Esileht Pereelu ja suhted 1 lapse vanemad – kas see olnud teadlik valik?

Näitan 12 postitust - vahemik 31 kuni 42 (kokku 42 )

Teema: 1 lapse vanemad – kas see olnud teadlik valik?

Postitas:

Olen ise ainuke laps. Ei ole nagu kunagi õde-venda tahtnudki,ju siis olin rahul. Aga…aeg läheb ja ema jäi raskelt haigeks. Enda elu ja lapsed teises Eesti otsas, sain teda haiglas vaatamas käia 2 korda kuus. Oleks tal rohkem lapsi olnud, oleks ehk tihedamini keegi teda külastanud ja toonud mida ta vajas? Raske oli, mure selle pärast, mis saab edasi. Kuidas ja mille eest maksta hooldekodu olles ise väikese lapsega kodune? Mitme peale 600 eurot kuus maksta on ikka kergem, kui üksinda. Kogu mure oli minu kaelas. Hooldekodusse ta ei jõudnudki, suri haiglas. Matused, taas maksa kõige eest üksinda ja suremine on kallis lõbu. Jah, võib mõelda, et äkki need õed-vennad oleksid alkohoolikud ja neist niikuinii abi poleks olnud…samas enamik inimesi on ikka normaalsed. Ja on normaalne jagada omavahel vanemate hoolduse eest. Vahel juhtub, et vanad vajavad hooldust aastaid ja aastaid…Kuskil on mul ka isa, keda ma viimati nägin 13-aastasena, ühel hetkel võib ka tema hooldamine minu sülle kukkuda. Võõras mees minu jaoks. Hirm on.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul elukaaslane üksiklaps ja tema küll selle üle õnnelik ei ole. Oma lapsepõlve kohta arvab, et õe või vennaga oleks see kindlasti toredam ja mitmekesisem olnud. Tänaseks on nii kujunenud, et nii isapoolsed kui ka emapoolsed vanavanemad elavad tal seljas oma suhtlemise ja materiaalsete vajadustega, lisaks isa vaja ka aidata. Ema surnud. Ta on kohusetundlik ja püüab, kuid loomulikult oleks vaja oma elu ka elada ja kui ta seda neile julgeb meelde tuletada, siis on ta loomulikult halb laps või lapselaps. Võrgustik teiste sugulaste näol, kes samuti võiksid aidata, puudub. Ühesõnaga imeb täiega.

Loomulikult, kui on mingid objektiivsed põhjused (tervislikud, kehv mat. olukord , elukaaslase puudumine jne) ei saa 1 lapsega piirdumist pahaks panna, aga muud põhjendused on väärad ja isekad.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Osad näevad asju ikka väga negatiivselt. Minul oli küll ainukese lapsena peres õnnelik lapsepõlv. Vanemate tähelepanu jagus, minu hobi ja kõiki tegemisi toetati igati ja minu vastu tunti huvi. Vanematega olid väga lähedased suhted kogu aeg. Samas on mulle jäänud vaid ema ja siis onu ja onutütar. Lähedasemaid sugulasi rohkem polegi.

Ka mu lapsepõlvesõbrannad olid ainukesed lapsed. Oleme siiani väga lähedased kuigi enam tihti ei jõua kokku saada.

Ma pole kunagi õdedest-vendadest puudust tundnud. Ehk ka sellepärast, et sõpradel-tuttavatel oli oma õdede-vendadega pigem jamasid kogu aeg.

Mul on praegu kaks tütart, aga ka nemad räägivad vahepeal, et tahaksid üksikud lapsed olla, et siis oleks oma tuba ja saaks poole rohkem asju. Ometi saavad nad omavahel väga hästi läbi. Ma ikka tuletan neile meelde, et õde on terveks eluks ja seda ei saa võrrelda läptopi või mõne muu vidina saamisega ja nad peaksid olema väga õnnelikud, et neil on alati keegi peale vanemate olemas.

Ma arvan, et samamoodi on see inimeste mäletatav soov lapsepõlvest, et tahaks õde või venda. Kujutatakse ette, et siis oleks kogu aeg huvitav ja ei osata ette näha, et igal olukorral on siiski omad head ja vead. Eks keegi ei kujuta ette, et ta saab õe või venna ja see näpib siis kogu aeg kõiki tema asju ja tülitseb temaga kogu aeg.

