Esileht Pereelu ja suhted 100-aastased traditsioonid

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 71 )

Teema: 100-aastased traditsioonid

Postitas:
Kägu

100 aastat tagasi alustas naine põllutöödega siis, kui õppis kõndima. mehele läks varakult, sai hunniku lapsi. tegi rasket tööd kuni sünnituseni, sünnitas siis põlluserval ja läks siis tööle tagasi. lehm oli vaja lüpsta, hein teha, kodu koristada jne. laste jaoks aega ei olnud, need saadeti varakult karja jne. palju õnne, unelmate elu ????

Aga niisugune vana-aja inimeste elu oligi, mis see abielu siia puutub? Et kui tollal oleks olnud võimalus elada vanatüdrukuna või vabas kooselus nagu praegu, siis polekski olnud mitte kellelgi raskeid põllutöid, ei oleks olnud vaja lehmi lüpsta ega heina teha – ei mehel ega naisel.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ikka väga väärastunud mõtlemine sul.

Kui ma pean inimesi, kes teevad üht ja räägivad teist variserideks, siis on tegemist minu väärastunud mõtlemisega? Natuke utreerides hakkame siis kiitma vargaid, kes räägivad aususest, joodikuid, kes räägivad karsklusest jne..

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

“Tõde ja õigus” on mõnele halvasti mõjunud. Nii võib juhtuda küll kui rohkem selle ajastu taluelust midagi ei tea ja eriti kui oled ainult filmi vaadanud (väga hea film on, aga raamatus on tausta ikkagi rohkem). Taluperenaine oli ikkagi enamasti peremehega võrdsel positsioonil, neil oli lihtsalt tööjaotus, kes mille eest vastutab. Ja oli ka neid talusid, kus perenaise sõna maksis rohkem. Nagu praegugi.

Olen lugenud kõiki osasid. Filmi ei vaadanud. jah, neil oli tööjaotus. Aga fakt on see, et naine on füüsiliselt nõrgem. Nii et sõltumata tööjaotusest, kui mees ikka tahtis siis peksis oma naist ja nii oligi.

Järelikult võid ka sina naabri-Jüridega magada, nende lapsed ja suguhaigused oma mehele kaela määrida. Või on need naabri-Marid mingist teisest ajastust naised? ????

Jah, võin. Aga kui minu oma Pearule see ei meeldi, saan peksa. Tugevama õigus maksab. Naabri-Maril veel ei ole meest, kes talle peksa annaks selle eest, et Pearuga magas.

Mis see siia puutub? Samamoodi on ka tänapäeva naine füüsiliselt nõrgem ja võib saada peksa kas või oma poiss-sõbralt, või suvaliselt peotuttavalt. Või saada uimastatud korgijoogist ja leida ennast võõrast korterist. Ja ka tänapäevane maksumaksjate raha eest pakutav nn ohvriabi on endiselt tegelikkuses ikka vägagi lapsekingades ning mehe vägivalla all kannataja, kes abi otsib, saab ametnikelt suure tõenäosusega vaid sõimu ja mõnituste osaliseks. Ei mängi siin mitte mingit rolli, kas oled abielus või ei ole!

Uskuda, et vot vanasti mees käis jahil liha küttimas ja naine istus kodus, on ikka väga eluvõõras. Traditsioonilises peres sada aastat tagasi töötasid mõlemad – nii mees kui naine – talus. Talu oli tootmisüksus, mis toimis naturaalmajanduse baasil. Mõlemal oli oma tööjaotus, kuid vajadusel mindi teisele ka appi. Näiteks töötas naine kiirel heinateol mehega koos põllul, lapsi valvasid ja leiba küpsetasid siis vanavanemad. Taluperenaine oli auväärne ja tema sõna maksis.

+15
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ikka väga väärastunud mõtlemine sul.

Kuidas siis sina nimetad väljaspool abielu sündinud lapsi? Kui ilmselgetele puudujääkidele mõne mehe “aadetes” osutada, siis kohe on ulg lahti, fakte enam ei tule meeldegi. Nii on, kõik nad on vallaslapsed sigitanud. On neil esiekrekatelgi kärgperesid, Helmed ise, Martin on ju esimesest abielust. Selliste kreedo on “käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi”.

+12
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

“Tõde ja õigus” on mõnele halvasti mõjunud. Nii võib juhtuda küll kui rohkem selle ajastu taluelust midagi ei tea ja eriti kui oled ainult filmi vaadanud (väga hea film on, aga raamatus on tausta ikkagi rohkem). Taluperenaine oli ikkagi enamasti peremehega võrdsel positsioonil, neil oli lihtsalt tööjaotus, kes mille eest vastutab. Ja oli ka neid talusid, kus perenaise sõna maksis rohkem. Nagu praegugi.

Olen lugenud kõiki osasid. Filmi ei vaadanud. jah, neil oli tööjaotus. Aga fakt on see, et naine on füüsiliselt nõrgem. Nii et sõltumata tööjaotusest, kui mees ikka tahtis siis peksis oma naist ja nii oligi.

Järelikult võid ka sina naabri-Jüridega magada, nende lapsed ja suguhaigused oma mehele kaela määrida. Või on need naabri-Marid mingist teisest ajastust naised? ????

Jah, võin. Aga kui minu oma Pearule see ei meeldi, saan peksa. Tugevama õigus maksab. Naabri-Maril veel ei ole meest, kes talle peksa annaks selle eest, et Pearuga magas.

Mis see siia puutub? Samamoodi on ka tänapäeva naine füüsiliselt nõrgem ja võib saada peksa kas või oma poiss-sõbralt, või suvaliselt peotuttavalt. Või saada uimastatud korgijoogist ja leida ennast võõrast korterist. Ja ka tänapäevane maksumaksjate raha eest pakutav nn ohvriabi on endiselt tegelikkuses ikka vägagi lapsekingades ning mehe vägivalla all kannataja, kes abi otsib, saab ametnikelt suure tõenäosusega vaid sõimu ja mõnituste osaliseks. Ei mängi siin mitte mingit rolli, kas oled abielus või ei ole!

Uskuda, et vot vanasti mees käis jahil liha küttimas ja naine istus kodus, on ikka väga eluvõõras. Traditsioonilises peres sada aastat tagasi töötasid mõlemad – nii mees kui naine – talus. Talu oli tootmisüksus, mis toimis naturaalmajanduse baasil. Mõlemal oli oma tööjaotus, kuid vajadusel mindi teisele ka appi. Näiteks töötas naine kiirel heinateol mehega koos põllul, lapsi valvasid ja leiba küpsetasid siis vanavanemad. Taluperenaine oli auväärne ja tema sõna maksis.

See oli talus nii. Linnas ei pruukinud olla. 20. sajandi alguse Tallinnas oli minu vanaisa näiteks tehases töödejuhataja ja palk võimaldas mu vanaemal kodune olla ja lastega tegelda.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

“Tõde ja õigus” on mõnele halvasti mõjunud. Nii võib juhtuda küll kui rohkem selle ajastu taluelust midagi ei tea ja eriti kui oled ainult filmi vaadanud (väga hea film on, aga raamatus on tausta ikkagi rohkem). Taluperenaine oli ikkagi enamasti peremehega võrdsel positsioonil, neil oli lihtsalt tööjaotus, kes mille eest vastutab. Ja oli ka neid talusid, kus perenaise sõna maksis rohkem. Nagu praegugi.

