Esileht Koolilaps 1. klassi lastele sobilikud raamatud

Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )

Teema: 1. klassi lastele sobilikud raamatud

Postitas:
Kägu

Soovitage häid raamatuid, mida 1.klassi laps võiks lugeda.
Kõik räägivad ainult Sipsikust ja Jussikese raamatust. 🙂 Aga kas on midagi head veel? Midagi sellist, mis ei oleks kohutavalt paks ja täiesti ilma piltideta ja mis oleks mõnusa ladusa tekstiga?

Meie kooli kohustusliku kirjanduse nimekirjas olevad raamatud on kõik üsna vanad ja raamatupoodidest neid ei leia.
Laps loeb muidu üsna hästi ja Sipsik talle näiteks meeldis. Sööbik ja Pisik sai paari päevaga läbi. Samas Lindgreni raamatud tundvad talle niiiiii paksud ja juba eos igavad. 😀 Talle pigem meeldivad loomalood ja Kivirähki stiilis huumor.
Laps armastab muidu raamatuid väga (oleme talle beebist peale iga õhtu ette lugenud), aga ise lugeda väga ei viitsi, seega tuleb teda ikka lugema suunata. Hea raamat tekitaks ehk lugemishuvi ka. 🙂
Olen tänulik, kui keegi mõne hea raamatu (mida ka raamatupoes on) välja toob. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võta laps raamatupoodi/raamatukokku kaasa ja lase tal raamatuid lapata. Las ta ise valib, mis talle meeldib, tegelikult on ju lastekirjanikke ja -raamatuid palju-palju… Indrek Koff, Piret Raud, Andrus Kivirähk, Edgar Valter…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Soovitan koos lapsega põhjalikult mõnd kohaliku raamatukogu lasteosakonda külastada. Seal saab hea ülevaate, mis raamatud võiks meeldida.
Meie 7-aastasele meeldivad praegu sellised raamatud, kus on eraldi lühemat sorti jutud. Nt viimati võttis raamatukogust I.Pabst “loomalaste lood”, siis meeldis veel väga H.Illipe-Sootak “Kiisu raamat ja “Kiisu reisib”.
Väga hea meelega loeb ka “Laura lugude” sarja raamatuid. Kunagi olid need lemmik-unejutud, aga nüüd loeb ise hea meelega.
Pakse raamatuid ta eriti kätte ei võta, aga just sellised eraldi lühemate lugudega ning paljude piltidega raamatud on need, mis hetkel meeldivad. Loeb sealt enamasti õhtu jooksul 1-2 juttu ning minu meelest sellest täiesti piisab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu lapsed on paksude raamatute hirmust lahti saanud koomiksite abil. Alguses lugesid õhukesi koomikseid, aga praegu on käsil juba need paksud koomiksikogud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

http://www.vhk.ee/pkool/lugemissoovitusi-1.-4.-klassile

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lindgreni raamatutest võite proovida eriväljaandeid, kus on ainult 1 jutt ja palju pilte. Näiteks Vahtramäe Emili puhul on mitu raamatut. Ja need lähevad lastele väga peale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

LasseMaia lood äkki?

Please wait...
Postitas:
Kägu

“Tobias ja 2b”

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tahtsin ka Lassemaiat pakkuda ja Piret Raua lugusid. Need peaks sobima küll.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu 1.klassi poiss loeb hea meelega Kivirähki, otsisin samas stiilis raamatuid ja avastasin Markus Saksatamme raamatud, soovitan, mõnusa kiiksuga kirjutatud.
Heiki Vilepi Une-Mati udujuttude sari on ka tore.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mu laps just laenutas “Tobias ja 2B”
Seda loeb ta nüüd omaette. Muidu just lõpetasime “Ella ja sõbrad” sarja (Timo Parvela), neid peaks veel raamatupoodides olema.
Neid ta omapead läbi ei lugenud, alustasime siis, kui ta veel lasteaias oli ja lugesime unejutuna kahekesi – mina rohkem kui laps. Laps alustas alati enne lugemist ja siis mina võtsin järje üle, kui muude toimetustega lõpetasin.

