Teema: 1 klassi laps kuidas meelitada lugema

Ma ei tea, kuidas teie peres, aga meil on nii, et mina alati õhtuti voodis loen raamatuid (on korralik valgus, raamatulaud jne) ja laps on seda titest peale pealt näinud. Nüüd, kus ta on kohe 10aastane, ta loeb ka õhtuti voodis. Minu asi on hoolitseda, et ta piisavalt varakult voodisse saaks, et liiga väsinud ei ole. Vahel küsib päevasel ajal ka raamatut, aga harva. Niisiis, äkki aitab, kui leiate kindla aja, mis ongi lugemisele pühendatud. Üks ta sõber näiteks peab iga päev 45 min lugema, päevasel ajal. Temal on ka lugemisega raskusi olnud, siin aitab vaid harjutamine ja vanema-poolne järjekindlus. Muidugi on tähtis raamatute valik. Kui kohustuslik kirjandus läbi loetud, tuleks valida teda huvitavad raamatud. I klassi lapsele sobiks Hirmus Henry sari.

Minu koolieelikut motiveerib raamatukogu. Et ta saab sinna ise minna, raamatu välja valida. Tavaliselt loeb kohe samal päeval läbi, et järgmine päev uuesti minna.
Raamatud võiks kindlasti olla eakohased, kui tekst on liiga raske, siis ongi lapsele keeruline. Kui tegu on alustava lugejaga, siis väga hea sari on “Loen ise!”. Piisavalt lühikesed, et huvi ei kaoks.
Meil oli suur lemmik ka sari LOOMALOOD LASTELE.
No ja mina soovitaksin kindla rutiini sisse viia. Sobival kellaajal iga päev, 30 min. Ja küll see lugemine tuleb 🙂
Ja kolmas hea asi on igasugused lugemise lauamängud. Selline sari on olemas+ 5sek jne. Kus tuleb küsimus ette lugeda.

minu poiss luges hea meelega tom ja jerry koomikseid nt

See ongi püsivuse harjutus. Samas hea on anda ise eeskuju lugedes. Nt hakkadki lugema õhtuti tunnikese raamatuid teleka vaatamise asemel. Laps saab aru, et lugemine on huvitav ja matkib. Alguses loeb nt koomikseid, hiljem raamatuid. Tasapisi. Muidugi pead alguses juures istuma kui juturaamatut lugema hakkab. Nii väikese jaoks on juba 1 lk teksti suur saavutus õhtu jooksul läbi lugeda. Sinu asi on parandada tema vigu, seletada häälikuid ja sõnade tähendusi jne. Nõuab järjekindlust.

Kohustuslikul on ikka selline maik juures, et pean lugema. Katsuks leida teema või situatsiooni, kus lugemine käib mängu, lõbu või lapse enda teadmisjanu käigus.
Asjade (majustuse) otsimine vihjelausete, vihjeteksti (mõtlesingi lausa leheküljelisi jutte välja) alusel oli minu lapsele väga põnev mäng, nii et ta ei mõelnudki, et sellega harjutab tegelikult ka kokkulugemist. Lapsele ettelugemisraamatuid (ise valis raamatukogus või üritasin tema maitse järgi raamatuid osta) saab tegelikult lause kaupa kordamööda lugeda, samuti ajakirjadest jutukeste lugemine lausete/lõikude kaupa kordamööda. Kui dvd-na multifilme/ mõningaid lastefilme vaadata, siis on võimalik panna alla subtiitrid ning pilt toetab, kui alguses isegi kogu teksti ei jõua kokku lugeda, aga ehk innustab.Jne

Mul üks poiss (praegu IV kl) õppis lugema kolmeselt, aga raamatuid lugeda üldse ei viitsinud. Mitu aastat lugeski kümnete kaupa lihtsalt Egmont Estonia koomikseid (ikka üle ja üle, ma arvan, et need olid tal juba peas). Millalgi tekkis huvi ka muude raamatute vastu.

Osaliselt oli abi sellest, et lugesin talle raamatuid ette, aga jätsin kõige põnevama koha peal pooleli. Polnud midagi teha, kui tahtis kohe teada, mis edasi saab, pidi ise lugema. 🙂 Nagu kassipoja nina piima sisse torkamine, et aru saaks.

Praegugi vaatan, et ta võtab raamatu kätte siis, kui teab, et see on tema jaoks põnev (loe: kui ei ole kindel, kas ikka on põnev, ei pruugi üldse proovidagi). Seega on mõistlik uusi raamatuid tutvustada, anda mõni lehekülg lugemiseks jne. Kui juba lugema hakkab ja raamat on eriti põnevaks osutunud, siis sageli enne ei jäta, kui on selle läbi saanud, olgugi kell juba järgmises päevas.

Mina lasin unejutuks esimese rea lapsel lugeda, siis paar rida ise, siis jälle laps. Nädala pärast lasin juba kaks rida lugeda, ise ka kaks jne. Algul oli lugemine väga konarlik, kuid üpris ruttu läks soravaks.

Koomiksid