Olen lugenud kõiki osasid. Filmi ei vaadanud. jah, neil oli tööjaotus. Aga fakt on see, et naine on füüsiliselt nõrgem. Nii et sõltumata tööjaotusest, kui mees ikka tahtis siis peksis oma naist ja nii oligi.

Järelikult võid ka sina naabri-Jüridega magada, nende lapsed ja suguhaigused oma mehele kaela määrida. Või on need naabri-Marid mingist teisest ajastust naised? ????

Jah, võin. Aga kui minu oma Pearule see ei meeldi, saan peksa. Tugevama õigus maksab. Naabri-Maril veel ei ole meest, kes talle peksa annaks selle eest, et Pearuga magas.

Mis see siia puutub? Samamoodi on ka tänapäeva naine füüsiliselt nõrgem ja võib saada peksa kas või oma poiss-sõbralt, või suvaliselt peotuttavalt. Või saada uimastatud korgijoogist ja leida ennast võõrast korterist. Ja ka tänapäevane maksumaksjate raha eest pakutav nn ohvriabi on endiselt tegelikkuses ikka vägagi lapsekingades ning mehe vägivalla all kannataja, kes abi otsib, saab ametnikelt suure tõenäosusega vaid sõimu ja mõnituste osaliseks. Ei mängi siin mitte mingit rolli, kas oled abielus või ei ole!

Uskuda, et vot vanasti mees käis jahil liha küttimas ja naine istus kodus, on ikka väga eluvõõras. Traditsioonilises peres sada aastat tagasi töötasid mõlemad – nii mees kui naine – talus. Talu oli tootmisüksus, mis toimis naturaalmajanduse baasil. Mõlemal oli oma tööjaotus, kuid vajadusel mindi teisele ka appi. Näiteks töötas naine kiirel heinateol mehega koos põllul, lapsi valvasid ja leiba küpsetasid siis vanavanemad. Taluperenaine oli auväärne ja tema sõna maksis.

See oli talus nii. Linnas ei pruukinud olla. 20. sajandi alguse Tallinnas oli minu vanaisa näiteks tehases töödejuhataja ja palk võimaldas mu vanaemal kodune olla ja lastega tegelda.

Ja palju neid töödejuhatajaid linna peale oli? Kümmekond?

+6
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Pole ka Madisson.

Sinna ma sihtisingi. Tüüpiline variseride kamp, kes lihtsameelsetega manipuleerides endale kannuseid ja oma senjööridele elatist teenivad. Mõis tahab ju raha aga äriga seda teenida ei oska.

Jah. Emad sisuliselt üksikemad ja lapsed vallaslapsed.

Ikka väga väärastunud mõtlemine sul.

Mind on terve elu sohilapseks kutsutud. Kutsun nüüd vastu… Mind see iseenesest ei morjendanud.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mõnikord on piinlik, kui vähe teatakse oma maa ajalugu.

100 aastat tagasi oli Eesti Vabariik. Lõppenud oli  vabadussõda.

Taluelust saab lugeda ajakirjast Taluperenaine.

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:337306/295291/page/1

 

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jah, 100 aastat tagasi oli noorsugu juba suhteliselt paheline.  Võiks vaadata aega nii 1000 aastat tagasi.  Teemaalgatajale peaks eriti hästi sobima vanadele eestlastele tavaks olnud mitme naise pidamine. Mõtle kui mugav, mees toob uue naise majja, vana saab seda siis käsutada ja lasta tal lapsi kantseldada ja tööd teha. Mees peab rõõmsalt kõiki üleval, sest  mida rohkem naisi tal on, seda uhkem ja lugupeetum mees.

Tõsiselt rääkides, kas sa kujutad ette, et sa oled elu lõpuni olukorras, kus ühegi nipiga ei saa lahti vägivaldsest joodikust? Peksab lapsi ja sind ja joob palgapäeval maha kogu oma raha? Või isegi kui tegu ei ole joodikuga, vaid mees lihtsalt armastab kedagi teist. Kas sa  tõesti tahaksid oma elu raisata inimesele, kes tegelikult tahaks olla koos kellegi teisega?

+10
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

“Tõde ja õigus” on mõnele halvasti mõjunud. Nii võib juhtuda küll kui rohkem selle ajastu taluelust midagi ei tea ja eriti kui oled ainult filmi vaadanud (väga hea film on, aga raamatus on tausta ikkagi rohkem). Taluperenaine oli ikkagi enamasti peremehega võrdsel positsioonil, neil oli lihtsalt tööjaotus, kes mille eest vastutab. Ja oli ka neid talusid, kus perenaise sõna maksis rohkem. Nagu praegugi.

Olen lugenud kõiki osasid. Filmi ei vaadanud. jah, neil oli tööjaotus. Aga fakt on see, et naine on füüsiliselt nõrgem. Nii et sõltumata tööjaotusest, kui mees ikka tahtis siis peksis oma naist ja nii oligi.

Järelikult võid ka sina naabri-Jüridega magada, nende lapsed ja suguhaigused oma mehele kaela määrida. Või on need naabri-Marid mingist teisest ajastust naised? ????

Jah, võin. Aga kui minu oma Pearule see ei meeldi, saan peksa. Tugevama õigus maksab. Naabri-Maril veel ei ole meest, kes talle peksa annaks selle eest, et Pearuga magas.

Mis see siia puutub? Samamoodi on ka tänapäeva naine füüsiliselt nõrgem ja võib saada peksa kas või oma poiss-sõbralt, või suvaliselt peotuttavalt. Või saada uimastatud korgijoogist ja leida ennast võõrast korterist. Ja ka tänapäevane maksumaksjate raha eest pakutav nn ohvriabi on endiselt tegelikkuses ikka vägagi lapsekingades ning mehe vägivalla all kannataja, kes abi otsib, saab ametnikelt suure tõenäosusega vaid sõimu ja mõnituste osaliseks. Ei mängi siin mitte mingit rolli, kas oled abielus või ei ole!

Uskuda, et vot vanasti mees käis jahil liha küttimas ja naine istus kodus, on ikka väga eluvõõras. Traditsioonilises peres sada aastat tagasi töötasid mõlemad – nii mees kui naine – talus. Talu oli tootmisüksus, mis toimis naturaalmajanduse baasil. Mõlemal oli oma tööjaotus, kuid vajadusel mindi teisele ka appi. Näiteks töötas naine kiirel heinateol mehega koos põllul, lapsi valvasid ja leiba küpsetasid siis vanavanemad. Taluperenaine oli auväärne ja tema sõna maksis.

See oli talus nii. Linnas ei pruukinud olla. 20. sajandi alguse Tallinnas oli minu vanaisa näiteks tehases töödejuhataja ja palk võimaldas mu vanaemal kodune olla ja lastega tegelda.

