Laps oli enne kooli kodune, kuna lasteaias oli pidevalt haige sai ta jäetud koduseks. Sügisel läks laps esimesse klassi ja nüüd on pidevalt haige. Nohu on praktiliselt koguaeg olnud. Viimane koolivaheaeg oli terve vaheaja haige, kõrges palavikus, nohu ja lõpuks ravisime kõrvu.Seega sai kaks AB kuuri järjeest. Peale vahaega sai koolis käia 4 päeva, kui jällegi oli kõrge palavik. Seda siis seekord ainult ühel päeval, aga hoidsin teda siiski nädala kodus, kuna enne jamasime juba pikalt ta haigusega. Nüüd siis jällegi käinud nädala koolis ja jälle ta nohune.Mida küll teha, kuidas saada lapse tervis tugevaks???? Meil igapäevases kasutuses juba ingveritee, mee ja sibula möks. Ta on saanud punasepäevakübara tablette, kalamaksaõli. Mul tõesti mõistus otsas ja lapsest kahju. Oskab ehk keegi miskit soovitada palun?????
Teema: 1 klassi lapse tervis-mõistus otsas
Minu laps oli samuti esimesed aastad lasteaias pidevalt haige. Viimased aastad terve nagu purikas. Väikelaps peab kõik need köhad ja nohud läbi põdema, nii sageli, kui need tulevad. See kasvatab immuunsust. Ja kooliajaks on tavaliselt immuunsus juba nii tugev, et naljalt iga tatt külge ei hakka.
Huvitav, et nohu on tal kogu aeg. Mida teie perearst sellest arvab? Kas ei või olla variant, et laps on endale kunagi mingi asja ninna toppinud ja see annab nüüd põletikke?
ma olin ise kodune laps ja siis kui kooli läksin, vot siis hakkasin põdema. puudusin nädalate/kuude kaupa. paremaks läks kolmandas klassis. kuigi sellele mõttele on palju vastuvaidlejaid, siis olen ka mina arvamusel, et nende paljude lasteea viiruste läbipõdemine annab edaspidiseks tugevama immuunsuse – või vähemalt ei hakka iga tatitõbi külge. kui kasvõi lapsi lasteaias vaadata, siis esimestes rühmades on tihti nii, et viiruste kõrghooajal on rühmas üksikud lapsed, samal ajal kui viimases ja eelviimases rühmas on kõik kohal….
nii et ega aidata ei oska – arvatavasti järgmine aasta läheb palju paremaks.
lastaia põdemised on põdemata. Miks kaks ab kuuri järjest? see nõrgendab hooga.
Aga kas talle koolis käia meeldib? tekib ju nõiaring: klassiellu sisseelada on raske kui pidevalt puudud. Minu kogemus näitab et kui laps tunneb ennast koolis hästi siis ka haigused külge nii lihtsalt ei tule. Kindlasti on abiks korralik väljamagamine ja tervislik toit.
[small]katliin kirjutas:[/small]
[tsitaat]Laps oli enne kooli kodune, kuna lasteaias oli pidevalt haige sai ta jäetud koduseks. Sügisel läks laps esimesse klassi ja nüüd on pidevalt haige. Nohu on praktiliselt koguaeg olnud. Viimane koolivaheaeg oli terve vaheaja haige, kõrges palavikus, nohu ja lõpuks ravisime kõrvu.Seega sai kaks AB kuuri järjeest. Peale vahaega sai koolis käia 4 päeva, kui jällegi oli kõrge palavik. Seda siis seekord ainult ühel päeval, aga hoidsin teda siiski nädala kodus, kuna enne jamasime juba pikalt ta haigusega. Nüüd siis jällegi käinud nädala koolis ja jälle ta nohune.Mida küll teha, kuidas saada lapse tervis tugevaks???? Meil igapäevases kasutuses juba ingveritee, mee ja sibula möks. Ta on saanud punasepäevakübara tablette, kalamaksaõli. Mul tõesti mõistus otsas ja lapsest kahju. Oskab ehk keegi miskit soovitada palun?????[/tsitaat]
Tegid vea sellega, et lasteaiast ära võtsid, ka minu laps oli lasteaias pidevalt haige, üks nohu-köha järgnes teisele, aga need päevd, mis terve oli, viisin ikkagi aeda, kus käisid õues tõesti iga ilmaga 2 korda päevas. Nüüd esimeses klassis on haige olnud ainult korra ja seda ka põgusalt. See tähendab, et immuunsüsteem järelikult tugvenes nende haiguse läbipõdemise järel oluliselt. Ilmsetl läheb sul nüüd lihtsalt kauem aega, kuni lapse immuunsüsteem piisavalt tugevaks saab. Nii tihti kui võimalik, tuleb lapsel lasta õues möllata, ka praeguste külmemate ilmadega, loomulikult ainult juhul, kui ta täiesti terve on. Ja oluline on c-vitamiinirikas toit, eriti talvel ja kevadel.