Õnnelikud on need, kes on rahul sellega, mis neil on.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen ise üksik laps. Lootsin kaua, et saan väikese õe või venna. Üksiklaps olemise headest külgedest sain aru alles 15-aastasena.
Praegu 3 lapse emana võin välja tuua selle, mille poolest üksiklapse elu on viletsam kui suuremas peres kasvanul.
1. Üksiklapsega on kaaslas(t)el lihtsam manipuleerida – \”Kui me ei tee seda, mida mina tahan, siis ma ei mängi sinuga!\” Üksikul on kaotada rohkem, tal polegi siis ju kellegagi mängida. Kui õde või vend kodus olemas (olgugi suurem/väiksem ja paras tüütus, aga siiski mängukaaslane), siis võib ju temaga mängida. Kirjeldatud olukorras võtavad mu lapsed asja rahulikult – kui ei sobi, võib kaaslane ära minna. Mina loobusin kiiresti ka endale olulisest, peaasi, et mängukaaslane koju ei läheks.
2. Ühte hoidva pere puhul on õde või vend väga lähedane inimene, kellega on turvaline tülitseda ja sedasi konfliktide lahendamist õppida. Sama pere laps ei saa tüli järel kuhugi ära kaduda ja nii tekib kindlustunne, et konflikt on osa meie elust, mitte maailma lõpp.
3. Lapsepõlv on siiski üsna lühike aeg võrreldes ülejäänud eluga. Ka algselt suur vanusevahe taandub ajapikku. Suhe õe või vennaga (oma põlvkonnakaaslasega) kestab kauem kui vanematega.
4. Vanemate eest hoolitsemine – nagu eespool juba kirjutatud, on oluline vahe, kas seda kohustust saab jagada õdede-vendadega või tuleb üksi kanda.

Just üksiku lapsena kasvamine pani mind soovima mitut last.
Kui tervis korras, pole ka varastes nejakümnendates lapse saamine hilja (vastusena kirjutajale, kes arvas, et 43-aastasena on ta hiljaks jäänud).

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Viisakust unustasid su vanemad õpetada :)[/tsitaat]

Olen vägagi viisakas, aga ründamisele vastan ründamisega. Inimene kaudselt ütles, et mul oli jube lapsepõlv üksiklapsena ja loomulikult see riivas mind!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 26.07 23:32; 27.07 17:02;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Olen vägagi viisakas, aga ründamisele vastan ründamisega. Inimene kaudselt ütles, et mul oli jube lapsepõlv üksiklapsena ja loomulikult see riivas mind![/tsitaat]
Tegelikult ütles see inimene, et tema mehel oli üksiklapsena jube lapsepõlv ja et sellepärast mees oma lastele seda ei taha. Sinust ja sinu lapepõlvest polnud sõnagi juttu, ometi nimetasid sa seda sõnavõttu lamba jutuks. Imelik, et sa tunned ennast rünnatuna, kui keegi kellegi teise sõnu tsiteerib. Kas sa väidad siis, et selle kommentaatori mehel jubedat lapsepõlve mingil juhul olla ei saanud või kellega sa sõdid?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.07 22:10; 28.07 22:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Olen ka vahest hirmuga mõelnud, et mis siis saaks, kui mu lapsega peaks mingi õnnetus juhtuma ja ta peaks surema enne mind. Aga see hirm ei pane mind veel ühte sünnitama. Ega ma ühe lapse surma saades ei mõtleks ju, et ahh…mul õnneks teine veel:S[/tsitaat]
Ei, muidugi ei mõtleks sa nii, kuid sul oleks miskit, mille (kelle) nimel edasi elada.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 28.07 22:10; 28.07 22:14;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul oli 9 aastat 1 laps. Juba enne tema sündi olin kindel, et soovingi vaid 1 last. Armastan teda üle kõige maailmas aga no pole mina selline kes riburada pikki aastaid kodus istub ja tittesid saab väikse vanusevahega. Lisaks ka praktiline pool- väiksed lapsed väiksed kulud, suured lapsed suured kulud:)
Siis aga 9a hiljem ühel hetkel tuli suur teise lape soov. Sai seda aasta aega kaalutud ja siis ära tehtud. Mehega mõlemad rahul. Vanusevahe on ideaalne, endal enesetunne hea ( saanud vahepeal tööl käia, esimesele lapsele pühenduda jne).