Lapsel on järgmiseks valitud “Minu vanaisa on murdvaras”, “Digipöörane kool” ja “Pahupidikooli lood”. Kooli teema tundub talle meeldivat. Tema aasta vanem vend on need kõik ära lugenud ja ju ta siis tema järgi praegu joondub.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu lapsele meeldivad Epp Petrone raamatud, näiteks “Marta varbad”, “Anna hambad”, “Leena peenar”, “Kurru Nurru vurrud”, “Lennukiga lõunamaale”

Mina olin selline laps kooli minnes, kellel lugemine läks väga vaevaliselt, sest ma ei saanud ega saanud sellest lugemise nipist aru. Mind sunniti ka kodus iga päev raamatuid ette lugema. Üks kord sattus mulle kätte Ira lemberi raamat “Koolipoiss Jannu”. See raamat hakkas mulle kohe meeldima, sest rääkis ka lapsest, kes läks 1.klassi. Peale selle raamatu läbi lugemist oli mul lugemine selge, sain kuidagi nipile pihta ning II pool aastal olin klassi kiireim lugeja 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kooli kodulehel on ju lugemisvara ülal. Kui see on läbi loetud ja ikka huvi suur, sea sammud koos lapsega raamatukokku ja küsi soovitusi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kooli kodulehel on ju lugemisvara ülal. Kui see on läbi loetud ja ikka huvi suur, sea sammud koos lapsega raamatukokku ja küsi soovitusi.

millise kooli?:)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meil valib esimese klassi laps raamatukogus ise endale lugemist. Talle meeldivad lastele mõeldud teatmeteosed, nii et loeb dinosaurustest, kunstist, taimedest-loomadest jne. Ilukirjandusest on lugenud Piret Raua raamatuid, Lindgreni, Edgar Valteri raamatuid, muinasjutte jne. Ise raamatukogus valib ja kodus on ka päris palju lasteraamatuid. Koomikseid loeb ka. Praegu võttis Viplala ette. Koolist antud selle aasta klassivälise kirjanduse nimekirjast on paljud raamatud juba loetud või siis, kui väiksem oli, ette loetud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mu arust siin ei ole mainitud Pettsoni ja Finduse lugusid – peaks olema vägagi lugema meelitavad oma rohkete vahvate piltidega ja ladusa keelega. Need on pealegi sellised ägedad kiiksuga lood. Ja ühtlasi otsapidi ju loomalood ka. Kahjuks see avalugu, kuidas Pettson Finduse saab, “Kuidas väike Findus kaotsi läks”, on küll praegu läbi müüdud.
Mul tekkis veel küsimus, et kuidas need Lindgreni raamatud lapsele juba eos igavad tunduvad. Kas ainult sellepärast, et ei ole värvilisi pilte nagu uuemates raamatutes? Minu poiss veel ise ei loe, on kuuene ja põhimõtteliselt oskab, aga tempo on tal selline, et loole kaasa elama küll ei jõua hakata. Õhtuseks unejutuks oleme jõudnud talle “Pipi Pikksuka” juba ette lugeda ja see talle väga meeldis. Viimased raamatud olid meil “Robin Hood” ja “Üheksa muinasjuttu”, just eile võtsin “Bullerby lapsed”. Mõtlesin veel, et kas see on tema jaoks piisavalt “poistekas” või et on äkki võrreldes eelmistega liiga igapäevane ja olmeline. Jõudsime kaks peatükki läbi ja küsisin, et kas meeldis – vastas: väga meeldis! Selle “surimuri-kilakola-inseneri” peale nt sai tükk aega naerda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kuueaastane ongi veel antuke midagi muud kui seitsmeaastane. Pettson ja Findus ka rohkem mudilastele, eriti kui see seitsmene juba soravalt loeb.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.
Aitäh kõikidele, kes viitsisid kaasa mõelda! Sain väga palju häid vihjeid ja mõtteid, eriti hea meel on mul konkreetsete kirjanike ja raamatute välja toomise üle.
Need, kes vastasid, et las laps ise valib poes või raamatukogus… Ausalt, olen proovinud. Aga erinevalt multikate valimisest, mida ta teeb suuuuurima õhinaga, lõppeb raamatute valimine alati sellega, et laps ütleb lihtsalt tüdinult: Mina ei tea, mul ükskõik, vali sina, mulle sobivad kõik…
Ja kui ma proovin teda natukenegi nakatada ja näidata midagi, et oh vaata, kui äge raamat see võiks olla… Ikka on ükskõik ja et valigu ma ise… Seega proovin ise talle lihtsalt midagi huvitavamat “ette sööta”.

