Tere
laps läks sügisel esimesse klassi, kuid on ikka õnnetu, et ei ole endale sõpru leidnud. Klassijuhatajaga on räägitud, tema probleemi ei näe, et ikka suhtleb koolis teiste lastega. Aga kodus nutab, et ei taha kooli minna, tal pole ühtki sõpra. Ma ei ole aru saanud, et ta otseselt tõrjutud oleks, kuid kurdab, et neil lastel, kellega ta mängida tahaks (st need, kellega ta kontakti otsib) on juba sõbrad olemas, nad suhtlevad ka pärast kooli omavahel ja teda ei kaasata. Ise ta vist ka ennast pakkuda ei oska. Lasteaias oli tal palju sõpru ja oli väga seltsiv laps. Olen püüdnud teda suunata mõtlema ka nende laste peale kes
Küsimus: kuidas te olete last lohutanud või abistanud/nõu andnud kellel sarnased mured on olnud? Kas ja kuidas on sõber lõpuks leitud?
Teema: 1. klassi laps ja sõprade leidmine
Olime samas mures ja kui oli koolis lastevanematele mõeldud avatud tund – siis märkasin, et kui õpetaja korraldas mingi ringmängu, kus tuli valida kedagi – siis valiti vaid ühtesid ja samu, kuigi oli näha, et ka teised lapsed sh. minu laps väga tahtsid olla valitud.
Ka alguses laps oli kurb, et tal ei ole sõpra, teda ei võeta mängu jne. Hakkasin uurima ja selgus, et klassis on poistekamp, kes omavahel on sõbrad – kuid ei ole n.ö. kõige parem seltskond – löövad, segavad tundi jne. Ja olid poisid, kes sinna ei kuulunud – rääkisin lapsega, et leia sõber sealt. Ja nüüd ongi hea sõber, kellega ninapidi koos on, lisaks on hakanud ka teised n.ö. vaiksemad poisid nendega ühte punti kuuluma.
Uuri, kas on klassis mõni samasuguse murega laps ja ärgita last temaga suhtlema.
Äkki vaadata ka vastassugupoole poole. Minu laps juba vanem, aga ka sellised probleemid. Poistega väga ei klapi,aga see-eest sõbrustab rohkem tüdrukutega. Ta on sellega leppinud, päris parimat sõpra poisil kahjuks polegi. Aga nüüd juba mängu võetakse.
Kas pärast tunde lähed talle järgi või tuleb laps ise koju? Palju suhtlemist toimub nimelt pärast tunde, riietusruumis, kooli ees. Lapsel peaks olema siis aega teistega suhtlemiseks, ei tasu kohe minema tormata.
Meil oli ühest lasteaiast tulnute kamp, kes lahustusid alles kusagil viiendast klassist. Neil polnudki uutega suhtlemist vaja. Edasi lahknesid nimelt kaheks ja kumbki poole hakkas teisi klassikaaslasi enda poole meelitama.
Lohuta last, kas tal enne kooli ajast on sõpru, kellega edasi suhelda?
Meil oli ka nii. Laps ise ei julgenud pakkuma minna end ja nii jäigi kuidagi eemale. Meil lahenes nii, et lasin tal valida 1 poisi, kes talle meeldiks sõbrana ja helistasin ise tolle poisi emale ja uurisin, kas võib meile külla tulla. Lubati. Katsusime teha nii, et poisil oleks hästi tore meie juures. Ja sellest esimesest korrast hakkaski sujuma.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