Hiina meditsiinis on huvitavad võtted kuidas lapse immuunsüsteemi tugevdadaa aga selleks pead leidma väljaõppinud spetsialisti, kes tervikpilti näeb ning siis ravib või võtted määrab. Kuna läbisin asjaarmastajatele Hiina meditsiini tutvustava kursuse aga ei ole pädev Sulle ise soovitama.
üks nõuanne respiratoorsete haiguste ennetamiseks on osta kohu inhalaator ja profülaktika mõttes füs lahusega iga päeva auru teha. Ja tõesti nagu eelpoolkõneleja arvas – iga päeba õues viibida. Paha ei teeks ka D-vitamiini tilgad (meie laiuskraadil aasta ringselt) ja talevel toidulisandina C-vitamiin, magneesium, tsink ja raud (küsi apteegist, millised tooted hästi imenduvad, omastuvad)
minu laps kõis ka veidi 3-4a lasteaias, edasi oli kodune ja nüüd 1.kl. ma ei ütleks, et lapse koju jätmine viga oli. peale koju jäämist on ta pädenud vaid paar korda kergemaid viiruseid ja nüüd 1.kl alul ka tuulerõugeid- ei mingeid 39-40 palavikke, kopsupõletikke ega bronhiite, tegelikult pole ka ühtegi köha olnud.
ma arvan, et üks olulisemaid asju on laps normaalselt sööma saada- kui ta ei söö ei puu- ega juurvilju, siis mida ta üldse sööb? c-vitamiini on rohkelt nt hapukapsas, meil läheb see toorsalatina suht hästi peale. kasvatage koos lapsega aknalaual nt rohelist sibulat
Mina ei annaks lapsele ilma mingite analüüsideta lisaks magneesiumi, tsinki ja rauda. Ja tsink on küll just külmetuse korral kasutusel, aga ikkagi. Laps on niigi haigustest ja ravimitest nõrgestatud. See, et köögivilju toorelt sööb on ju väga hea, saabki vitamiine rohkem kätte kui keedetult-hautatult. Ingver, mesi ja sibul on väga head, samuti kalamaksaõli, milleks soovitada lapsele sellisel juhul veel lisaks d-vitamiini? Topeltdoos?
Kas esimene AB kuur oli kkka põhjendatud ? Mul üks laps põdes ka väiksena kaks korda kõrvapõletikku, esimene kord sai ka AB, mis oli nii vastiku maitsega et laps keeldus seda võtmast. Teine kord sattusime enda arsti äraolekul kogenud lastearsti juurde ja sai kõrvapõletikust jagu hoopis viinakompressidega.
Päevakübaraga teen ka lastele profülaktilisi kuure aeg-ajalt, aga kas sellest tegelikult ka abi on, ei tea, võibolla nad lihtsalt tugeva tervisega, ka lasteaias olid väga vähe haiged.
Mina küll ei saa öelda, et lasteaiast koju jätmine viga on.
Endal laps oli terve lasteaia aja haige. Kahjuks mina ei teinud seda otsust, et koju jätta. Käis ikka lasteaias kui terve oli. Nii vähe kui ta seda sai. No pidevalt ja pikalt ikka puudus. Ja nii lasteaia lõpuni.
Kooli minnes ei olnud ka sugugi parem seis. Teises klassis puudus isegi terve viimase veerandi, sest üks jama ajas teist taga (ja mitte lihtsalt viirushaigused vaid ikka kopsupõletikud jms).