Minu jaoks on lihtsalt see nii veider, sest olen ise terve elu raamatuid armastanud ja oleme lapsele beebist saati IGA õhtu raamatuid ette lugenud ja naudin ka ise neid lugemisminuteid. Ta kuulab suurima hea meelega, aga vot ise lugemine tundub nagu mingi tohutu pingutamine, vaatamata sellele, et ta loeb väga soravalt ja hästi.
Üritan talle siin nimetatutest midagi põnevat leida. Kuna laps on väga rikka fantaasiaga, siis tema jaoks on liiga “elulised” raamatud igavad (nt Bullerby lapsed, Lärmisepa Lota, Vahtramäe Emil jne). Aga siin soovitati tõeliselt lahedaid asju, seega veelkord aitäh! 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pettson ja Findus ka rohkem mudilastele, eriti kui see seitsmene juba soravalt loeb.

No ma ei tea, ma ise naudin Pettsoni ja Finduse jutte küll südamest ja mu arust alglassilapsele võiks need igal juhul veel eakohased olla. Mudilasele jääb seal kindlasti muist nüansse veel arusaamatuks. Muide, üks raamat, see jõuluvanamasina lugu, on teistest oluliselt mahukam ja annaks nii kümneaastaselgi tükk aega lugeda. (Neist on küll ka mõned pappraamatud, mis tõesti ongi päris pisikestele, neid ma muidugi teemaalgatajale ei soovitanud.)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuna laps on väga rikka fantaasiaga, siis tema jaoks on liiga “elulised” raamatud igavad (nt Bullerby lapsed, Lärmisepa Lota, Vahtramäe Emil jne).

tõesti? kas sa arvad nii või su laps on neid tegelikult lugenud ka?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.

Kuna laps on väga rikka fantaasiaga, siis tema jaoks on liiga “elulised” raamatud igavad (nt Bullerby lapsed, Lärmisepa Lota, Vahtramäe Emil jne). Aga siin soovitati tõeliselt lahedaid asju, seega veelkord aitäh! 🙂

Selle mõttega ära küll teatud raamatuid lapse lugemisvarast välja jäta. Rikas fantaasia tuleb Lindgreni lugemisel kasuks, aga ei tähenda seda, et need siis last ei huvitaks. Vastupidi, sealt saab palju mänguideid ja niisama mõtteid elu kohta, mille peale tänapäeva laps ei tule (eriti kui ta senine huvi peamiselt multikatega piirdub, multikad aga on minu arust tänapäeval kõik suht ühte nišši, nii et laste fantaasiamaailm kõigil üsna ühesuguseks vormitud nendega).

Need “elulised” raamatud tekitavad ka palju küsimusi, kuna on olukordi ja asju, mis tänapäeval juba võõrad on. Vähemalt meil on lastel (5 a ja 7 a) Lindgreni raamatud alati kaasa mõtlemise/küsimise poolest väga innustavalt mõjunud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.