Linnades jah olid naised pigem kodused kui palgatööl, aga seal kodus oligi vanasti palju tegemist alates sellest, et söögi tegemiseks ja vee keetmiseks tuli ju pliidi alla tuli teha ja õuest vett tuua. Kodumasinate puudumise tõttu olid koristamine, pesupesemine, triikimine jne kordades töömahukamad tegevused. Ka linnades olid peenramaad aedades ja isegi loomi peeti. Talveks tuli küttepuid hankida, kuuri laduda. Väikelapsi tuli ka ise valvata, polnud lasteaeda kuhu neid jätta. Tavaline keskmine naine ei peesitanud seal kodus niisama, ta töötas kodus.

+10
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Linnades jah olid naised pigem kodused kui palgatööl, aga seal kodus oligi vanasti palju tegemist alates sellest, et söögi tegemiseks ja vee keetmiseks tuli ju pliidi alla tuli teha ja õuest vett tuua. Kodumasinate puudumise tõttu olid koristamine, pesupesemine, triikimine jne kordades töömahukamad tegevused. Ka linnades olid peenramaad aedades ja isegi loomi peeti. Talveks tuli küttepuid hankida, kuuri laduda. Väikelapsi tuli ka ise valvata, polnud lasteaeda kuhu neid jätta. Tavaline keskmine naine ei peesitanud seal kodus niisama, ta töötas kodus.

Väga õige tähelepanek. Ei kujuta tänapäevane linnaproua enam ettegi, et tema vanaemal puudus vannituba, mistõttu sooja  vett tuli ise suure potiga pliidil soojendada, selleks tuli pliidi alla tuld teha ja tule tegemiseks oli vaja puid tuua jne. Tulnuks mõlemad vanemad õhtul töölt koju, oleks kodu külm kui hundilaut ning kütmisele, söögitegemisele ja pesupesemisele oleks kulunud kogu öö. Hommikul tulnuks aga taas palgatööle minna. See oleks olnud orjus, mitte normaalne elu.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Linnades jah olid naised pigem kodused kui palgatööl, aga seal kodus oligi vanasti palju tegemist alates sellest, et söögi tegemiseks ja vee keetmiseks tuli ju pliidi alla tuli teha ja õuest vett tuua. Kodumasinate puudumise tõttu olid koristamine, pesupesemine, triikimine jne kordades töömahukamad tegevused. Ka linnades olid peenramaad aedades ja isegi loomi peeti. Talveks tuli küttepuid hankida, kuuri laduda. Väikelapsi tuli ka ise valvata, polnud lasteaeda kuhu neid jätta. Tavaline keskmine naine ei peesitanud seal kodus niisama, ta töötas kodus.

Väga õige tähelepanek. Ei kujuta tänapäevane linnaproua enam ettegi, et tema vanaemal puudus vannituba, mistõttu sooja vett tuli ise suure potiga pliidil soojendada, selleks tuli pliidi alla tuld teha ja tule tegemiseks oli vaja puid tuua jne. Tulnuks mõlemad vanemad õhtul töölt koju, oleks kodu külm kui hundilaut ning kütmisele, söögitegemisele ja pesupesemisele oleks kulunud kogu öö. Hommikul tulnuks aga taas palgatööle minna. See oleks olnud orjus, mitte normaalne elu.

Ma ei kujuta ette mis kell ma peaks ärkama, kui mu eluolu oleks nagu 100 aastat tagasi, et kella kaheksaks tööle jõuda. Vist pigem peaksin leppima eelmisel päeval valmis tehtud külma pudru ja palja veega. Kui sooja kohvi saamiseks peaksid pliiti kütma, käsiveskiga ube jahvatama, ei siis ei jõua ma küll kuhugi. Pean vaatama mida sahvrist ja keldrist saab, sest külmkappi ei ole. Ok oletame mingi lihaga võileiva annab sealt kokku sebida. Aga nõusid parem mitte kasutada, sest neid ma enne tööle minekut kindlasti ilma nõudepesuvahendi ja sooja kraaniveeta pestud ei saa ja ei tahaks õhtuks ka jätta. Nii ok panen end riidesse, pesukausis loputan nägu. Kontoris töötaval naisel peavad kindlasti lokid peas olemas, seega olid rullid juba eelmisel õhtul pähe keeratud ja nüüd tuleb eemaldada.  Oh nüüd tuleb lapsed äratada ja kooliks valmis sättida. Hea, et kõige väiksema saab naabrimuti juurde saata. Oeh homme on ju reede, tuleb maja keldris pesuköögis kogu see musta pesu hunnik puhtaks küürida. Nädalavahetus saab tihe olema, sest lastel kooliriided väikseks jäämas ja vaja uued õmmelda. Nii nüüd õue ja läbi lume sumbates 5 kiltsi tööle.

+10
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei kujuta tänapäevane linnaproua enam ettegi, et tema vanaemal puudus vannituba, mistõttu sooja  vett tuli ise suure potiga pliidil soojendada, selleks tuli pliidi alla tuld teha ja tule tegemiseks oli vaja puid tuua jne. Tulnuks mõlemad vanemad õhtul töölt koju, oleks kodu külm kui hundilaut ning kütmisele, söögitegemisele ja pesupesemisele oleks kulunud kogu öö. Hommikul tulnuks aga taas palgatööle minna. See oleks olnud orjus, mitte normaalne elu.

Samu asju tegi ka talus elav naine ja lisaks veel talitas loomi ka. Suvel pidi veel heinamaal mehele ka abiks olema. Nii et talus oli naisel tegelt tööd rohkem.

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Linnades jah olid naised pigem kodused kui palgatööl, aga seal kodus oligi vanasti palju tegemist alates sellest, et söögi tegemiseks ja vee keetmiseks tuli ju pliidi alla tuli teha ja õuest vett tuua. Kodumasinate puudumise tõttu olid koristamine, pesupesemine, triikimine jne kordades töömahukamad tegevused. Ka linnades olid peenramaad aedades ja isegi loomi peeti. Talveks tuli küttepuid hankida, kuuri laduda. Väikelapsi tuli ka ise valvata, polnud lasteaeda kuhu neid jätta. Tavaline keskmine naine ei peesitanud seal kodus niisama, ta töötas kodus.

Väga õige tähelepanek. Ei kujuta tänapäevane linnaproua enam ettegi, et tema vanaemal puudus vannituba, mistõttu sooja vett tuli ise suure potiga pliidil soojendada, selleks tuli pliidi alla tuld teha ja tule tegemiseks oli vaja puid tuua jne. Tulnuks mõlemad vanemad õhtul töölt koju, oleks kodu külm kui hundilaut ning kütmisele, söögitegemisele ja pesupesemisele oleks kulunud kogu öö. Hommikul tulnuks aga taas palgatööle minna. See oleks olnud orjus, mitte normaalne elu.

