tühi, siis edaspidi võiks rpa kaasa võtta alati igaks juhuks – äkki on vaja tee peal toita. Aptamil-il on nt valmis piimasegu juba – keera pakilt kork pealt, kalla jook pudelisse ja valmis – pole küll soe, aga olemas. Või siis termosega sooja vett kaasa võtta ja pudeli põhjas mõõdetud kogust piimapulbrit hoida, et vajadusel puhtast termosest õige kogus sooja vett peale kallata ja siis ongi käigu pealt soe rpa valmis.

Ma mäletan, et mu beebi selles vanuses ainult magas, sõi, pissis, niiet mul oli tükk tegu, et kiiruga jõuda ta vähesel ärkveloleku ajal nt mähmed vahetatud, pepu pestud, uued riided panna, sest juba väsis ära ja tahtis magama/süüa. Ning siis sugulased imestasid, miks nad ei saagi mingi tund aega ärkvel oleva rõõmsa beebiga piltide jaoks poseerida 😀

Ei tahtnud toriseda, aga äkki on millesti kasu. Jõudu ja edu!

 

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma otsisin/jälgisin Google-ist:
1) baby sleep schedule
2) baby feeding schedule
3) growth spurts
4) sleep recession

Ja kuna mul endal üldse meeles ei püsinud, siis kirjutasin mobiili kalendrisse iga päev üles mis kell beebi alustas ja lõpetas söömise ning mis kell beebi alustas ja lõpetas magamise/uinakud. Ning võrdelesin tabelitega, kas sobis ja kas rahutus võiks olla äkki liiga pikast üleval olemisest või toiduvahest vm.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.

Juba tükimat aega magabki laps nüüd minu juures voodis, sest ilmselt see parim võimalik variant.

Aga ikka juhtub seda, et peale öist toitmist ta enam uinuda ei taha, hakkab häälitsema, käte-jalgadega rehkima kuni karjumiseni välja.

Siis võtan ta sülle ning hakkan uuesti unele kussutama vahepeal unesegasena toas kõndides, sest muidu ei rahune. Alati ei ärka ta öösel kindlasti mitte söögivajaduse tõttu vaid ka mingil muul põhjusel.

Seisvas vankris talle olla ei meeldi.

Kui vanker seisma jääb, hakkab peatselt nihelema ja seejärel röökima. Sama ka enne vankrisse panekut. Tihtilugu ei anna ta mulle tõesti nii palju aegagi, et jõuaksin ta vankrisse ilusti ära panna ja vankri liikuma lükata-ikka jõuab enne kõrvulukustavalt röökima hakata. On juhtunud, et teinekord ärkab suure nutu ja ehmatusega üles. Tunnen end temaga pidevalt pinge all, sest kisa on täiesti väljakannatamatu.

Tihtilugu varahommikul 5 paiku läheb uni ära ja magama jäämine raskendatud. Päevasel ajal magab suht normaalselt.

Süües jääb endiselt tihtilugu aega viitma ja venitama kuigi süüa justkui tahaks.

Kuigi varsti saab juba 4-kuuseks esineb endiselt sihukest seletamatut karjumist. Mõnikord hakkab isegi süles olles mingilgi põhjusel pisaratega nutma.

 

Mõne nädala pärast taas perearsti vastuvõtt, ma ei tea, kas tasub küsida saatekirja lastearstile või reageerin ma tõesti kõvasti üle.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidugi uuri, isegi kui juhtun, et see ehk midagi kasu ei too. Mina selles olukorras uuriks nõustamist ka endale.

Tõenäoliselt 0 kasu, aga ku i jaksad, võid paari päeva jooksul proovida pärast öist ärkamist või söömist ja niisama pikemat pausi selles asendis nt kraanikausi kohal pissi/kaka jaoks hoida. Väike tõenäosus, aga võimalik, et see ehk leevendab tal väljutamisega seotud muresid.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Asend siin, ja vabandan eelnenud kirjavigade eest

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui vanker seisma jääb, hakkab peatselt nihelema ja seejärel röökima. Sama ka enne vankrisse panekut. Tihtilugu ei anna ta mulle tõesti nii palju aegagi, et jõuaksin ta vankrisse ilusti ära panna ja vankri liikuma lükata-ikka jõuab enne kõrvulukustavalt röökima hakata. On juhtunud, et teinekord ärkab suure nutu ja ehmatusega üles.

