Teema: 10.kl., hinded alla läinud

see on täitsa tavaline asi.
kui laps jätkab oma vanas koolis ja uued gümnaasiumiklassid pannakse kokku endistest paralleelidest, siis on kool ja selle kord tuttavad, osade uute klassikaslastega ollakse ka varem kokku puutunud, samuti on vähemalt poolte õpetajatega varem otseselt tuttavad, osasid teatakse majasiseselt ja asendustundidest. sl juhul läheb sisseelamiseks paar nädalat kuni kuu.

kui laps vahetab kooli, läheb sisseelamine kauem. eriti veel juhul, kui klassisiseselt toimub võimuvõitlus, sest kokku on tulnud mitu liidrit eri koolidest. hull pole elu mitte vaid õpilastel, vaid ka õpetajatel, kes peavad hambad ristis sellises omavahel kraaklevas klassis tundi ja korda pidada. 1.veerandi hinded on sellises klassis kõige hullemad, 2.veerand osadel samuti viletsamad kui vanas koolis. peale uut aastat on lapsed oma uued kaaslased omaks võtnud ning hakkavad uuesti õppima.

Oleneb muidugi koolist. Kui läks mõnda tugevasse kooli, siis eks tasemete vahe teeb oma töö – aga ka lapsel on õigus, kõik uus väsitab, toime tuleb tulla korraga nii õppimise kui kohanemisega, elurütm teine … jne. Kahtedele õppimine muidugi pole ok, aga tagasilangus on kindlasti normaalne.
Minu laps läks just ka gümnaasiumi, aga neil eriti ei hinnatagi praegu veel, mõni üksik hinne on.

Rahaline preemia hinnete eest ? Hm…
Minu laps on gümnaasiumis 10. klassis. Ei ütleks, et hinded on oluliselt kehvemaks läinud, aga näen, et uue süsteemiga kohanemine võtab aega. Näiteks meil põhikoolis oli iga päev väga palju õppida, kuid gümnaasiumsi justkui on vähem õppimist. Samas on kodused tööd mahukamad. Praegu näen, kuidas poeg ei saa aru, eton vaja paremini aega planeerida. Lisaks on tsükliõpe võõras, s.t. vähem aineid, pikemad tunnid. Tundub, et see süsteem sobib talle. Aga kindlasti mingi kohanemise aeg on vajalik ja mina ei võtaks hinnete langust väga traagiliselt.

Viimasele – 11. klass pidigi olema gümnaasiumiosas kõige raskem. Mul endal ka poiss 11. klassis praegu ja on näha küll, et pingutada on rohkem ja õpitakse kauem. Just reaalained on sellel aastal keerukamad ja rohkem süvenemist nõudvad. Aga ilmselt ka selle pärast, et 10. klassis oli paljugi põhikoolis õpitu kordamist.
Klassijuhataja kinnitas ka seda, et 11. klass on isegi raskem gümnasistile kui näiteks abituuriumiaasta

No näiteks kasvõi matemaatika, kus 12. klassi riigieksami materjalist 40% õpitakse just 11. klassis. Ülejäänud 60% materjali katab ära kõigil ülejäänud 11 kooliaastal õpitud matemaatika.

Kui nii mõelda, siis tundub muidugi väga pingeline – 60% eksamimaterjalist õpitakse 11 kooliaasta jooksul ja 40% ainult ühe aasta jooksul.