Minu vanaema just nii elaski. Ja mitte 100 aastat tagasi, vaid peale II ms. Meest ei olnud, tööl tuli käia, ahju tuli kütta, vett tassida, süüa tuli teha eimillestki, kaks last kodus. Suurem vaatas väiksemat kui ema tööl oli. Väga raske oli tal.

+11
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei kujuta ette mis kell ma peaks ärkama, kui mu eluolu oleks nagu 100 aastat tagasi, et kella kaheksaks tööle jõuda. Vist pigem peaksin leppima eelmisel päeval valmis tehtud külma pudru ja palja veega. Kui sooja kohvi saamiseks peaksid pliiti kütma, käsiveskiga ube jahvatama, ei siis ei jõua ma küll kuhugi. Pean vaatama mida sahvrist ja keldrist saab, sest külmkappi ei ole. Ok oletame mingi lihaga võileiva annab sealt kokku sebida. Aga nõusid parem mitte kasutada, sest neid ma enne tööle minekut kindlasti ilma nõudepesuvahendi ja sooja kraaniveeta pestud ei saa ja ei tahaks õhtuks ka jätta. Nii ok panen end riidesse, pesukausis loputan nägu. Kontoris töötaval naisel peavad kindlasti lokid peas olemas, seega olid rullid juba eelmisel õhtul pähe keeratud ja nüüd tuleb eemaldada.  Oh nüüd tuleb lapsed äratada ja kooliks valmis sättida. Hea, et kõige väiksema saab naabrimuti juurde saata. Oeh homme on ju reede, tuleb maja keldris pesuköögis kogu see musta pesu hunnik puhtaks küürida. Nädalavahetus saab tihe olema, sest lastel kooliriided väikseks jäämas ja vaja uued õmmelda. Nii nüüd õue ja läbi lume sumbates 5 kiltsi tööle.

Välja arvatud 5 kilti läbi lume, elati veel nii 30-40 aasta eest ka Tallinna äärelinnades.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma ei kujuta ette mis kell ma peaks ärkama, kui mu eluolu oleks nagu 100 aastat tagasi, et kella kaheksaks tööle jõuda. Vist pigem peaksin leppima eelmisel päeval valmis tehtud külma pudru ja palja veega. Kui sooja kohvi saamiseks peaksid pliiti kütma, käsiveskiga ube jahvatama, ei siis ei jõua ma küll kuhugi. Pean vaatama mida sahvrist ja keldrist saab, sest külmkappi ei ole. Ok oletame mingi lihaga võileiva annab sealt kokku sebida. Aga nõusid parem mitte kasutada, sest neid ma enne tööle minekut kindlasti ilma nõudepesuvahendi ja sooja kraaniveeta pestud ei saa ja ei tahaks õhtuks ka jätta. Nii ok panen end riidesse, pesukausis loputan nägu. Kontoris töötaval naisel peavad kindlasti lokid peas olemas, seega olid rullid juba eelmisel õhtul pähe keeratud ja nüüd tuleb eemaldada. Oh nüüd tuleb lapsed äratada ja kooliks valmis sättida. Hea, et kõige väiksema saab naabrimuti juurde saata. Oeh homme on ju reede, tuleb maja keldris pesuköögis kogu see musta pesu hunnik puhtaks küürida. Nädalavahetus saab tihe olema, sest lastel kooliriided väikseks jäämas ja vaja uued õmmelda. Nii nüüd õue ja läbi lume sumbates 5 kiltsi tööle.

Välja arvatud 5 kilti läbi lume, elati veel nii 30-40 aasta eest ka Tallinna äärelinnades.

Just. Ja miskipärast olid sellel ajal ja sellist elu elanud inimesed, eriti noored, oluliselt tugevama vaimse tervisega ja silm säras peas! Tänapäeval on kurvastavalt suur hulk teismelisi, just mugavatest kodudest tulnud, keda ei huvita õieti mitte miski peale ekraani, kössitavad päevade viisi vaid oma toa nurgas ja põevad suurt maailmavalu. Jaapanist on tulnud neile isegi oma nimetus: “hikikomori”.

Ning ärge tulge rääkima, et “oi, leidus ka vanal ajal vaimse tervise probleeme küll ja veel, aga neist lihtsalt ei räägitud”. See ei pea paika, vähemalt omavahel räägiti ikka, kui midagi oli. Aga see polnud lihtsalt aktsepteeritav, et noor pealtnäha terve inimene ainult kössitab toanurgas ja ennast lõikab. Ta kamandati  välja tööd tegema, ja päris paljude (okei, vast mitte kõikide, aga siiski paljude) puhul toimis see teraapiana, sundis ennast kätte võtma ja terveks saama. Tänapäeval on psühholoogide kabinetid ummistunud, kõik istuvad seal ja kurdavad, kui raske elu neil emotsionaalselt on, ja psühholoog noogutab innukalt takka. Ja terveks nad sedasi ei näi küll saavat, käivad palju aastaid ja on ikka sama haiged edasi.

Nii et ma tõtt öelda täitsa isegi nagu igatsen taga neid oma vanaemalt tuntud 1950-ndaid, mil kooli tuli vantsida 5 kilomeetrit ja pärast kooli ootas lapsi kodus veel teine tööpäev puude lõhkumise, tuppatassimise ja ahjukütmisega. See oli raske elu, kuid kaitses inimeste mõistust.

+14
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja lisaks jääks sinu mureks leppida kõigega, mis su abielus on. Jah, mees ei saa ametlikult lahutada, aga saba vabalt naabri-Maridega magada ja neile lapsi teha ja sulle suguhaigusi tuua. Jah, mees ei saa sinust lahti, aga ta võib vabalt sind peksta, kui aga soovib, sest sina ei saa ju ka temast lahti. Pead taluma seda, mida mees otsustab.

Lisaks moslemi usk keelab juua alkoholi, sellest peavad väga paljud kinni. Mingit sellist alkoholi joobes peksmisi nagu meil on, seal üldiselt ei ole. Mehed käivad oma ette pidudel, seal naisi ei ole ja naistel on omad peod, kus mehi ei ole. Ei toimu pidudel vägistamisi ja kõrvalhüppeid jne. Naised ei kanna litsiriideid, ei ole alasti, ei ahvatle mehi seksuaalselt ründama jne. Moslemi meestel on ka oma riietus ja ei ole sellist kiirmoe ületarbimist ja saastamis mis on meie läänemaailma mudel.

Hahaha… see on hea huumor. Araabia Ühendemiraatidest, Dohast jne saabub iga päev Londoni 5* hotellidesse lennukite kaupa moslemeid kes seal kuude kaupa mölutavad (üks öö on keskmiselt 750 naela), alkoholi joovad, suitsetavad (kui vahele ei jää) ja naisi aeg-ajalt külla kutsuvad. Alkohol neile enamusele nüüd küll mingi tabu ei ole. Olen ise saanud 50 naela jootraha lihtsalt selle eest, et ma vaatasin mitu õlut noormehel külmikus veel järel on ja mitu peaks juurde tooma.. Kolm kuud vedeles ühes hotellis kus näiteks Elisabeth II matustele tulles Soome President ööbis, lihtsalt vahepeal vahetas tuba…

Üks teine meesterahvas läks “sõpradele” külla ja selle  asemel et osta vein kusagilt poest ja maksta umbs 15 naela, ta tellis selle hotellist ja maksis 46.