Vankrisse panekut ei kannatanud ükski mu kolmest lapsest selles vanuses. Röökisid nagu ratta peal kuni ma jope selga panin ja käru liikuma lükkasin. Ei teagi, miks neile see panek sugugi ei meeldinud. Samuti ärkasid nad öösel suure nutu ja karjumisega üles. Lihtsalt karjub ja nii ongi. Jälle sülle ja kussu-kussu maha vaja rahustada. Selline ongi enamuse beebiemmede elu. Ära üle mõtle!

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.

Juba tükimat aega magabki laps nüüd minu juures voodis, sest ilmselt see parim võimalik variant.

Aga ikka juhtub seda, et peale öist toitmist ta enam uinuda ei taha, hakkab häälitsema, käte-jalgadega rehkima kuni karjumiseni välja.

Siis võtan ta sülle ning hakkan uuesti unele kussutama vahepeal unesegasena toas kõndides, sest muidu ei rahune. Alati ei ärka ta öösel kindlasti mitte söögivajaduse tõttu vaid ka mingil muul põhjusel.

Seisvas vankris talle olla ei meeldi.

Kui vanker seisma jääb, hakkab peatselt nihelema ja seejärel röökima. Sama ka enne vankrisse panekut. Tihtilugu ei anna ta mulle tõesti nii palju aegagi, et jõuaksin ta vankrisse ilusti ära panna ja vankri liikuma lükata-ikka jõuab enne kõrvulukustavalt röökima hakata. On juhtunud, et teinekord ärkab suure nutu ja ehmatusega üles. Tunnen end temaga pidevalt pinge all, sest kisa on täiesti väljakannatamatu.

Tihtilugu varahommikul 5 paiku läheb uni ära ja magama jäämine raskendatud. Päevasel ajal magab suht normaalselt.

Süües jääb endiselt tihtilugu aega viitma ja venitama kuigi süüa justkui tahaks.

Kuigi varsti saab juba 4-kuuseks esineb endiselt sihukest seletamatut karjumist. Mõnikord hakkab isegi süles olles mingilgi põhjusel pisaratega nutma.

Mõne nädala pärast taas perearsti vastuvõtt, ma ei tea, kas tasub küsida saatekirja lastearstile või reageerin ma tõesti kõvasti üle.

Teemaalgajataja, kas te lutti kasutate? Meil aitas see nutu vastu ja saime öösel ka normaalselt magada, samuti ei röökinud ta enam vankris.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja.

 

Lutti kasutame igapäevaselt ning lutti võtab. Tänane öö möödus päris raskelt, kuna ärkas korduvalt, vähres, häälitses jne.

Nii eile õhtul kui öösel tundus tabavat teda söömise ajal suur valuhoog-gaasivalu? ja see karjumine oli täiesti kõrvust läbilõikav. Tihti on rahutu ja rahulolematu endiselt ka päevasel ajal. On juhtunud, kui isegi süleski ei rahune.

Aga ilmselt see ongi reaalne elu imikuga.🤔

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis vankris karjumisse puutub siis minu laps beebina leppis vankris olemisega alles umbes 3kuuselt. Senihakkas röökima kui vankrisse panin või hiljemalt siis kui vanker seisma jäi. Juhtus segeli, et ühe käega haidsin süles ja rahustasin kisavat last ja teisega siis lükkasin vankrit kodu poole. Aga kuskil 3kuusena hakkas vankriga leppima ja hoopis vankris pikki päevaunesid tegema, nii 2-3tunniseid.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul ka poiss (esimene laps) hakkas kuu vanuselt sedasi nutma. Vahel lausa tund aega. Hoidsin teda kaisus ja laulsin, muud teha väga ei olnudki. Ilmad olid siis vähe soojemad, nii et läksin õue, seal rahunes kiiremini maha. Ma õnneks olen ise rahulik aga vahel tuli endal nutt peale, sest mul oli temast nii kahju. Kuskil kolmandal kuul see kadus. Ise julgen mainida, et ei tasu lapsele gaasirohte anda, sest need nagunii ei aita. Lähedust on vaja. See on beebistress.