Huvitav, minu lapse gümnaasiumis räägiti just et 10 klass kõige raskem.
Esimene veerand paljudes ainetes jah suht kordamine aga see sisseelamine, uus kool, uued õpetajad, uued klassikaaslased, teeb asja raskemaks. Pikad koolipäevad veel lisaks.
Nelja-viielisest kahe-kolmeliseni on ikka liiga suur langus. Siis nagu oleks väga nõrk kool varem olnud?
Minu lapsest, kes lõpetas äärelinnas põhikooli kiitusega, aga ei ole absoluutselt mingi geenius, olümpiaadidel pole kunagi hiilanud jms, on saanud ühes nn eliitkoolis lihtsalt nelja-viieline. Õppimist on rohkem, aga tema edu võti on vist see, et kui kuulab tunnis, siis jäävad asjad kiirelt meelde ja eriti midagi tuupima ei pea. Lihtsalt kodus kiire kordamine ja asi on selge.
Klassis ollakse üksteiste suhtes väga toetavad ja jagatakse lahkelt ülesannete lahendusi, kordamisküsimuste vastuseid jms. Tundub, et on hea tiim kokku saanud ja kui laps just eriline põmmpea pole, ning motivatsiooni õppimiseks jätkub, pole probleeme need kontrolltööd ära teha.
Neile ka selgeks tehtud, et kohe kui aru ei saa, tuleb minna õpetajate juurde konsultatsiooni aegadel ja seda ei tasu häbeneda vaid võtta kui võimalust abi saada. Kui jâävad lüngad, läheb ainult hullemaks.
Teemaalgataja lapsel tuleb ilmselt motivatsioon leida pigem üles.
Mis puutub hinnete eest premeerimisse, siis jooksvate hinnete eest rahalist premeerimist ei pea ma õigeks, sest tööl ju ka ei saa iga liigutuse eest raha vaid peamiselt on ikkagi kuupalk, mille eest tuleb teatud ülesanded ära teha. Kui teed kehvemini (nt müük), siis lihtsalt saad vähem palka, ehk siis mina vähendaks kuu raha lapsel kui hinded alanevad. Õppimise võib siiski selles vanuses juba võrdsustada tööga, sest kui ta õppida ei taha, saab juba selles vanuses tööle minna. Aastahinnete eest oleme ka ise varem premeerinud last, aga minu lapse puhul ma ei usu, et see on mingit mõju avaldanud tulemustele. Pigem tal endal peas asi paigas, miks õppida.

Uues koolis võib hindamine olla lihtsalt rangem. Kas lapselt oled küsinud, kas talle tundub, et hinnatakse rangemini? Mina käisin eliitkoolis ja meile tulid gümnaasiumiossa uued noored, kellel mitmel olid esimesel veerandil lausa kahed tunnistusel. Nad ei olnud harjunud nii palju õppima lihtsalt ja nii range hindamisega. Kui asi on nii, siis vajab laps lohutust ja kinnitust, et mitte hinded pole olulised, vaid teadmised.

Minul tüdruk, õpib oma vanas koolis ja ka väidab, et matemaatika ja füüsika on raske. Siiani üldse ei õppinud, isegi katsetel käis ilma erilise ettevalmistuseta ja sai üsna hea tulemuse. Õpib üsna tugeva kooli ühes tugevamas klassis ja kurdab, et ei saa õpetaja seletustest aru, st õpetaja ei seleta üldse mingeid õpetaja arvates lihtsaid asju, väites et need on nii lihtsad, no mõnele geeniusele nede klassis ilmselt ongi, aga enamus klassi siiski geeniustest ei koosne. Loodetavasti saab ikka järje peale, mitte ei teki mingeid suuri lünki. Praegu võtavad uut osa ka, mida põhikoolis ei õpitud. natuke lohutav olla olnud ainult see, et kui õpetaja andis neile riigieksami ülesandeid lahendeda, siis need olevat väga lihtsad olmnud.
Samas on hinded kohati alla läinud ka humanitaarainetes, endiste kergelt saadud viite asemel on ka nüüd ülekaalus neljad ja isegi kolmi on. Õppimas nägin teda juba põhikooli ajal üliharva, nüüd ei meenu üldse. Loodetavasti ta võtab ennast siiski kokku, mitte ei peta teadmisega, et tugeva kooli kolm on samaväärne nõrgema kooli viiega.