Siis üks noor  Londonis sündinud  Palestiina juurtega neiu, kes kannab miniseelikuid, omab poissõpra, nurub kusagilt seksikoolituselt endale ka vibraatorit, räägib, et kolm drinki õhtu jooksul pole ikka piisav ja siis kui sööma hakkab on paaniselt mures, et kas tema liha on ikka halal…

Hulgaliselt privaatklubisid Londonis kus noored moslemid käivad pidu panemas, alkoholiga. Joovad nii, et näha on, et pole eile alustatud. Tüdruksõbrad kaasas. Aastamakse on sellel klubil ehk 1000 naela aga alkohol on kallis…

Võib-olla need moslemid, kes kusagil külas elavad, kus väljavaateid, raha ega haridust pole, need võib-olla tõesti. Reaalses elus on paljud moslemid just siis moslemid kui see neile sobiv või kasulik on…

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Just. Ja miskipärast olid sellel ajal ja sellist elu elanud inimesed, eriti noored, oluliselt tugevama vaimse tervisega ja silm säras peas! Tänapäeval on kurvastavalt suur hulk teismelisi, just mugavatest kodudest tulnud, keda ei huvita õieti mitte miski peale ekraani, kössitavad päevade viisi vaid oma toa nurgas ja põevad suurt maailmavalu. Jaapanist on tulnud neile isegi oma nimetus: “hikikomori”.

Ning ärge tulge rääkima, et “oi, leidus ka vanal ajal vaimse tervise probleeme küll ja veel, aga neist lihtsalt ei räägitud”. See ei pea paika, vähemalt omavahel räägiti ikka, kui midagi oli. Aga see polnud lihtsalt aktsepteeritav, et noor pealtnäha terve inimene ainult kössitab toanurgas ja ennast lõikab. Ta kamandati  välja tööd tegema, ja päris paljude (okei, vast mitte kõikide, aga siiski paljude) puhul toimis see teraapiana, sundis ennast kätte võtma ja terveks saama. Tänapäeval on psühholoogide kabinetid ummistunud, kõik istuvad seal ja kurdavad, kui raske elu neil emotsionaalselt on, ja psühholoog noogutab innukalt takka. Ja terveks nad sedasi ei näi küll saavat, käivad palju aastaid ja on ikka sama haiged edasi.

Nii et ma tõtt öelda täitsa isegi nagu igatsen taga neid oma vanaemalt tuntud 1950-ndaid, mil kooli tuli vantsida 5 kilomeetrit ja pärast kooli ootas lapsi kodus veel teine tööpäev puude lõhkumise, tuppatassimise ja ahjukütmisega. See oli raske elu, kuid kaitses inimeste mõistust.

Ei ole sellised ainult teismelised, vaid ka täiskasvanud inimesed, kelle olesklemine kinni makstakse abikaasa või sugulaste poolt. Siin perekooliski läbi käinud lood igavestest üliõpilastest ja pereemadest, kellel on suur vajadus 16+ vanuses laste kõrval ikka veel kodus olla ja seetõttu kunagi tööle ei jõua.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Araabia Ühendemiraatidest, Dohast jne saabub iga päev Londoni 5* hotellidesse lennukite kaupa moslemeid kes seal…….

Väga humoorikas lugemine. Londonis elava käona olen samuti enamust mainitud seiku oma silmaga näinud.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Araabia Ühendemiraatidest, Dohast jne saabub iga päev Londoni 5* hotellidesse lennukite kaupa moslemeid kes seal…….

Väga humoorikas lugemine. Londonis elava käona olen samuti enamust mainitud seiku oma silmaga näinud.

Suured tänud. Tuli veel meelde, et kui ma koputasin hotellitoa uksele, et teatada et tellitud toit on ukse taga, siis vastas mulle toast meesterahvas, et ta on täiesti alasti ja avas mulle ka nii ukse. Kutsus sisse, ma “avasin laua”, panin toidud kõik “soojast kapist” lauale, avasin coca-cola pudeli jne. Ja täiesti alasti ta mu kõrval kõik see aeg seisis. Middle-Eastern origin…

Kui ma sellest securityle niisama möödaminnes mainisin, siis hakati lausa kogelema ja küsiti, et kui ma tundsin end ahistatuna, siis ma võin esitada kaebuse, et nii ikkagi need asjad ei peaks olema, pole vahet kui palju nad seal olemise eest maksavad…

Ma lihtsalt teen põhitööle lisaks tööampse (kui hästi makstakse!), ma ei tööta selles hotellis pidevalt.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja lisaks jääks sinu mureks leppida kõigega, mis su abielus on. Jah, mees ei saa ametlikult lahutada, aga saba vabalt naabri-Maridega magada ja neile lapsi teha ja sulle suguhaigusi tuua. Jah, mees ei saa sinust lahti, aga ta võib vabalt sind peksta, kui aga soovib, sest sina ei saa ju ka temast lahti. Pead taluma seda, mida mees otsustab.

Lisaks moslemi usk keelab juua alkoholi, sellest peavad väga paljud kinni. Mingit sellist alkoholi joobes peksmisi nagu meil on, seal üldiselt ei ole. Mehed käivad oma ette pidudel, seal naisi ei ole ja naistel on omad peod, kus mehi ei ole. Ei toimu pidudel vägistamisi ja kõrvalhüppeid jne. Naised ei kanna litsiriideid, ei ole alasti, ei ahvatle mehi seksuaalselt ründama jne. Moslemi meestel on ka oma riietus ja ei ole sellist kiirmoe ületarbimist ja saastamis mis on meie läänemaailma mudel.

Sinu postitus tõestab ainult seda, et sa pole kunagi Araabiamaades reisinud:)))

Avalikult on kõik kaine, aga igal pool on mustad markeerimata alkopoed, kus nii turistid kui kohalikud härrad oma kärud alkoholi täis ostavad:)

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

“Tõde ja õigus” on mõnele halvasti mõjunud. Nii võib juhtuda küll kui rohkem selle ajastu taluelust midagi ei tea ja eriti kui oled ainult filmi vaadanud (väga hea film on, aga raamatus on tausta ikkagi rohkem). Taluperenaine oli ikkagi enamasti peremehega võrdsel positsioonil, neil oli lihtsalt tööjaotus, kes mille eest vastutab. Ja oli ka neid talusid, kus perenaise sõna maksis rohkem. Nagu praegugi.

Olen lugenud kõiki osasid. Filmi ei vaadanud. jah, neil oli tööjaotus. Aga fakt on see, et naine on füüsiliselt nõrgem. Nii et sõltumata tööjaotusest, kui mees ikka tahtis siis peksis oma naist ja nii oligi.

Järelikult võid ka sina naabri-Jüridega magada, nende lapsed ja suguhaigused oma mehele kaela määrida. Või on need naabri-Marid mingist teisest ajastust naised? ????

