2009 aastal käisin mandlioperatsioonil, sest piinlesin pideva angiini ja mandlipõletiku käes. Pärast operatsiooni läks elukvaliteet kõvasti paremaks. Kurk oli ikka vahest haige, kuid mitte midagi nii hullu, nagu enne operatsiooni.
Selle aasta juunis tekkis mul parema poole kaelalümfides põletik. Sain AB peale ning asi paranes.
Kuu aega hiljem sain teada, et ootan last. Samal ajal tekkis kraapiv kurguvalu ning LOR avastas, et ka lümfid suurenenud (kuid mitte enam suured ega valusad). Sain jälle AB kuuri. Veidi pikema, aga lahjema.
Pärast AB kuuri oli olukord endiselt sama. Perearst ei võtnud asja üldse tõsiselt, kuigi neelu tagasein punane ja paremal pool (kus ka lümfid üleval) mandliloožis ka mingi turse üleval. Läksin nüüd juba erakorralise LOR juurde, kes küsis kohe, et kas ma üldse tean, et mul on mingi osa paremalt poolt jäänud lõikamata. Et mul on seal mingi põletikuline mandlitükk. Ütlesin, et ega ei teadnud küll misasi see on.
Vaatas mu kurku, häälepaelu erinevate peeglitega mitu korda ja ütles, et see paistab olevat nagu krooniline tonsilliit, mis ilmselt hoiabki lümfe ka suurematena. Ka sügaval neelus on paremal pool keelemandel kõvasti suurenenud. Vasakul pole nagu midagi.
Imestan, et 10a hiljem just kolmanda raseduse alguses selline asi niimoodi välja lõi. Juba teine AB kuur peal ja mind ootab pärast sünnitust ees uus mandlioperatsioon. Täiesti õudne on sellele mõelda lihtsalt.
Mõtlen, et kuidas nüüd sellise kroonilise haigusega rasedus ilusti välja kanda ja mismoodi selline asi niimoodi 10a hiljem välja lööb? Ja et perearst vaatas kurku ja ei öelnud mitte midagi. Ei pannud sedagi tähele, et lümfid tavapärasest suuremad.
On kellelgi sarnaseid kogemusi olnud, et peab uuesti mandleid minema lõikama, sest esimene kord on halvasti tehtud?