Nüüd alles, kui käib 5kl saan öelda, et ei ole KOGU AEG haige. Saab ka koolis käia ilusti. Eks neid haiguseid tuleb, aga mitte nii hullult enam ja ei põe nii pikalt.
Ja meie sellist imerohtu ei leidnudki, mis aitaks. Lihtsalt eelmine aasta hakkas vaikselt paremaks minema…
D-vitamiin.
Kohe terveks ei tee, aga immunsüsteemi tugevdab vist teistest käibel olevatest asjadest paremini.
2000IU (400 IU = 11,… mikrogrammi) päevas vähemalt ja pidevalt.
Isegi lastehaiglast leidis sõbranna voldiku mingi preparaadiga, kus just selliseid vanema arusaamise järgi ülisuuri koguseid soovitatakse.
Meil sel sügis-talvel kolme lapsega väga positiivsed kogemused. On olnud varasemast kordades vähem haiged + saavad oluliselt kiiremini terveks. Suurem, kohe 6ne, pole tõsiselt haige olnudki, ainult väike köha vahest (eelmistel aastatel köhis hommikuti mitmed kuud jutti).
natuke off topic, aga kui ma võrdlen ennast oma lastega, siis tõesti:
ise ma lasteaias üldse ei käinud, aga see-eest olin algklassides väga sageli haige. jõudsin peale haigust nädala või paar koolis käia, kui jälle uus haigus maha murdis. täpselt nagu suuremal osal lastel esimel lasteaia-aastal.
minu lapsed käisid lasteaias, seal algul põdesid päris tihti igasuguseid ülemiste hingamisteede haigusi, aga pärast järjest harvemini ning kooli minnes on olnud vaid korra haiged (tuulerõuged). siinkohal sülitan 3x üle vasaku õla.
Lasteaiast koju jätmine küll viga ei olnud, minu lapsed ei ole lasteaias käinud ja on terved ja tugevad.
Võibolla on lapse imuunsüsteem nõrk, mina olen andnud c-vit, multivitamiine ja omega kalaõlikapsleid mõnekuuste vahedega aastaringi. Laps kasvab ja areneb ning minul teevad ka palju sporti, seega on oluline, et kõik vajalik kasvuks ja arenguks oleks olemas.
Samamoodi halasin mina lapse esimestel lasteaia-aastatel. Tundus et ei ole võimalik sellest haigustejadast välja pääseda. Ei aidanud mitte ükski vitamiin ega turgutusvahend. Siis rääkisid need, kelle lapsed olid sõimes käinud, et läheb üle, nende lapsed enam ei ole haiged. Ja nii see oligi. Viimastes rühmades praktiliselt terve. Nüüd laps 4.kl ja terve selle aja jooksul ühe korra palavikuga haige olnud. Esimestel kooliaastatel vahel harva väiksemad nohud-köhad olnud. Nüüd pole enam neidki.Eks selles teoorias mingi tõde ikka on!
Teine asi on tervislikud eluviisid, toitumine ja sport. Mu laps alates 4-eluaastast trennis käinud. Ei kujuta teisiti ettegi. Samuti iga ilmaga liigub õues, ei ole kanaema kes teda igal sammul autoga tassib, ikka juba esimesest klassist saadik tuleb jala koolist koju ja läheb ka ise trenni.
Ja kui laps midagi eriti ei söö, siis ei ole mõtet teda ainult vitamiinidest ka toita.
Olete juba väikelapse-eas toitumisega kusagil toitumisega totaalselt puusse pannud ja nüüd on väga raske tõesti last igasuguseid kasulikke asju sööma saada.
Karm tõde sinu lapse puhul on ilmselt see et nüüd pole teil muud teha kui see kõik kuidagi üle elada ja loota et aja jooksul läheb paremaks. Kui sa muidugi jälle alla ei anna ja koduõppele teda ei võta.
Mina alustaks toitumises, spordist ja kui vaja siis ka psühholoogist. Iga vitamiinikarbi peale on kirjutatud ju et vitamiinid ei asenda tervislikku toitumist!!! Võid ju neid C-vitamiine sisse süüa, aga kui muidu ei söö, ei aita need ka midagi.
