Teema: 10-aastasele inglise keele õpetamine

Eks see ole sellise nutivaba lolluse tagajärg. Aastal 2022 võiks ikka nii arvutivärki kui inglise keelt osata, ja mõlemad on väga lihtsasti saavutatavad, kui kasutada mõistlikult arvutit. Ja pool tundi päevas vms pole mõistlik, see on ilmselgelt liiga vähe.

Ma võtaks mingid British Councili või BBC õppematerjalid toeks. Kui iseseisvalt õppida tahta, siis mitmekülgsete tunnikavadega on ikka lihtsam. Niisama võib muidugi ka praktiseerida.

#4027547:

Eks see ole sellise nutivaba lolluse tagajärg. Aastal 2022 võiks ikka nii arvutivärki kui inglise keelt osata, ja mõlemad on väga lihtsasti saavutatavad, kui kasutada mõistlikult arvutit. Ja pool tundi päevas vms pole mõistlik, see on ilmselgelt liiga vähe.

Minu 10-aastasel on arvutiaeg päevas pool tundi ja ta oskab nii inglise keelt (hinne koolis 5, olmeokukordades saab aru ja oskab end väljendada, tavakool) kui ka arvutiasjandust. Lahendab ka kasuvenna arvutiprobleeme, kes  mängib arvutis kordades rohkem.

Ei ole see kümnene oma keeleoskusega kuskile hiljaks jäänud, me räägime ju algklasside lapsest! Alles paar aastat õppinud, kui hea see oskus siis olema peakski juba? Keeleoskus läheb paremaks siis, kui on seda keelt kuskil rakendada. Niisama õppimise pärast õppides läheb kõik jälle meelest ära. Küll ta teismeeas vastavad huvid ja rakendused leiab ja siis tuleb keeleoskus täiesti iseenesest.

#4027555:

Ma võtaks mingid British Councili või BBC õppematerjalid toeks. Kui iseseisvalt õppida tahta, siis mitmekülgsete tunnikavadega on ikka lihtsam. Niisama võib muidugi ka praktiseerida.

Midagi veel igavamat ei ole välja pakkuda? 😀

Las õpib kuiva matemaatikat ja bioloogiat ingliskeeles.

Minu  lapsed on kõik inglise keelega alustanud esimeses klassis ja neil ei ole olnud neti aja piiranguid. Vene keele osas on vanemad lapsed  ise leidnud, et vene keelsete multikate vaatamine on abiks.

#4027611:

Lihtsad laste raamatud abiks, algul lausa titekad. Eraôpetaja

Ja miks peaks 10aastane tahtma inglise keeles mingeid titekaid raamatuid lugeda? Kõva motivatsioon küll! Keeleõpe peab ka ikka eakohase materjaliga olema.

Ära põe. Minu lapsed 10-aastastena ei osanud ka eriti inglise keelt. Aga teismelisena läks nutisõltuvus lahti, vaja ju klassikaaslaste ja sõpradega netis suhelda ja eriti palju mängiti omavahel ning liiguti sotsiaalmeedias. Inglise keel jäi praktiliselt kohe külge, ehk siis alates kuskil 12.eluaastast. Ja nüüd on probleem pigem see, et teismeline meenutab, “oot, kuidas seda sõna eesti keeles öeldigi?” (Mulle see ei meeldi, aga tulvaveele kätt ette ei pane.)

Et siis, mingit ekstra punnitamist pole mõtet korraldada. Las vaatab ingliskeelseid eakohaseid ja huvitavaid filme, nendegi abil õpitakse üsna lobedalt keelt. Filmidel võivad ingliskeelse kõnega paralleelselt eestikeelsed subtiitrid all olla, ongi alguses heaks abiks võõrkeelse teksti mõistmisel.

