Teema: 10a lapsel on õpetaja arvates midagi viga.

Aga kas seal on klasse, kus on ka poisid? Siis panna sinna klassi laps.

#3899498:

#3898700:

Direktoriga rääkisin. Ta ütles, et selle õpetajaga on probleeme, aga asemele ei ole kedagi võtta.

No vot, ja siis need nõukaaja mentaliteediga õpetajad, kes on omaarust nagu jumalad klassi ees, traumeerivad natuke aeglasemaid lapsi edasi. Nad ei oska muudmoodi õpetadagi, kui ainult et kõik lapsed peavad olema ühte viisi tublid, tegema asju ja saama aru ühtemoodi. No ei ole ju nii. Kõik me oleme erinevad, ka õppimisvõimekus on erinev, ei saa lüüa kõike ühe mütsiga. Neid vanu pedagooge enamasti ümber ei õpeta ka ja noori võtta pole. Ja tõmmataksegi aeglasema võimekusega laste enesehinnang alla. Kahju sinu lapsest, et peab sellise iganenud arusaamadega õpetaja pärast kannatama.

kuidas sa kujutad ette klassis on 20+ õpilast ja 1 õpetaja, kuidas ta hakkama saab kui kõok 20+ õpilast on omas tempos, erinevalt saavad seletustest aru ja erinevate soovidega. Ainus võimalus on katsetega klassis esimesest klassist alates, siis saab rühmitada kiiremad, taibumad ja aeglasemad kes ei haara kõike lennult. Siis ju jälle kisa lahti.

Minu lapsed on esimesest klassist katsetega koolis ja huviala samuti katsetega. Üks laps tegi katsed juba lasteaias. Väga rahul.

#3899683:

Mina olen arg ja ei hakanud kaklema koolis, et mu lapsel on õigus olla enda moodi ja õppida veidi teisiti kui keskmiselt lapsed õpivad. Võtsin hoopis ette koolivahetuse ja nüüd õpib minu laps koolis, mis õpetabki veidi teisiti kui teised koolid.

Saan aru, et kõik lapsevanemad ei saa seda endale lubada, aga siis jääb ainult kaks valikut lauale: kas ära kannatada või nõuda muutusi.

Nõuda ei saa, aga eelmise käoga täiesti nõus, lapsevanemal tuleb ise valikuid teha ja valikuid Eestis on. Esimesena tuleb meelde Valdorf kool.

Päris nii ei saa, et mina ei tee midagi, aga kool õpetagu minu last nii nagu lapsele ja ka mulle sobib.

Nõuda ei saa, aga eelmise käoga täiesti nõus, lapsevanemal tuleb ise valikuid teha ja valikuid Eestis on. Esimesena tuleb meelde Valdorf kool. Päris nii ei saa, et mina ei tee midagi, aga kool õpetagu minu last nii nagu lapsele ja ka mulle sobib.

Jah, ühiskond on reageerinud sisuliselt üksikisiku tasandil sellele ebakõlale. On koole, mis on registreeritud vaid selleks, et ühe sõpruskonna lapsed saaksid seal õppida; on koduõppele jäetud lapsi, kes on kirjas mõnes koolis lapse elukohast üldse teises Eesti otsas jne.

Aga et on ammugi üldteada, et lapsed õpivad erinevalt, siis võiks ju haridusotsuseid tegevad asutused või inimesed lähenedagi probleemile süsteemselt. Aga et avalikkuse survet väga ei ole, siis ei ole ka tarvis teha väiksemaid klasse, koostada õppekavasid, mis arvestavad õpilaste eripäradega vms.

Usun ise siiralt, et küll leiduks ka õpetajaid või õpetajaks õppijaid kui haridussüsteem hakkaks arvestama inimeste eripäradega. Sest need eripärad ei ole ju vaid õpilastel, on ka õpetajatel.  Praegune süsteem kahjustab nii lapsi kui ka nende õpetajaid!

#3899714:

Nõuda ei saa, aga eelmise käoga täiesti nõus, lapsevanemal tuleb ise valikuid teha ja valikuid Eestis on. Esimesena tuleb meelde Valdorf kool.

