Mu 13a tütar ka konkreetset taskuraha ei oma, sest ta reaalselt ei kuluta seda. Sellepärast pole ka mingit porbleemi lapsele vajaduspõhiselt raha anda, ta ei kuluta 100 eurot poes träni peale. 9aastasel pole üldse kombeks poes käia, seega kõik kingiks saadud raha seisab.
Lapsed 10 ja 12. Saavad 10€ kuus arvele. Kuna neil väga millelegi ei kulu, siis pigem jääb järele sellest. Sõpradega käiakse niisama pargis või ollakse kellegi õues. Mõnikord ostavad poest juua või jäätist. Nõmmel väga pole ka kiirtoidukohti ja kaubanduskeskusi, kus raha kulutada. Samas, toidukohtades on hinnad nii kallid, et ega siis ei jaguks küll sellest rahast. Kinopileti ja sünnipäevade jaoks anname eraldi raha.
9-aastane saab 5 eurot nädalas, 16-aastane 35 eurot. Aga suurem ostab selle eest ka koolitarbed, suurema osa riietest, kosmeetika, sõprade kingitused, kino jms meelelahutuse jms. Mina olen maksnud kooliga seotud suuremaid kulutusi (teater, ekskursioonid jms) ja vahel kallemaid üleriideid ning jalanõusid.
Teie, kes te siin lapsele 1-2 eurot NÄDALAS annate, kas te poes hindu olete vaadanud? Laps ei saa kuuma ilmaga isegi pudelit vett osta selle eest. Ok, 2 pudelit saab nädalas. Pulgajäätis maksab poes euro või veidi üle selle, kuskil rannakohvikus veel rohkem.
Veepudeli ja pulgajäätise eest peab laps nädal aega planku võõpama?
Miks on vaja vett poest osta? Minu lapsel on veepudel kaasas, mida täidab. Peale vee muud ei joo. Plastikpudelist vett joob ainult reisil suure hädaga. Vett saab tasuta kätte. Samuti on mõni snäks kotis olemas, kui peaks ootamatu nälg olema. Toitu ja jäätist on kodus piisavalt. Vajalikud asjad ostame suurematel poeskäikudel või tellimisel. Niisama raha ei larista meist keegi peres. Sellist kommet ei harjuta, et kui tuleb tuju, läheb lihtsalt šoppama ajaviiteks. Jutt 12a lapsest, kes pole konkreetset taskuraha saanud kunagi, kuid tal on kõik olemas, mida vajab. Niisamuti on tal olemas isiklik raha, nt kingitusena saadud. Seda hoiab olulisteks asjadeks.
Meie lapsed pole kunagi otseselt taskuraha saanud. Saavad sünnipäevaks sõpradelt ja vanavanematelt. Lisaks armastavad vanavanemad niisama ka suuri summasid lastele kinkida. Aga see raha valdavalt siiski lihtsalt koguneb. Kinos käimised, sõprade sünnipäevad jne jne maksan ikka ise. Vahel harva ostavad oma raha eest midagi. Suuremad ja vajalikud ostud maksan pärast ise tagasi.