Ilmselt pole su laps keeleinimene. Mõnele jääb külge mõnele mitte nagu teiste ainetega

Muretse sina selle üle, kuidas su laps korraliku ja rikka emakeelse eneseväljenduse kätte saaks, sellest on tänapäeva noortel puudu, mitte inglise keelest. Inglise keel tuleb varem või hiljem ise. Tänapäeva noored õpivad inglise keele ära youtube’ist jm sotsiaalmeediast, arvutimängudest, filmidest ja muusikast. Mitte õpikust ja koolis. Kellel tuleb varem, kellel hiljem, aga tulemata ei jää, kui noor vähegi elu elab ja maailma vastu huvi tunneb. Kui elu ei ela ja huvi ei tunne, pole ka keeleoskust vaja.

#4027810:

Eestikeelsete subtiitritega filmid… see ju igapäevane asi. Aga ei hakka külge.

Muidugi ei hakka, kui subtiitrid on eestikeelsed. Ingliskeelsed peavad olema, siis sa viid selle teksti kokku sellega, mida inimesed räägivad. Tegelikult soovitavad võõrkeeleõpetajad filme üldse ilma subtiitriteta vaadata, pidi kõige paremini aitama keelt õppida. Mina ise õppisin nõuka aja lõpus inglise keele siis ära, kui Soome TV-s oli mingi töötajate streik ja 2 nädalat ei olnud ühelgi filmil subtiitreid. Olin siis 12 ja alguses nutsin, sest muhvigi ei saanud ära. Jonni pärast ikka vaatasin oma lemmiksarju ja filme edasi. 2 nädala pärast oli tunne, nagu oleks mingi uks lahti tehtud. Varem ainult pusisin inglise keeles, aga sealt edasi läks ludinal.

#4027810:

Eestikeelsete subtiitritega filmid… see ju igapäevane asi. Aga ei hakka külge.

Proovi vaatamise asemel kuulata. Vali nt selline film, mida oled juba näinud, ja ära vaata kogu aeg ekraanile, sest sealt hakkad automaatselt eestikeelseid subtiitreid lugema.

Youtube! Suuna laps ikkagi seal mingite vahvate teemade juurde vaatama/kuulama ja küll keel ka tuleb. Kindlasti leiab ta ise varsti endale lemmikud juutuuberid (soovitavalt emakeelsed britid või ameeriklased) ja sealt edasi on juba lihtne – kuulamisega hakkab keel ka tulema, kui tal on motivatsioon keskenduda paar tundi päevas inglise keelele (ja kindlasti on, kui on enda lemmikuid vaja vaadata). Lisaks Netflix – kõik filmid/sarjad lülitate subtiitrid välja. Ja kui sinna juurde paar korda nädalas tegeleda veel õppematerjalide abil rääkimise ja kirjutamisega, siis tuleb ruttu (aga no seda osa ilmselt täidab ka kool). Mingi vanakooli sõnadetuupimine unustage ära. Parim õpetaja on siiski motivatsioon ja keelekeskkond (mida on internetis tonnide kaupa).

Arvutimängud – nii ja naa. Las alustab pisut hiljem ehk. Kuigi jah, 14-15a ikkagi mängivad online’s mingeid asju ja siis on korralik mikriga kõevaklapikomplekt juba vajalik, et kaaslastega suhelda reaalajas. Aga, miks hiljem? Noh, keelekasutus on seal ikka selline, et 10-aastast veel ligi ei laseks. Ja igasugused üksinda mängimiseks mõeldud mängud väga palju seda keelt ei arenda, mida vaja on (jah, Minecraftis saad selgeks kuidas teemant ja muld ja liiv ja luukere jne. on, aga ikkagi vähe on reaalset keelt).

#4028434:

#4028396:

Lisaks Netflix – kõik filmid/sarjad lülitate subtiitrid välja.

Kas NFs on eestikeelsed subtiitrid tekkinud? Ingliskeelsed peaks justnimelt sees olema.

Vabandust, eestikeelseid seal tõesti ei ole ????..meil endil soomekeelsed all, kui telekat kõvasti ei taha mängima panna, aga enamasti kõik ära. Ingliskeelsed võivad ikka olla, kui ei häiri kuulamist. Kuid, kuulamine on päris keeruline, sellega tuleb eraldi tegeleda – lugemine muidugi aitab kaasa, aga ühelt maalt hakkab pärsssima.