Teema: 10a. laps mõtleb ainult söömist… andke nõu

mul 9a tüdruk selline. paks ei ole, võib veel saleda alla liigitada, kuid juba ümarused nagu tekkinud vist sellest söömisest. samas on ta väga kiire kasvuga, ilmselt lihtsalt vajab toitu.

üks ülesöömise ja õgimissööstude põhjusi on stress. vbl on lapsel kooliasjad halvasti. vbl on sõpradega seis kehvasti. vbl on mingid muud mured hinge pea (maeitea, tärkav seksuaalsus kasvõi). vbl on teie peresisene õhkkond pingestunud (teie omavahelised tülid vms). õgimine ei teki tühja koha peale, enamasti on see psühholoogilise probleemi tunnus.

norimine või lihtsalt tülid koolikaaslastega võis vabalt olla esimene tõuge õgimisele, mitte paksuksminemise tagajärg (mida see on muidugi ka). söömine pakub rohkem lohutust kui endale tunnistada tahame ja see on kõige lihtsam viis, kuidas end vaimse madalseisu juures \”hellitada\”.

p.s. minu arvates on nii, et kui lapsel on kasvuspurt pubekaeas ja sellest suurenenud energiavajadus, siis suurenenud tarbitav toiduhulk ei ladestu liikmetele pekina, vaid laps lihtsalt kasvab ja areneb.

Tegeleda tuleb söömise pôhjustega, ära lase lapsel oma tundeid süüa – süüa igavusest, trotsist, kurbusest, pingest.

Teiseks, kasvavale organismile paku toitu, mis teeb kôhu täis, aga mis on tervislik. Täisteratooted, kala, väherasvane liha. Kôik need singid, su lapse köhtu ei täida. Tehku pigem siis tuunikala (vees) konserv lahti ja tehku sellest üks salat (ilma majoneesita).

… äkki tal on mingisugune sündroom?

Meil on jälle vastupidine mure! Laps ei söö, ta võib söömata olla päevi..kõige kohta ütleb : ei taha, see mulle ei maitse, küll ma pärast söön..
Nokib nagu lind. Ise on ülikõhn. Oleme kõike proovinud, arstide juures käinud, toidulisandeid andnud. Midagi ei oska peale hakata. Arst ütles, et küll kasvab välja sellest.
Äkki saadan teie poole? Me oleme ka Tartust:D Võib-olla on lihtsalt teie pere kokakunst ülihea, et laps nii hästi sööb? 😀
Nb mu poja klassis on ka üks väga kerekas/pontsakas poiss, kes on teistest ikka palju priskem, aga pole kuulnud, et teda narritaks, olen vist isegi kunagi küsinud ja laps ütles, et ei, see poiss olevat väga populaarne koolis.
Kusjuures just tuli meelde, kuidas minu klassiõe ema ei lubanud tal süüa, pani kõik sahvrisse luku taha. Plika oli pontsakam küll kui teised, sest sõi palju, aga siiamaani räägib oma emast halvasti, et see tal süüa keelas, kuigi ema tegi seda tema enda huvides, sest teda ka narriti.
Võib-olla aitaks see, kui teha kodus ainult tervislikke toite, näiteks aedviljasuppe, juurviljahautisi jms? Ja portsjonite vähendamine aitab ka, seda tean omast käest. Lisaks võiks olla alati laual ka kooritud toored porgandid, kaalikas, kapsas kurk jms, uskumatu kui hästi need teismelistele peale lähevad. Üks ema ei uskunud kui talle rääkisin, et ta poeg sööb hea meelega toorest lillkapsast.
Ja kooli raha kaasa ei tohiks ka anda, siis on teada, et koolitoit jääb söömata ja ostetakse igasugust jama puhvetist. Kuigi see raha mitteandmine ka ei aita, enamusel on häid sõpru, kes välja teevad. Puhvetis võiks üldse igasuguse nänni müümise ära keelata. (kuigi pakun, et kui nõuka ajal olnuks meie koolis puhvet, oleksin ka ise hea meelega seal ostmas olnud, vanasti oli koolitoit ikka jube, aga söömata jätta ei saanud, minu jaoks oli see ainuke soe toidukord päevas, mida sain)

Esimene reaktsioon oli, et miks laps ei võiks süüa ja miks te teete draamat asjast, mis on puhas rõõm — hea isu on lapse tervise põhiline tundemärk. Ehk las ometi sööb, nii palju kui tahab, nii tihti kui tahab. Meie kodus kõigi kolme lapsega just nii on ja söövad tõesti kogu õhtu läbi lausa pooletunniste vahedega uskumatuid koguseid. Pole elus neid keelanud. Siis jõudsin teemaalgataja jutus ülekaaluni ja siis ilmselt jah, ei oleks minu suhtumine õige. Minu lapsed nimelt hoolimata tohutust söömisest saledad ja väga kõvad sportlased.
Oleks ülekaalu teema, jätaks vist laokile värsket näksimist, see lööb kõhu täis ka. Äkki aitab?