Kuna laps on väga rikka fantaasiaga, siis tema jaoks on liiga “elulised” raamatud igavad (nt Bullerby lapsed, Lärmisepa Lota, Vahtramäe Emil jne). Aga siin soovitati tõeliselt lahedaid asju, seega veelkord aitäh! 🙂

Selle mõttega ära küll teatud raamatuid lapse lugemisvarast välja jäta. Rikas fantaasia tuleb Lindgreni lugemisel kasuks, aga ei tähenda seda, et need siis last ei huvitaks. Vastupidi, sealt saab palju mänguideid ja niisama mõtteid elu kohta, mille peale tänapäeva laps ei tule (eriti kui ta senine huvi peamiselt multikatega piirdub, multikad aga on minu arust tänapäeval kõik suht ühte nišši, nii et laste fantaasiamaailm kõigil üsna ühesuguseks vormitud nendega).

Need “elulised” raamatud tekitavad ka palju küsimusi, kuna on olukordi ja asju, mis tänapäeval juba võõrad on. Vähemalt meil on lastel (5 a ja 7 a) Lindgreni raamatud alati kaasa mõtlemise/küsimise poolest väga innustavalt mõjunud.

Jah, olen lapsele lugenud Bullerby lapsi ja Vahtramäe Emilit ja Trips Traps Trulli näiteks. Talle pole väga meeldinud. Ei ütle küll otse, et üldse ei meeldi, aga on alati küsinud, et millal see raamat juba läbi saab või et kas mõnda teist ei võiks lugeda… Olen teiega nõus, et multikad natuke rikuvadki lapsed ära ja ma ei arvagi, et jätaksin tema lugemisvarast “elulisemad” raamatud täiesti välja, eks proovime neid rohkem koos lugeda ja seal kerkinud teemadel arutada.
Samas praegu tahaks ma, et lapsel tekiks eelkõige huvi ise lugemise vastu ja tundub, et seda on lihtsam tekitada raamatutega, mis talle endale ka päriselt meeldivad, mitte pole kasulikud vms. See on vähemalt minu loogika. Kui inimene absoluutselt näiteks sporti ei armasta, aga kuidagi ennast tervise huvides liigutama peab, siis on ka ju mõistlik alustada meeldivamate tegevustega ja tekitada kõigepealt harjumus…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Meie 7a ei loe veel nii kiires tempos, et päris mahukaid raamatuid nautida. Seoses teemaalgatusega jäingi mõtlema, et tegelikult on 1.-2. klassi lastel raske sobivat raamatut leida. Mis on lühikese ja lihtsama tekstiga, ei ole eakohase sisuga. Seega me siiani veel teeme kompromisse: ise loeb ta oma “Jussikest” ja õhtul ette loeme põnevamat kirjandust. Hetkel “Pints ja Tutsik” käsil, lapsele väga meeldib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.

Kuna laps on väga rikka fantaasiaga, siis tema jaoks on liiga “elulised” raamatud igavad (nt Bullerby lapsed, Lärmisepa Lota, Vahtramäe Emil jne). Aga siin soovitati tõeliselt lahedaid asju, seega veelkord aitäh! 🙂

Selle mõttega ära küll teatud raamatuid lapse lugemisvarast välja jäta. Rikas fantaasia tuleb Lindgreni lugemisel kasuks, aga ei tähenda seda, et need siis last ei huvitaks. Vastupidi, sealt saab palju mänguideid ja niisama mõtteid elu kohta, mille peale tänapäeva laps ei tule (eriti kui ta senine huvi peamiselt multikatega piirdub, multikad aga on minu arust tänapäeval kõik suht ühte nišši, nii et laste fantaasiamaailm kõigil üsna ühesuguseks vormitud nendega).

Need “elulised” raamatud tekitavad ka palju küsimusi, kuna on olukordi ja asju, mis tänapäeval juba võõrad on. Vähemalt meil on lastel (5 a ja 7 a) Lindgreni raamatud alati kaasa mõtlemise/küsimise poolest väga innustavalt mõjunud.