Kes mõtleb, et \” tahan palju lapsi sest mis saab kui mõni surma saab jne\”…no halloo, samamoodi võid ise surma saada, mis siis neid lastest saaks jne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

me oleme mehega mõlemad üksikuna kasvanud ja üksikuks lapseks olemise negatiivsed jooned on siin kõik välja toodud. õest-vennast tunnen puudust eelkõige praegu, täiskasvanuna. kadestan neid, kellel on see olemas. hea suhe õe-vennaga ei asenda eales sõbrannasuhteid. samuti pole meie lastel ühtegi onu ega tädi ega tädi/onulapsi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tegelikult ütles see inimene, et tema mehel oli üksiklapsena jube lapsepõlv ja et sellepärast mees oma lastele seda ei taha. Sinust ja sinu lapepõlvest polnud sõnagi juttu, ometi nimetasid sa seda sõnavõttu lamba jutuks. Imelik, et sa tunned ennast rünnatuna, kui keegi kellegi teise sõnu tsiteerib. Kas sa väidad siis, et selle kommentaatori mehel jubedat lapsepõlve mingil juhul olla ei saanud või kellega sa sõdid?[/tsitaat]

Üksiklapsena ta arvasbki, et kogu maailm keerleb tema persooni ümber ja iga arvamusavaldus käib tema tähelepanuväärse isiku kohta ja hoidku jumal kui see ei ole imetlev-ülistav.

Ma olin ka sisuliselt üksiklaps- väikevennaga
vahe 11 aastat. Teismelisena oli üks kohati päris nunnu põrguline kantseldada, vahepealsed aastad elasime liiga erinevas rütmis elu, aga just keskeast alates tunnen ma ka, et küll on ikka hea, et vend olemas on. On kellele loota, on kelle muresid aidata lahendada, on keegi, kes tingimusteta on minu poolel kui minul asjad hapud, on kindlustunne, et me ei ole oma hädade ja rõõmudega iial päris üksi.
Jutt, et üle ühe lapse ei suuda -naised, ärge pidage ennast nii äbarikeks, suudate tegelikult küll, tahtmisest jääb puudu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

[small]jepp kirjutas:[/small]
[tsitaat]me oleme mehega mõlemad üksikuna kasvanud ja üksikuks lapseks olemise negatiivsed jooned on siin kõik välja toodud. õest-vennast tunnen puudust eelkõige praegu, täiskasvanuna. kadestan neid, kellel on see olemas. hea suhe õe-vennaga ei asenda eales sõbrannasuhteid. samuti pole meie lastel ühtegi onu ega tädi ega tädi/onulapsi. [/tsitaat]

hmm, me oleme abikaasaga samuti mõlemad üksikud lapsed. ma võin mõista neid negatiivsusi, mida siin on kirjeldatud, aga minu elus neid pole ja mulle tundub, et ka abikaasal mitte. no tõesti ei ole.
mis tädid-onud? meil on palju sõpru, kes moodustavad suurepärase tugivõrgustiku, kui abi peaks tarvis minema. lisaks meie vanemad – laste vanavanemad, kes on täielikult meie laste päralt. (jah, tõsi, meil endil on rohkem lapsi kui 1, kuidagi peab ju eelmise põlvkonna tegematajätmisi kompensserima, et eesti rahvas ikka püsiks :P)

mis puutub valiku teadlikkusse, siis meie lapsepõlvekodude näitel on mõlemad variandid olemas: minu ema ei tahtnud rohkem lapsi, sest ta tegi karjääri; ämm oleks tahtnud küll, aga ei saanud rohkem.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mul õega 5 a vahet ja tõsi ta on, et mingis eluperioodis olime täiesti erineval lainel.Mida vanemaks, seda rohkem jälle nö.leidsime teineteist.Temal 1 laps ja minul 2.Rõõmu kõigist ja kõigile:)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 12 postitust - vahemik 31 kuni 42 (kokku 42 )


Esileht Pereelu ja suhted 1 lapse vanemad – kas see olnud teadlik valik?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.