Minu oma oli ka ainult haige, siis panin ta ujumiskursustele kirja. Mõtlesin küll, et nagunii käia ei saa, pidevalt haige. Peale ujumisega alustamist on olnud kahe aasta jooksul ühe korra nohus.
Ma ei tahaks teie erinevaid teooriaid nüüd kuummutada, aga mina ei käinud päevagi lasteaias ja olin ka kooliajal terve. Minu lapsel oli lasteaia 4 aasta jooksul umbes 4 korda palavikuga haigus ja siiani alates esimesest koolipäevast (2.klassis) on ta puudunud haiguse tõttu vaid 1! päeva. Kahjuks, või siis meie puhul õnneks, on kõik ilmselt kinni ikka geenides. Head paranemist kõigile!
Meie igapäevased vitamiinid on:
D-vitamiin ja C-vitamiin, kudias siin Eestis ikka teisiti saaks, C-d saab vähendada vaid suvel. D-d tuleb ka suvel edasi võtta.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu oma oli ka ainult haige, siis panin ta ujumiskursustele kirja. Mõtlesin küll, et nagunii käia ei saa, pidevalt haige. Peale ujumisega alustamist on olnud kahe aasta jooksul ühe korra nohus.[/tsitaat]
sama siin, ujumine lõpetas haiguste nõiaringi
[small]katliin kirjutas:[/small]
[tsitaat]Laps oli enne kooli kodune, kuna lasteaias oli pidevalt haige sai ta jäetud koduseks. Sügisel läks laps esimesse klassi ja nüüd on pidevalt haige. Nohu on praktiliselt koguaeg olnud. Viimane koolivaheaeg oli terve vaheaja haige, kõrges palavikus, nohu ja lõpuks ravisime kõrvu.Seega sai kaks AB kuuri järjeest. Peale vahaega sai koolis käia 4 päeva, kui jällegi oli kõrge palavik. Seda siis seekord ainult ühel päeval, aga hoidsin teda siiski nädala kodus, kuna enne jamasime juba pikalt ta haigusega. Nüüd siis jällegi käinud nädala koolis ja jälle ta nohune.Mida küll teha, kuidas saada lapse tervis tugevaks???? Meil igapäevases kasutuses juba ingveritee, mee ja sibula möks. Ta on saanud punasepäevakübara tablette, kalamaksaõli. Mul tõesti mõistus otsas ja lapsest kahju. Oskab ehk keegi miskit soovitada palun?????[/tsitaat]
… kui lasteaias viirustega harjuda ei lastud, siis tuleb seda nüüd teha. Ei saa last iga köha ja nohuga isoleerida. Nii jääbki nõrgaks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]katliin kirjutas:[/small]
… kui lasteaias viirustega harjuda ei lastud, siis tuleb seda nüüd teha. Ei saa last iga köha ja nohuga isoleerida. Nii jääbki nõrgaks.[/tsitaat]ääretult loll väide- viirustega ei saagi harjuda, sest esiteks on neid väga palju erinevaid ja teiseks ei anna nende läbi põdemine eluaegset immuunsust.
asja võti on selles, et organism peab tugevamaks muutuma ja siin mängib pidevast põdemisest tunduvalt olulisemat rolli mitmekülgne ja täisväärtuslik toit ja tervislikud eluviisid+ siis ealised muutused.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ääretult loll väide- viirustega ei saagi harjuda, sest esiteks on neid väga palju erinevaid ja teiseks ei anna nende läbi põdemine eluaegset immuunsust.
asja võti on selles, et organism peab tugevamaks muutuma ja siin mängib pidevast põdemisest tunduvalt olulisemat rolli mitmekülgne ja täisväärtuslik toit ja tervislikud eluviisid+ siis ealised muutused.[/tsitaat]
erinevate viiruste läbipõdemine \”treenib\” immuunsüsteemi. kui immuunsüsteem on piisavalt tugev (kas siis kaasasündinuna või tervislikult elades), võib neid viiruseid põdeda praktiliselt märkamatult.