Soovitan lugeda https://www.apollo.ee/nutt-ja-jonnihood.html

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen taas teemaalgataja.

Kuna olukord märkimisväärselt paremaks läinud pole ning selline täiest kõrist röökimine ja rahutus temas ei alane, kurtsin taas muret perearstile, kes vormistas meile homseks saatekirja lastearstile. Samuti andis ta saatekirja ka taastusravisse, et äkki on sellistlaadi suur rahutus tingitud osaliselt lihaspingetest. Sest ma tunnen, et olukord on juba üle mõistuse hull. Perearst sai aru , et siin on ikka suur murekoht. Ma nii kurnatud.

Homme käime lapsega ära ja võin siis kirjutada, kuidas visiit läks.

Aga siinsetele head soovijatele soovin ka kõike head ja aitäh teile!

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nagu minu esimesest pojast räägiksid teemaalgataja. Tänaseks on ta 7.aastane.

Minu poeg karjus juba alates sünnitusmajast ja sedasi põhimõtteliselt iga öö, kuni tema 1 aasta ja 10 kuu vanuseks saades (selleks ajaks olid kõik 20 hammast suus).

Täna on ta tubli ja nutikas aga tal on diagnoositud autism.

Minu eesmärk ei ole hirmutada aga selle seitsme aasta jooksul oleme me väga palju külastanud erinevaid arste, spetsialiste ja teinud kõik vajalikud uuringud, et aru saada, mis lapsel viga on ja miks ta karjus.

Selline laus röökimine ka lihtsalt vahel tühja koha pealt kadus ära umbes aasta ja kahe kuuselt, aga öine aasta ja kümne kuuselt.

Väga oluline on rutiin ja kindel päevakava, sest ta õpib seda jälgima ja sedasi on ka rahulikum.

Ma soovitan sul paluda lähedastelt abi, et sa saaksid ise ka puhata.

Abi võid küsida ka kohalikust omavalitsusest. Pöördud abi saamiseks lastekaitse spetsialisti poole ja palud abi, kui sul ei ole lähedasi, kes saaksid sind aidata. Nendel peavad olema erinevad võimalused (tugiisikud jne.) kuidas sind toetada, et sa jaksaksid edasi toimetada.

Soovitan ka siit abi paluda, kui oled omadega väga läbi, et äkki keegi on nõus tulema ja toetama, et saaksid mõned tunnid magada, pesta, süüa vms.

Ole tubli ja hoia end.

 

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Olen taas teemaalgataja.

Nagu lubasin, annan tagasisidet lastearsti visiidist.

Käisimegi täna lapsega ara.

Kurtsin oma suurt muret.

Arutasime erinevaid võimalusi ja põhjuseid alustades sünnitusest kuni muude asjadeni välja.

Kuna sünnitus oli loomulik ja normaalselt kulgev ning apgar 9/9, siis siit põhjust otsida ei saa arsti sõnul.

Lapsele tehti mõned vereproovid, mille tulemused saan teada homme.

Arst pakkus ühe omapoolse versioonina välja asjaolu, et äkki on asi toidusegus ning peaks proovima tema toitmisel erisegu, mida müüakse apteekides retseptiga. Aga neid ta siiski enne enda sõnul välja ei kirjuta, kui on läbitud nii uh uuring ja neuroloogi vastuvõtt.

Neuroloogi vastuvõtule saadab põhjusel, et 4k lapse kohta on tal veel peahoid nõrgavõitu ning pead süllevõtmisel vaja toetada.

Ütles, et lapse lihaskond nõrk.

Saime kuu lõpus aja füsioterapeudi vastuvõtule samuti. Viimatisel ööl üldse magada ei saanud. Niipea, kui lapse enda kõrvale voodisse panin, hakkas taas hüsteeriline röökimine pihta. Siis käisin toas ringi-kussutasin, lohutasin ise magamatusest samal ajal täiesti hullumise äärel.