Jah, võin. Aga kui minu oma Pearule see ei meeldi, saan peksa. Tugevama õigus maksab. Naabri-Maril veel ei ole meest, kes talle peksa annaks selle eest, et Pearuga magas.

Mis see siia puutub? Samamoodi on ka tänapäeva naine füüsiliselt nõrgem ja võib saada peksa kas või oma poiss-sõbralt, või suvaliselt peotuttavalt. Või saada uimastatud korgijoogist ja leida ennast võõrast korterist. Ja ka tänapäevane maksumaksjate raha eest pakutav nn ohvriabi on endiselt tegelikkuses ikka vägagi lapsekingades ning mehe vägivalla all kannataja, kes abi otsib, saab ametnikelt suure tõenäosusega vaid sõimu ja mõnituste osaliseks. Ei mängi siin mitte mingit rolli, kas oled abielus või ei ole!

Uskuda, et vot vanasti mees käis jahil liha küttimas ja naine istus kodus, on ikka väga eluvõõras. Traditsioonilises peres sada aastat tagasi töötasid mõlemad – nii mees kui naine – talus. Talu oli tootmisüksus, mis toimis naturaalmajanduse baasil. Mõlemal oli oma tööjaotus, kuid vajadusel mindi teisele ka appi. Näiteks töötas naine kiirel heinateol mehega koos põllul, lapsi valvasid ja leiba küpsetasid siis vanavanemad. Taluperenaine oli auväärne ja tema sõna maksis.

See oli talus nii. Linnas ei pruukinud olla. 20. sajandi alguse Tallinnas oli minu vanaisa näiteks tehases töödejuhataja ja palk võimaldas mu vanaemal kodune olla ja lastega tegelda.

Ja palju neid töödejuhatajaid linna peale oli? Kümmekond?

Miks sa sellesse töödejuhatajasse kinni jääd? Minu vanaisa oli maakonnas suure meierei omanik, vanaema samamoodi Oli lihtsalt kodune proua ja kasvatas lapsi. Selliseid inimesi ikkagi oli ja mitte ainult Tallinnas.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Välja arvatud 5 kilti läbi lume, elati veel nii 30-40 aasta eest ka Tallinna äärelinnades.

Just. Ja miskipärast olid sellel ajal ja sellist elu elanud inimesed, eriti noored, oluliselt tugevama vaimse tervisega ja silm säras peas! Tänapäeval on kurvastavalt suur hulk teismelisi, just mugavatest kodudest tulnud, keda ei huvita õieti mitte miski peale ekraani, kössitavad päevade viisi vaid oma toa nurgas ja põevad suurt maailmavalu. Jaapanist on tulnud neile isegi oma nimetus: “hikikomori”.

Ning ärge tulge rääkima, et “oi, leidus ka vanal ajal vaimse tervise probleeme küll ja veel, aga neist lihtsalt ei räägitud”. See ei pea paika, vähemalt omavahel räägiti ikka, kui midagi oli. Aga see polnud lihtsalt aktsepteeritav, et noor pealtnäha terve inimene ainult kössitab toanurgas ja ennast lõikab. Ta kamandati välja tööd tegema, ja päris paljude (okei, vast mitte kõikide, aga siiski paljude) puhul toimis see teraapiana, sundis ennast kätte võtma ja terveks saama. Tänapäeval on psühholoogide kabinetid ummistunud, kõik istuvad seal ja kurdavad, kui raske elu neil emotsionaalselt on, ja psühholoog noogutab innukalt takka. Ja terveks nad sedasi ei näi küll saavat, käivad palju aastaid ja on ikka sama haiged edasi.

Nii et ma tõtt öelda täitsa isegi nagu igatsen taga neid oma vanaemalt tuntud 1950-ndaid, mil kooli tuli vantsida 5 kilomeetrit ja pärast kooli ootas lapsi kodus veel teine tööpäev puude lõhkumise, tuppatassimise ja ahjukütmisega. See oli raske elu, kuid kaitses inimeste mõistust.

[/quote]
Mulle alati meeldib kui inimesed näevad vaimsete probleemide raviks lahendusena räiget füüsilist tööd ja pidevat ellujäämiskursust: väsitame inimesed lihtsalt  nii ära, et neil polegi jõudu midagi mõelda ega midagi tunda…Maslow püramiidi esimene aste on tõepoolest füüsilised vajadused, kui ikka inimene pidevalt panna rakesse teemaga kust küll tuleb tema järgmine söögikord siis see inimene ei mõtle, kas ta on õnnelik või tal on hoopiski depressioon…ta mõtleb et kust saab süüa ja krt külm on…

Üks põhjus miks meil on nii palju depresiivseid noori on nende tundekasvatuses täiesti küündimatud Nõukogude ajal kasvatatud vanemad.

Mis puudutab seda “silm säramist”, siis väga paljud väga vaesed ja olematu haridusega inimesed arengumaades on väga õnnelikud.  Teadlased on ammu tõestanud et mida intelligentsem on inimene, seda raskem on tal olla siiralt õnnelik…intelligentne inimene nimelt üldiselt mõtleb palju, õnnetunne on aga serotoniinist läbi imbunud lihtne emotsioon.

+5
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mulle alati meeldib kui inimesed näevad vaimsete probleemide raviks lahendusena räiget füüsilist tööd ja pidevat ellujäämiskursust: väsitame inimesed lihtsalt  nii ära, et neil polegi jõudu midagi mõelda ega midagi tunda…Maslow püramiidi esimene aste on tõepoolest füüsilised vajadused, kui ikka inimene pidevalt panna rakesse teemaga kust küll tuleb tema järgmine söögikord siis see inimene ei mõtle, kas ta on õnnelik või tal on hoopiski depressioon…ta mõtleb et kust saab süüa ja krt külm on… Üks põhjus miks meil on nii palju depresiivseid noori on nende tundekasvatuses täiesti küündimatud Nõukogude ajal kasvatatud vanemad. Mis puudutab seda “silm säramist”, siis väga paljud väga vaesed ja olematu haridusega inimesed arengumaades on väga õnnelikud.  Teadlased on ammu tõestanud et mida intelligentsem on inimene, seda raskem on tal olla siiralt õnnelik…intelligentne inimene nimelt üldiselt mõtleb palju, õnnetunne on aga serotoniinist läbi imbunud lihtne emotsioon.

Öeldakse, et loodus ei  salli tühja kohta. Ehk teisisõnu, võttes inimeselt ära mured ellujäämise ja igapäevase leiva hankimise osas, peavad selle asemele tulema mingid muud mured. Ehk siis, nüüd, mil kõht toitu täis ja katus soojas toas pea kohal, on inimeste suurimaks vaenlaseks saanud nende emotsioonid. Oma emotsioonide sisse jäädakse kinni nagu ämblik võrku, kõik häirib, ükski asi ei sobi. Ja kui hetkeelust mingeid suuri ka koledaid muresid leida ei õnnestu, siis hakatakse neid üles kaevama oma lapsepõlvest. Vaadake ise, kui palju on kas või siin Perekoolis oma emade materdamist!

