Ilmselt see ei lohuta, aga küll möödub.
Mulle öeldi koguaeg, et kolme kuu möödudes läheb paremaks ja ma mõtlesin et issand jumal 2 kuud veel. Ja noh nüüd on beebi kolme kuune. Meil läks asi küll natuke varem paremaks, aga ei osagi täpselt öelda millal.
Oli ka nii, et laps vähkres, vehkis, ähkis ja puhkis. Tema küll magas, aga mina nutsin, sest mina niiviisi magad ei saanud. Magasin mingi periood öösiti nii et olin voodis pool istukil ja beebi oli süles, sest nii oli ta rahulik ja sain ka mina magada. Ma muidu varem olin väga kehv uinuja ja väga õrna unega, tundub uskumatu, et ma niimodi sundasendis magada sain, aga sain ja kusjuures väga hästi veel.
Ma tean et selles hetkes sees olles on väga väga raske, aga küll läheb ajaga lihtsamaks ja tagantjärele vaadates on need kolm kuud beebiga ikka väga kiiresti möödunud. Praegu ma isegi ei mõtle nii et oh kui jube aeg see oli, kuigi see oli ja ma tundsin ennast ikka väga kehvasti.
Tänud vastamast,eks see ikka lohutab-teadmine,et raske periood möödub ca 1 kuu pärast 🙂
Põhiline ongi ise rahulikuks jääda ning kannatlik olla.
Kui laps sööb,võtab kaalus juurde ja muid sümptomeid pole siis ei juhtu selle tund poolteist nutmisega midagi.
Olen kasutusele võtnud ka luti,õnneks beebi seda aksepteerib. Isegi une ajal punnides lutt suhu ning laps rahuneb,magab edasi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 11.12 19:30; 26.12 11:31;