Ja kui laps elab nn Kapa-Kohilas, siis mis valikuid ta teeb, kui ainuke kool on kohalik kool. Kas meil on Valdorf koolid igas külas või? Miks peab normaalne laps, kes on lihtsalt veidi aeglasem, minema ära oma kodu lähedalt koolist sellepärast, et õpetaja ei suuda taluda tema tempot. Ei pea last mõnitama teiste ees, las lõpetab kodus oma ülesanded rahulikult ära.

#3898700:

Lisainfot niipalju, et rääkisin poisiga pikemalt. Poiss räägib, et õpetaja karjub ta peale sageli. Vahetundi õpetaja poissi u 1-2 x päevas ei luba, vaid käsib tunnitööd lõpetada. (Poiss on aeglasem kui teised, kuid sugugi mitte mingi uimane, vaid pigem põhjalikum ja aeglasem). Ütles, et poiss ei peaks kusagil peale kooli käima, (laps teeb palju sporti, mida armastab) vaid ainult koolitöödega tegelema ja et ta kirjutavat nagu tita. (Käekiri on poisil selline poisilik jah, kuid siiski sirgel joonel, enam- vähem loetav, grammatiliselt peaaegu vigadeta. )

Tundub selline õpetaja, kellele on väga oluline, et laps oleks tema “maitse järgi” laps. Kui ei ole tema maitse järgi ehk kui lapsel on mingi joon, mida tema ei salli (näiteks on aeglasem) – siis näitab õpilasele välja, et too ei ole tema lemmik. Kui laps ise tunneb, et ta ei meeldi õpetajale ja on kogu aeg kaitseseisundis – siis lapse puudus (näit. aeglus) võimendub veelgi. Ja langeb õpetaja arvamus lapsest veelgi – nagu nõiaring.

Soovitus lapselt huvitegevus ära võtta on ka absurdne.

Nõustun kägu 10.42. Kui järgmisest aastast õpetaja niikuinii vahetub, eks siis tuleb seni kodus rohkem pingutada ja see aasta kuidagi vastu pidada. Ehk järgmise õpetajaga sujub koostöö paremini.

Muidugi oleks ilmselt võimalik ka laps alles jäänud natuke rohkem kui pooleks õppeaastaks koduõppele panna. See eelab mingi taotluse esitamist ja siis selles koolis, mille alt koduõpe toimub, vastamas käimist. Ja siis järgmisest sügisest (kui on uus õpetaja)läheks poiss jälle tavaõppele tagasi.

#3899716:

#3898980:

Aga kas seal on klasse, kus on ka poisid? Siis panna sinna klassi laps.

Kas TA ei valeta ka natsa, et oleks huvitavam. Terves ümbruskonnas ei ole ühtegi 10 aastast poissi, kõik on tüdrukud, kuhu kõik poisid kadusid?

Püha lihtsameelsus. Ükski mures lapsevanem ei tule Perekooli valetama  et huvitavam välja paista.

Minu poeg oli ka 3 aastat ainus poiss klassis. Nüüd jäid 2 poissi istuma ja nüüd on siis 3 poissi. Kui poisse pole, siis ei ole.

#3898086:

TA, mul on väga kahju, et olete sellise murega üsna üksi jäänud.

Meie siin ei tea sinu lapsest mitte midagi ja seetõttu ei tohiks sa võtta väga tõsiselt siinseid huupi lahmijaid, kes ütlevad su lapsel olevat ühe või teise vea. Meie ei tea mis sinu lapses selliseid muremõtteid tekitab, miks sinu laps tunneb, et ei saa klassis ainsana õpetajast aru või miks sinu lapse õpetaja peab sinu last haridusliku erivajadusega õpilaseks.

Mina olen oma kogemustest õppinud, et tasuta lõunasööke ei ole olemas. Keegi maksab need kindlasti kinni. Enamasti meie ise, aga kunagi hiljem. Ma parem valin endale teadlikult paremad palad ja maksan selle ise.