Millal me aja neuroloogi juurde ja uh uuringusse saame täpselt, selgub homme.

Olen juba korduvalt nutma puhkenud ja ennast süüdistanud.

Olen nutnud koos selle hüsteeriliselt röökiva lapsega, kelle röökimise põhjusest ma tõesti aru ei saa.

On selline tunne nagu laps üritaks mulle justkui meeleheitlikult midagi öelda, aga ma ei saa ju tema keelest aru.

Kui homme analüüside vastuste asjus taas lastearstile helistan, palun teda, et ta kirjutaks juba kohe erisegu välja, sest ta ise tõi lihtsama variandi puhul välja justnimelt selle. Praegu teeb laps õhtust uinakut, seetõttu avanes võimalus kirjutada. Kui ta ärkvel on, siis väga raske seda tihtilugu teha. Küsisin lastearstilt, millised põhjused veel kõne alla tulla võivad ülirahutuse osas, aga ta ei tahtnud hakata spekuleerima, aga ütles, et päris neuroloogilisteni välja. Tänane päev on justkui täitsa hullumaja olnud, seepärast polnud võimalust varem kirjutada.

Aga aitäh kõigile teile heade sõnade, nõuannete ja toetuse eest.

 

 

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Taas teemaalgataja.

Mõtlesin, et kirjutan siia veelkord, kuna mure põhjus on vist selgumise äärel. Tõenäoliselt on asi tavapiimasegudes, mida beebi siiani oli saanud. Kuna uh uuring ja teostatud analüüsid olid täiesti korras, siis jääb hetkel see variant.

Seda usuvad nii arstid, apteeker kui teised, kellele olen muret kurtnud. lapse kaka oli juba mitmeid kuid järjest alati roheline

Perearstile sai ka seda korduvalt mainitud, aga ta ei teinud sellest numbrit. Olen eripiimasegu andnud hetkel kolm päeva ning väljaheide on muutunud juba kollaseks (kollakamaks).

Ma loodan tõesti, et põhjus oligi eelkõige selles ning varsti on tulemuseks palju rahulikum ja rõõmsam laps, sest siiani on kõik need kuud olnud ikka küll vägagi rasked meie kahe jaoks. Sest usun, et neuroloogilised põhjused, mis võunuks ka kõne alla tulla, on tehtud uuringutega välistatud.

Mul on siiski hea meel selle üle, et perearstiga taas ühendust võtsin ning talt saatekirja lastearstile välja nõudsin. Igaksjuhuks veel vara hõiskama ei kipu.

Kuna laps saanud siiani ainult tavasegusid, läheb loomulikult seesesüsteemil aega kohanemiseks. Nagu öeldakse  siis tasa ja targu.

Et ühesõnaga on minu beebil tegu lehmapiimavalgu talumatusega ning see selgitabki nii mõnevõrra puudulikku kaaluiivet, tema nutusust, nö põhjuseta karjuma hakkamist ja seda miks söömine kogu aeg muudkui veninud on.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tubli. Loodan, et uus segu teeb teie mõlema elu kergemaks. Anna ikka teada, kui aega on, kuidas läheb.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teemaalgataja.

Olen hetkel Aptamil Pepti erisegu andnud lapsele veidi üle nädala ja mida ma näen-laps sööb korralikult ja nii nagu peab mitte ei hakka söömisel enam venitama, täiest kõrist röökima, nutma vms. Tundub, et tema söögiisu on uue toiduseguga hakanud paranema ning üleüldine rahutus ja närvilisus vähenema. Ka on hakanud ta öösiti paremini ja sügavamalt magama ning ei ärka enam nii palju ja tihti.

Aga võtame siiski tasa ja targu.

Märtsis tuleb veel ka käik neuroloogi juurde teha ning varsti hakkame käima lihaspingetest lahtisaamiseks veel füsioteraapias.

Loodan siiski, et kõik laabub ja edasi läheb üha paremaks

+1
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 60 )


Esileht Beebi ja mitmikud 1.5 kuuse beebi hüsteeriline röökimine