Kusjuures, siin ülal mainitud ujumine on ka meile kasuks tulnud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]katliin kirjutas:[/small]
… kui lasteaias viirustega harjuda ei lastud, siis tuleb seda nüüd teha. Ei saa last iga köha ja nohuga isoleerida. Nii jääbki nõrgaks.[/tsitaat]
Oh seda naiivsust! Erinevaid viirusi on muidugi pisuke käputäis ainult ja lasteaias on võimalik nende kõigiga harjuda:)
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ääretult loll väide- viirustega ei saagi harjuda, sest esiteks on neid väga palju erinevaid ja teiseks ei anna nende läbi põdemine eluaegset immuunsust.
asja võti on selles, et organism peab tugevamaks muutuma ja siin mängib pidevast põdemisest tunduvalt olulisemat rolli mitmekülgne ja täisväärtuslik toit ja tervislikud eluviisid+ siis ealised muutused.[/tsitaat]
Vägagi nõus. Pidev viiruste käes vaevlemine küll organismi kuskilt otsast ei treeni. Hoopis vastupidi – lõpuks võib organism nii kurnatud olla, et ei suuda enam lihtsamategi tõbedega toime tulla ning võivad tekkida ka kroonilised hädad.
Mina ei käinud lasteaias ning samuti kaks esimest kooliaastat rohkem kodus kui koolis: angiinid, kopsupõletikud jne jne.
Kolmandal aastal aga hakkasin käima mingis projektiklassis: rohkem kehalise kasvatuse tunde. Vot ja tervis paranes. Ahjaa, suve veetsime emaga merest kaugel sisemaa kliimas, minu arst olevat seda soovitanud.
[small]katliin kirjutas:[/small]
[tsitaat] Magama läheb ka ta ikka juba enne kümmet. Aga vot toitumisega on küll nii, et….oeh. Ta on nii kehva isuga, istub ja nokib oma taldriku taga terve tunni.lõpuks on see toit seal külm ja vastik. Puuvilju praktiliselt ei sööda, juurviljadest rääkimata. No tegelikult toorelt kapsast, porgandit ja kaalikat süüakse aga keedetuna küll mitte eriti.[/tsitaat]
Siit alustagi. Veri ei saagi korras olla, kui laps puvilju ei söö ja korralikku toitu nokib. Keegi rääkis, et hea, et toorelt köögivilju sööb – jah, abiks seegi, aga kaalikas ja porgandis on nii palju kasulikke aineid, mis imendusvad kahjuks vaid küpsetatud kujul.
Kaalikaga ma trikitasin – panin salaja veidi kartulipudru sisse, laps sõi ja kiitis. Kolmandal korral ütlesin, et tegelikult oli seal kaalikas ka sees. Samamoodi lillkapsas ja porgand (kuigi see muudab pudru värvi ja on kergesti äratuntav).
Puuviljad lähevad üldjuhul paremini, kui keegi need parajateks ampsudeks valmis lõikab ja siis telekalauale viib. 🙂 Kindlasti on paar puuvilja, mida ta sööb, kui võimalik – neist alustagi. Ega meilgi kõike sööda, aga õun, pirn, viinamari, virsik, banaan, arbuus ja kiivi lähevad kaubaks (ma ju ei pea koju melonit ja ananassi ostma, kui ma tean, et need ei maitse). Pane reeglid niipidi, et näiteks hommikusöögi kõrvale pakud alati puuvilja. Ärkad ise kaks minutit varem ja lõigudki tervele perele lapse lemmikuid. Isegi paar viilu on parem kui mittemidagi.
Kolmas teema on liha ja kala. Kas ta kala sööb? Punast kala? Kui ei, siis püüa leida viis, mismoodi ta kala sööma meelitada (olgu need siis paneeritud fileelõigud või suitsulatikas või sprotikonserv – algus on algus ja sealt saab edasi liikuda). Samamoodi punane liha (meil sobib gulja¨i kujul näiteks).
Sealt edasi tõesti liikumine ja värske õhk. Praegu hea aeg isegi koos lapsega suusatamas käia õhtuti (ok, alates hetkest, kui see karm pakane taas taandub) või ujumas käia. Palju ta muidu iseseisvalt õues käib? Kas iga päev või harva? Kas ta huvialad eeldavad pigem diivanil istumist (raamat, telekas, arvuti) või liikumist (trenn, sõbrad, kelgumägi, ratas…)?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