Muide, välismaalased räägivad oma vanematest täpselt samamoodi nagu meiegi. Mul on rootslaste, taanlaste ja soomlaste seas üsna palju sõbrannasid ning tuttavaid, ja ka nemad kiruvad täpselt samamoodi oma emasid nagu meiegi. Ikka et, selle ema olevat olnud “emotsionaalselt külm” ja tolle ema polevat leidnud aega, et tema juttu tundide kaupa kuulata, sest pesu tahtis pesemist, peenrad rohimist. Jutt siis meie praeguse põlvkonna naistest.

Ma arvan, et see suur lakkamatu mokalaadatamise ootamine on pisut ülepaisutatud probleem. Kõik inimesed lihtsalt ei ole jutukad. Ka inimeste loomupärane avatus on väga erinev. See ei tähenda aga, et nad kohe seetõttu oleksid halvad vanemad/lapsed/kaasad.

+8
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Välja arvatud 5 kilti läbi lume, elati veel nii 30-40 aasta eest ka Tallinna äärelinnades.

Just. Ja miskipärast olid sellel ajal ja sellist elu elanud inimesed, eriti noored, oluliselt tugevama vaimse tervisega ja silm säras peas! Tänapäeval on kurvastavalt suur hulk teismelisi, just mugavatest kodudest tulnud, keda ei huvita õieti mitte miski peale ekraani, kössitavad päevade viisi vaid oma toa nurgas ja põevad suurt maailmavalu. Jaapanist on tulnud neile isegi oma nimetus: “hikikomori”.

Ning ärge tulge rääkima, et “oi, leidus ka vanal ajal vaimse tervise probleeme küll ja veel, aga neist lihtsalt ei räägitud”. See ei pea paika, vähemalt omavahel räägiti ikka, kui midagi oli. Aga see polnud lihtsalt aktsepteeritav, et noor pealtnäha terve inimene ainult kössitab toanurgas ja ennast lõikab. Ta kamandati välja tööd tegema, ja päris paljude (okei, vast mitte kõikide, aga siiski paljude) puhul toimis see teraapiana, sundis ennast kätte võtma ja terveks saama. Tänapäeval on psühholoogide kabinetid ummistunud, kõik istuvad seal ja kurdavad, kui raske elu neil emotsionaalselt on, ja psühholoog noogutab innukalt takka. Ja terveks nad sedasi ei näi küll saavat, käivad palju aastaid ja on ikka sama haiged edasi.

Nii et ma tõtt öelda täitsa isegi nagu igatsen taga neid oma vanaemalt tuntud 1950-ndaid, mil kooli tuli vantsida 5 kilomeetrit ja pärast kooli ootas lapsi kodus veel teine tööpäev puude lõhkumise, tuppatassimise ja ahjukütmisega. See oli raske elu, kuid kaitses inimeste mõistust.

Mulle alati meeldib kui inimesed näevad vaimsete probleemide raviks lahendusena räiget füüsilist tööd ja pidevat ellujäämiskursust: väsitame inimesed lihtsalt nii ära, et neil polegi jõudu midagi mõelda ega midagi tunda…Maslow püramiidi esimene aste on tõepoolest füüsilised vajadused, kui ikka inimene pidevalt panna rakesse teemaga kust küll tuleb tema järgmine söögikord siis see inimene ei mõtle, kas ta on õnnelik või tal on hoopiski depressioon…ta mõtleb et kust saab süüa ja krt külm on…

Üks põhjus miks meil on nii palju depresiivseid noori on nende tundekasvatuses täiesti küündimatud Nõukogude ajal kasvatatud vanemad.

Mis puudutab seda “silm säramist”, siis väga paljud väga vaesed ja olematu haridusega inimesed arengumaades on väga õnnelikud. Teadlased on ammu tõestanud et mida intelligentsem on inimene, seda raskem on tal olla siiralt õnnelik…intelligentne inimene nimelt üldiselt mõtleb palju, õnnetunne on aga serotoniinist läbi imbunud lihtne emotsioon.

[/quote]
No aga inimene miljoneid aastaid vana olend, ju ta siis ongi õppinud vaimsetest muredest üle olema just läbi füüsilise tegevuse mis viib mõtted negatiivselt eemale. Mis lahendusi sina siis pakud neile lastele keda miski ei huvita, sest nad vahivad oma ekraani ja näevad kui edukad on teised ja neil pole mingit mõtet elus isegi proovida, sest see on mõttetu. Mis sa neile siis soovitad, mis teraapiat? Naeru teraapia?

Tõsi, mida intelligentsem inimene seda rohkem ta end teistega võrdleb ja seda õnnetum ta on. Lihtsamal inimesel on kergem rõõmu tunda väiksematest asjadest ja mida vähem end teistega võrrelda, seda lihtsam elu. Aga see ongi äkki sellest, et lihtsamad inimesed teevad rohkem füüsilist tööd vms ja siis polegi aega mõelda, õhtul jäädakse voodisse kohe magama, selle asemel et öö läbi mõtteid mõlgutada mis kuhugi ei vii.

Inimestel ei ole teisi lahendusi vaimumurede lahendamiseks.

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No aga inimene miljoneid aastaid vana olend, ju ta siis ongi õppinud vaimsetest muredest üle olema just läbi füüsilise tegevuse mis viib mõtted negatiivselt eemale.

Ka psühholoogide soovitus on: palju õues liikumist ja füüsilist tegevust.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jäin mõtlema, et tegelikult pole midagi halba, kui taastatakse traditsiooniline pereelu, nagu soovivad EKRE ja traditsioonide kaitsjad.

Kui abielu on elukestev ja abielu ei saa lahutada, siis on välistatud, et mees “jookseb ära” teise naise juurde. Pole vaja karta, et mees leiab omale noore naise. Võin süüa palju tahan, kartmata, et minu välimus rikub abielu.

Mis puudutab abielunaise andmist mehe eestkoste alla, siis siingi on ainult plussid. Ma ei pea käima tööl. Kui mees tahaks, et ma käin tööl, siis ta peab ise leidma mulle töökoha. Ma ei pea raiskama oma aega õppimise peale. Mul pole vaja autot ega autojuhilubasid. Mul on piisavalt aega, et pakkuda perele armastust. Minu mureks jääksid ainult kodused tööd ja laste kasvatamine, mida ma naudin teha.

100 aastat tagasi alustas naine põllutöödega siis, kui õppis kõndima. mehele läks varakult, sai hunniku lapsi. tegi rasket tööd kuni sünnituseni, sünnitas siis põlluserval ja läks siis tööle tagasi. lehm oli vaja lüpsta, hein teha, kodu koristada jne. laste jaoks aega ei olnud, need saadeti varakult karja jne.

palju õnne, unelmate elu ????

