Teema: 1. klassi poisi keeleline areng – kas millalgi läheb paremaks?

Minu lastel ka tundub olevat kergekujuline düsleksia. Just kõva häälega ette lugemine läheb veerides ja halvasti. Ühel lapsel läks see kolmandaks klassiks äkki justkui plaksust üle ja enam probleeme ei ole, kõik ained alati viied. Teisel lapsel on veel kolmandas klassis sorava kõvahäälse ettelugemisega suuri raskusi, samas lugemisest aru saamises tal takistusi ei ole, matemaatikas on olümpiaadilaps. Väga vaikselt, aastaid igapäevaselt lugema sundides läheb järk-järgult paremaks. Kas kunagi lugemine tema jaoks meeldivaks protsessiks saab, ei oska öelda. Praegu väga pikalt ta näiteks filmide subtiitreid jälgida ei suuda ikka veel. Kolmas laps on esimeses klassis ja täpselt samal moel veerib. Samas kõik nad said juba kolme aastaselt sõnade kokku veerimisest aru aga sinna see areng pikaks ajaks püsima jäigi, kirjutasid kogu lasteaia pikki tekste, aga tohutute kirjavigadega. Edasiminek on olnud väga-väga suure tööga väga vaevaline, aga siiski pisi-pisike paremuse poole liikumine kogu aeg on. Lihtsalt pidevalt igapäevast tööd on vaja teha, aastaid ja kui ka sõnade õige kirjaviisiga on raskuseid, siis kõik need sõnamängud a la :lugu, luku, lukku tulevad kasuks. Minu jaoks on see laste probleem väga kummaline, sest ise ma juba lasteaias põhimõtteliselt neelasin raamatuid lugeda ja olen sellega jätkanud terve elu. Väga ebaintuitiivne on minu jaoks aru saada, mis täpselt lapsele raskuseid valmistab. Aga kannatlikus, kannatlikus ja suur töö viivad lõpuks sihile. Logopeed võib ka aidata.

Sünonüümide koha pealt on nii, et tegelikult seda ei mõtlegi laps ise välja, kui ta lugemus on veerimise tõttu vilets ja sõnavara väike ja ta pole kunagi harjunud sarnase tähendusega sõnadele mõtlema. Selliseid sõnamänge võite ka omavahel teha, et püüda sama asja teisiti nimetada, sama omadust teisiti nimetada. Aga ära lase tal tühja koha pealt ise mõelda, vaid aita, too näiteid. Lapsel on enne vaja hulgaliselt näiteid ja harjutada suuremat sõnavara, enne kui ta sünonüümi ise välja suudab mõelda. Esimese klassi lapsel on sünonüümide välja mõtlemine enamasti toetatud tegevus, millega ta päris ise hakkma ei saa.

Meil sama asi. Eriti hull on see, et ta ei saa aru millal on d ja millal b. Ta ei kuule nagu neid tähti ja ka kirjutades ei suuda vahet teha, eriti tänu sellele et koolides tänapäeval on lubatud kasutada samaaegselt siduskirja ja ka nn raamatu trüki kirjatähti. See ajab segadusse.
Ja ta ei kuule nagu sõnades kohati e tähte (päev kirjutab näiteks päv või pääv).

Käisime igaks juhuks kuulmise uuringutel ja kõik oli korras.
Arst uuris ka ninaneelu ja ütles et on adenoid, aga kindlalt lõikama ei pea kuna nagunii varsti taandareneb, aga see võib olla üks põhjus miks õigesti ei kuule.
Samas kuna kuulmistestid läbis kõik suurepäraselt siis mõtlesime, et ei hakka teda opereerima kuna see nii traumeeriv.
Loodame ka, et kasvab välja.
Käekiri temal ka lihtsalt kohutav. Aga aasta tagasi oli sada korda kohutavam. Nii et ikkagi mingi areng on toimunud. Muidu väga intelligentne ja nutikas poiss, oskab pikki lugusid võõrsõnu kasutades jutustada ja jagab maailma asju väga hästi.

Mul on tütar, kes õppis ise lugema mingil hetkel ja algusest peale kirjutab veatult. Tütrest veidi nooremad on kaksikud poisid, kelle lugemine tuli üle kivide- kändude ja kirjavigu oli esimeses klassis ahastama panevalt palju. Kurtsin koolis korra ka ühele kogenud õpetajale, et ei tea, mis minu poistest saab ja tema ütles rahulikult, et küll 3-ndaks klassiks hakkavad kõik õigesti kirjutama. Nüüd ongi poisid kolmandas klassis ja tõesti on väga palju paremaks läinud olukord 🙂 Aga no lugema pane oma laps võimalikult palju, kasvõi koomikseid.

#3416666:

veeris gümnaasiumi lõpuni, samas võitis rahvusvahelisi matemaatika olümpiaade

Paraku on ka matemaatikaolümpiaadidel tekstid tähtsad.

Eks ongi raske aru saada, kui lapsel ei tule kõik pingutuseta, aga võib-olla on abi sellest, kui vaadata õppekavasid – nad järjest vähehaaval õpivadki kõike seda, mis probleeme valmistab, ja isegi kui on kõvem pea, jääb vast ikka varem meelde kui põhikooli lõpuks.

Lugedes ei tohi lubada veerida. Annad alguses lühikesed sõnad, ütleme 2-silbilised ja las loeb terve sõna, mitte ei veeri tähthaaval.

Sünonüüme ja antonüüme saad ise treenida. Teed nt piltkaardid. Nimeta õudne teise sõnaga, umbes nii. Selleks, et see uus sõna ka kinnituks, pead seda ka kasutama. Näiteks lased kirjutada ühe lause iga uue sõnaga. Või jutu sees mainid. Või lased välja mõelda loo, kasutades 5 uut sõna. Nii jääb meelde.

Muide, las laps kuulab ka lühijutte. Sealt saab terve hulga uusi sõnu ja mõisteid.

Hästi arendab ka sõnade tagurpidi kirjutamine ja läbi hääldamine või tähtede sassi ajamine, et ise otsib õiges järjekorras tähed.