Minu lapsed on tõeliselt abi saanud vaid tasulises erakoolis. Jah, sellele kulub palju raha. Teisel juhul kulutaksin raha asemel aega ja seda mu lapsed endale lubada ei saa.

Me ei ole jõukas pere, aga praegust koolisüsteemi me pikas perspektiivis kinni maksta ei jaksa – harimata või nõrgalt haritud ja tulevikuta laste näol. Kõik ei saa olla parimad, ja kõik ei saa olla ka keskmised. Minu lapsed ei ole akadeemiliselt andekad. Et nad ei ole standardsed, ei saa neid ka kombinaatides harida. Pole selliseid vorme, millesse nad hästi sobituksid. Ikka jääb kuskilt puudu või üle.

Koolikohustus lõppeb 17-aastaseks saades. Selleks ajaks peab lapsel olema käes põhiharidus ja peas juba järgmised plaanid. Milliseid plaane peab korduvalt istuma jäänud 17-aastane 8.klassi laps, või 7.klassi laps? Kindlasti mitte edasiõppimise plaane…

Meie pere erakoolikogemus on seni 4 lapsega olnud positiivne. Viimasel on veel 5 aastat põhikooli lõpuni. Ma leian selle raha, et mu ebastandardsed lapsed saaksid standardset haridust. Ma ei pea seda kuluks, see on parim, mida ma nende tuleviku heaks praegu teha saan.

Ma ei otsi enam abi professionaalidelt, ei kola mööda arste või rehabilitatsioonikeskusi. Ma leidsin stabiilse lahenduse ja töötan selle sees, mitte selle kõrval. Ma ei oota, et mu lapsed saaksid abi mida nad vajavad, ma pakun seda neile.

Meie pere kogemus erakooliga oli täiesti vastupidine. See rikkus meie lapse psüühika ja seal pakutav haridustase oli selline, et teise kooli minekuks pidi eraõpetaja palkama ja terve suve tööd tegema. Sama on kurtnud ka teised sealt koolist oma lapsed ära võtnud lapsevanemad. Raha eest ei saa alati paremat.

Mina teemaalgataja olukorras kaaluksin koduõpet. Näib, et lapsele see sobib ja praegusel ajal nagunii koolide osas kõik nii habras.

#3907189:

#3897514:

Palun teid aidake mind aru saada mis toimub. Mul on juhe täitsa koos, ma ei saa aru kas mina olen asjadest täiesti valesti aru saanud või on probleem kuskil mujal.

Tegu 10 a poisi, 4.kl õpilasega. Ta õpib tüdrukute klassis, olles ainuke poiss. 14 tüdrukut. Õpetajalt kuulen järgmist tagasisidet: poiss on aeglane, ta ei saa aru, ei oska, jääb ülesannete lahendamisega teistest maha.

Laps ise räägib mulle, et ta ei saa aru, kui õpetaja klassis uut osa seletab. Õpetaja kasutavat keerulisi sõnu ja ei seletavat piisavalt. Õpetaja annab paljusid aineid ise. Kui lapsega aga kodus olles uut osa õpime, saab ta kõigest aru, lahendab ülesanded minimaalse juhendamisega ja liigub kiirelt edasi. Ta vajab minu kogemuse põhjal hästi loogiliselt asjade lahtiseletamist pluss väga hästi aitavad igasugu lisavideote vaatamine, õppimismängud. Tal on uue osa omandamisel alati palju seinast-seina küsimusi ja kui kõik vastused käes, on asi väga hästi selge lõpuks. Ei luba mul end siis enam aidata vaid ütleb umbes et oota, ma saan nüüd ise! Ja kusjuures saabki.. Õpetaja aga ainult piirdub raamatutekstiga ja ei mingeid lisamaterjale.

Minu mure on see, et mulle tundub, et juba ainuüksi asjaolu, et ta on klassis ainukene poiss, paneb ta võrreldes tüdrukutega ebavõrdsesse seisu, sest kas mitte tüdrukud ei ole kiiremad õppijad? Või ma eksin?