100 aastat tagasi oli aasta 1923. kommentaar on oma sisult vale ja selle meeldimine teistele kommentaatoritele ei muuda seda õigemaks

Erinevalt viimase lapse saamise vanusest on naiste keskmine vanus esimese lapse sünni ajal olnud suhteliselt stabiilne, püsides 26. eluaasta läheduses.65 See tähendab, et lapsesaamise edasilükkamine Eestis demograafilise ülemineku aegses sündimuse vähenemises suuremat rolli ei mänginud. Stabiilsuse põhjuseks on asjaolu, et Euroopa abiellumusmudeli leviku tõttu oli abiellumisiga ja lapsesaamise algus Eestis juba enne demograafilise ülemineku algust suhteliselt hiline. Kui Karuse ja Otepää kihelkondades oli 18. sajandi esimesel poolel naiste keskmine abiellumisvanus alla 22 aasta, siis sajandi viimasel veerandil oli see tõusnud üle 24 aasta.66 Sulev Vahtre on hingeloenduste põhjal hinnanud, et 18. sajandi lõpul olid naised Jüri kihelkonnas abielludes keskmiselt 25-aastased, ning abielumeetrikatele tuginedes, et 1830. aastatel jäi naitumisvanus 24.–25. eluaastale.67 Arvestades ajavahemikku abiellumise ja lapse sünni vahel oli lapsesaamise vanus Eestis juba 19. sajandi esimesel poolel pereregistris kajastuvale sarnane.

Võrdlus välisautorite uurimustega kinnitab lapsesaamise vanusepiiride muutuse sarnasust Lääne-Euroopaga. Saksamaa eri piirkondade külasid hõlmava andmestiku järgi oli naise keskmine vanus esimese lapse sünnil 19. sajandil abiellunutel püsivalt 25. eluaasta juures, vanus viimasel sünnil langes aga 40 aastalt 37,7 aastani.68 Hollandis toimus 1850. aastatel ja 1890. aastatel sündinud naiste esmasünnivanuses ainult väike nihe ülespoole (26. eluaastale), samas kui viimase sünni vanus langes kolme aasta võrra, 35. eluaastale.69https://www.ra.ee/tuna/demograafiline-nuudisajastumine-eestis-1850-1899-sundinud-naiste-emaduslugude-analuus-lk-19-38/

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Sada aastat tagasi Eestis moslemeid väga palju ei olnud. Tooni andsid ikka Andresed ja Pearud, kelle võimu all naised olid ja keda need Andresed ja Pearud peksid.

“Tõde ja õigus” on mõnele halvasti mõjunud. Nii võib juhtuda küll kui rohkem selle ajastu taluelust midagi ei tea ja eriti kui oled ainult filmi vaadanud (väga hea film on, aga raamatus on tausta ikkagi rohkem). Taluperenaine oli ikkagi enamasti peremehega võrdsel positsioonil, neil oli lihtsalt tööjaotus, kes mille eest vastutab. Ja oli ka neid talusid, kus perenaise sõna maksis rohkem. Nagu praegugi.

Ja lisaks jääks sinu mureks leppida kõigega, mis su abielus on. Jah, mees ei saa ametlikult lahutada, aga saba vabalt naabri-Maridega magada ja neile lapsi teha ja sulle suguhaigusi tuua. Jah, mees ei saa sinust lahti, aga ta võib vabalt sind peksta, kui aga soovib, sest sina ei saa ju ka temast lahti. Pead taluma seda, mida mees otsustab.

Järelikult võid ka sina naabri-Jüridega magada, nende lapsed ja suguhaigused oma mehele kaela määrida. Või on need naabri-Marid mingist teisest ajastust naised? ????

“Tõde ja Õigus” on ilukirjandus, mille kirjutas enamuse oma elust linnas elanu. Arvata et sinna on sisse kirjutatud eestlus on minu arvates lihtsalt kultuuriline ladestus. Pigem on selle teosega eestlust kujundatud ja mitte paremas suunas.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

“Tõde ja Õigus” on ilukirjandus, mille kirjutas enamuse oma elust linnas elanu. Arvata et sinna on sisse kirjutatud eestlus on minu arvates lihtsalt kultuuriline ladestus. Pigem on selle teosega eestlust kujundatud ja mitte paremas suunas.

Mul on selle romaaniga üsna lähedane suhe, kuna mu vanaema jutustas mulle seda lapsepõlves tihti ümber. Vanaema ise oli pärit taluperest, üsna samasugusest nagu tolles teoseski oli. Ja vanaema ei väitnud, et raamatus kirjeldatu olnuks vale või liialdatud.

Ta ütles, et eks vanasti oli, nagu tänapäevalgi, perede elu üsna erinev, üldistada siin ei saa. Vargamäe Andrese perel lihtsalt ei vedanud, neile sattus kohe kolimisel õnnetuseks ette mitu suurt probleemi: maa oli kohutavalt vilets – liigniiske, ja teiseks kiuslik naaber Pearu. Ehk nagu too Pearu filmis kohe esimesel kohtumisel kõrtsis Andresele praalis: “Mina olen juba kolm (või oli see kaks? ei mäleta) peret siit välja söönud, küll söön sinu ka!”

Need kaks asja – vilets soine maa ja kiusav naaber – panevad paika romaani negatiivse põhitelje. Pikaajaline ränkraske töö läbi maa kraavi kaevamisel ja sellele järgnev pettumus, kui naaber oma kokkulepetest kinni ei pidanud ja kraavist seetõttu mingit kasu ei olnudki. Ka kohtust ei saanud ta õigust, mistõttu kraavi kasutada ei saanud ja maa jäi endiselt liigniiskeks, kuhu lehmad rinnuni sisse vajusid.

Ka tänapäeval võib sarnaseid asju ette tulla, ja tulebki!

Mis puutub Andrese kiiksu saada just nimelt poeg – samamoodi on tänapäevagi vanematel omad kiiksud. Mõni paneb lapse trenni, mis lapsele endale huvi ei pakugi, realiseerimaks oma unistusi vms. Või oodatakse ainult parimaid hindeid, mis iganes.

Ka suhtumine naistesse pädeb nii sada aastat tagasi kui tänapäevalgi. Mõni mees hoidis ja toetas oma naist ning võttis teda võrdväärse partnerina, teine suhtus temasse kui inimese sõpra – ka tänapäeval on samamoodi. Võib-olla varjatumal kujul, aga siiski.

Miks naised vanasti surid – polnud masinaid, kõike tuli teha käsitsi. Polnud ka arstiabi, kõik lapsed sündisid kodus.

Seega mingeid üldistusi teha ei saa. Ka sada aastat tagasi oli olemas õnnelikke taluperesid, kus maaga oli vedanud – polnud ei liigkuiv ega liigniiske, naabrid polnud kiuslikud, mees ja naine said omavahel hästi läbi, lapsed olid terved jne. Ja oli ka õnnetuid peresid, kus ainult rügati tööd ja käidi kohut kiusava naabriga – täpselt nagu tänapäevalgi.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

100 aastat tagasi… Võibolla tasuks ikkagi Tammsaare arvamistega tutvuda. 100 aastat tagasi oli suhteelu Eestis üsna sarnane praegusega.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 71 )


Esileht Pereelu ja suhted 100-aastased traditsioonid