Jah, olen lapsele lugenud Bullerby lapsi ja Vahtramäe Emilit ja Trips Traps Trulli näiteks. Talle pole väga meeldinud. Ei ütle küll otse, et üldse ei meeldi, aga on alati küsinud, et millal see raamat juba läbi saab või et kas mõnda teist ei võiks lugeda… Olen teiega nõus, et multikad natuke rikuvadki lapsed ära ja ma ei arvagi, et jätaksin tema lugemisvarast “elulisemad” raamatud täiesti välja, eks proovime neid rohkem koos lugeda ja seal kerkinud teemadel arutada.

Samas praegu tahaks ma, et lapsel tekiks eelkõige huvi ise lugemise vastu ja tundub, et seda on lihtsam tekitada raamatutega, mis talle endale ka päriselt meeldivad, mitte pole kasulikud vms. See on vähemalt minu loogika. Kui inimene absoluutselt näiteks sporti ei armasta, aga kuidagi ennast tervise huvides liigutama peab, siis on ka ju mõistlik alustada meeldivamate tegevustega ja tekitada kõigepealt harjumus…

Proovi koomikseid ja ajakirju. Meil praegu 7 a ja 5 a loevad hea meelega raamatuid, aga siis, kui alles lugema õppisid, tundus, et eriti paksemad või tihedama tekstiga raamatud olid nagu “liiga suur tükk”, nii et iseseisvat lugemist alustasid koomiksite ja ajakirjadega (nii lasteajakirjadega kui ka nt Imelise ajaloo, Geo jmt lappamise ja siit-sealt lugemisega, õnneks õppisid kohe ära ja kirjatähed, nii et said lugeda nii kirja- kui ka trükitähti). Ma ise ka olin natuke hädas, et lastel oli lugemishuvi vähene, armastasid jutte kuulata ja raamatuid vaadata, aga see klõps, et ise raamat võtta ja lugeda ei tahtnud alguses kohe tulla. Pärast lugema õppimist läks veidi aega. Ise olen suur raamatusõber ja millegipärast kujutasin ette, et küll lapsed ka isuga raamatuid neelama hakkavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tripsu, Trapsu ja Trulli lugusid mina lugesin kolme-nelja-aastasele ja me mõlemad vähemalt tookord väga nautisime: mina põhiliselt Marta Sillaotsa kaunist keelekasutust ja ajaloohõngu, laps ilmselt minu lugemisõhinat ja kaasaelavat intonatsiooni – aga miks mitte ka oma eakaaslaste toimetusi hoopis teistsuguses maailmas kui see, kus tema elab.
Näiteks Ristikivi “Semusid ja Selle”, mis võiks ka olla noorematele, lugesime alles sel aastal: minu lapsele muidugi ka loomalood väga meeldivad.
Aga see on muidugi õige, et ise lugemiseks sobivad väikesele (tänapäeva) lapsele lühemad ja rikkalikumalt illustreeritud tekstid, et tüdimus peale ei tuleks.
(Üks meie vanem sugulane hiljuti küsis meie poisilt, et kas ta raamatuid loeb ka – “Ise ei loegi? Kas sul siis igav ei hakka?” Ja praegu “Bullerby laste” lugemisel mind ka natuke torkavad need kohad, kus seitsmene Liisa vihmasel päeval otsustab “1001 öö muinasjutte” lugeda ja juba varem on ta lugemisvaras “Rootsimaa sõjad”. Kuigi ma ise hakkasin rohkem lugema ka pigem kuskil esimese klassi lõpus või teises klassis ja ma ei mäleta, et tookord mind tolle Bullerby Liisa varane lugemus puudutanud oleks.)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 25 postitust - vahemik 1 kuni 25 (kokku 25 )


Esileht Koolilaps 1. klassi lastele sobilikud raamatud