Õpetaja on poisile nende omavahelises jutus öelnud, et poisil on probleem ja et ta õpetajast aru ei saa, on lapse enda viga. Nii ütleski. Ja laps tuligi koju ja teatas, et õpetaja ütles, et ta ei saa õppimisega hakkama.

Lisaks on poiss tüdrukutest aeglasem, näiteks kontrolltöödes ei jõua 45 minuti jooksul kõiki ülesandeid ära teha. Need aga mis tehtud, on õiged. Ja saab halva hinde, kuna osa ülesandeid lahendamata.

Õpetajaga oleme rääkimas käinud korduvalt. Lühikokkuvõte on see, et õpetaja täiesti keeldub üldse arutamast teemal, et poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt või et õpetaja võiks rohkem kasutada lisaks raamatule ja töövihikule ka teisi materjale. Tema näeb, et lapsel on probleem ja hariduslik erivajadus. Et ei ole mingit vahet tüdrukute ja poiste õppimises ja et tema teeb kõike nagu peab. Tegemist 70a inimesega.

Meie abikaasaga ( ja ka laps ise) aga arvame, et õpetaja õpetab igavalt, üksluiselt ja ei arvesta asjaoluga, et tegemist on ainukese poisiga tüdrukute hulgas.

Mida teha? Poiss ei taha enam koolis käia, on õnnetu, tujutu, kurb.

Vaheta võimalusel klassi või kooli. Ilmselgelt ei sobi õpetaja sinu lapsele. Õpetaja aga ei muutu.

Olen sarnase olukorra läbi elanud lasteaias enda lapsega. Kuulsin pidevalt kuidas mu lapsel on midagi viga, sest no teda ei huvita midagi. Samal ajal ise lapsega suheldes enne kui laps lasteaeda läks olid lapsel selged kõik söödavad seened meie metsas ja tähestikust enamus, numbrid. Lasteaeda minnes aga unustas ka selle mille oli minuga teada saanud. Lihtsalt minu lapsele selline lasteaia formaat ei sobi. Ka koolis oli probleeme kuid tänaseks oleme saanud asja kuidagi toimima. Laps on 14 ja kui ta poleks nii laisk siis oleksid hinded pigem viied ja neljad. Aga ei sobi talle ka kooli süsteem, nii nagu lasteaiaski. Täna on noormees nii palju mõistlik et saab aru, et vaatamata süsteemile peab kuidagi läbi käima kooli aga õppimisega tegeleb ta ise, mitte ei saa targemaks tänu õpetajatele koolis. Kooli roll tundubki olevat ainult kontrollimine, mitte teadmiste andmine ja õpetamine. Nii on vähemalt minu lapse puhul. Väiksemates klassides õpetasin ise – raske oli ja mõlemad olime hullumas. Täna on laps suurem ja suudab iseseisvam olla ja ise õppida.

Pole mõtet võidelda tuuleveskitega. Ega see kooli süsteemi või õpetajaid muuda, jääd ainult ise teerulli alla koos lapsega. Kahjuks on see nii.

No aga kogu ühiskond ja elu on ju tegelikult üks suur süsteem, millega inimestel tuleb kohaneda. Teistmoodi oleks ju anarhia.

Eesti koolisüsteemis on individuaalne õpe tavaklassis täiesti võimatu. Klassid peaks selleks olema palju väiksemad või õpetajaid klassis 2. Meil ei ole tavaliselt isegi seda ühte õpetajat alati klassi ette panna. Ette on antud plaan, palju õpetaja peab tunnis läbi jõudma ja seda pole vähe. Tund kestab 45 min ja kui lapsi on 30, siis jääb igale lapsele 1 min ja 30 sek. Tegelikult võtab juba teema seletamine suureme osa tunnist ja igale lapsele jääb 30 sekundit.

Nii valibki enamus õpetajaid klassi keskmise tempo. Kannatavad kiiremad ja aeglasemad. Ja tulebki teha sellisel juhul palju tööd kodus.