Esileht Koolilaps 11-aastasel pidevalt paha

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )

Teema: 11-aastasel pidevalt paha

Postitas:
Kägu

No ongi inimeses kinni kõik ja seda ma proovingi ju rääkida sulle. Sina oled aga raamides. Inimene peab ISE aru saama kellele ja milleks ta õpib. Kui ta tahab ja teab milleks, siis pole peaaegu üldse vahet millises koolis ta käib.

Sa ei saanud peamisest aru, mida ütlesin. See, kes sa oled ja kas iseseisvalt õppimine sulle sobib, selgub õppimise käigus, siis kui on sillad põletatud ning tagasiteed ei ole. Haridus on liiga suur ja oluline asi, et sellega katsetades testida, kas suudad ise või mitte. Proovitakse ikka ebaolulisemate asjadega, paraku on haridustee vaja läbi käia üsna iseseisva elukese alguses, seega pole noorel inimesel veel aega olnud end tundma õppida.

Sa võtsid põhimõtteliselt loosi, mängisid loteriid, kas õnnestub või mitte. Sinul õnnestus. Mingit garantiid ei ole, et teisel lapsel ka õnnestub.

Milline on üldse olukord, kui on “sillad põletatud ja tagasiteed ei ole”?
Kas suurt ja olulist haridust saab sinu meelest pakkuda ainult “tugev”, range kool?
Ja nüüd päris taandub sellele, et MIS on sinu jaoks üldse hariduse mõiste? Mis on haridus ja kuidas seda saab?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas suurt ja olulist haridust saab sinu meelest pakkuda ainult “tugev”, range kool?

Rangusest pole ma midagi rääkinud. Tugev kool on tugevatele lastele ideaalne variant, keskmine kool keskmistele. Rõhk on siin sõnal “kool”. Epiteedid on teisejärgulised.

Milline on üldse olukord, kui on “sillad põletatud ja tagasiteed ei ole”?

Kui ollakse normaalses koolis õppimisest loobunud, siis ega sind gümnaasiumis keegi enam tagasi võta, kui just hirmsal kombel ei vea. Seda tähendabki tagasitee puudumine.

Ja nüüd päris taandub sellele, et MIS on sinu jaoks üldse hariduse mõiste? Mis on haridus ja kuidas seda saab?

Me räägime kooliharidusest, mitte üldiselt haridusest. Ja sõna “kooliharidus” ütleb selgelt ära, mis see on ja kuidas saab. Kooliprogrammile vastav haridus. Muu silmaring on boonus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas suurt ja olulist haridust saab sinu meelest pakkuda ainult “tugev”, range kool?

Rangusest pole ma midagi rääkinud. Tugev kool on tugevatele lastele ideaalne variant, keskmine kool keskmistele. Rõhk on siin sõnal “kool”. Epiteedid on teisejärgulised.

Milline on üldse olukord, kui on “sillad põletatud ja tagasiteed ei ole”?

Kui ollakse normaalses koolis õppimisest loobunud, siis ega sind gümnaasiumis keegi enam tagasi võta, kui just hirmsal kombel ei vea. Seda tähendabki tagasitee puudumine.

Ja nüüd päris taandub sellele, et MIS on sinu jaoks üldse hariduse mõiste? Mis on haridus ja kuidas seda saab?

Me räägime kooliharidusest, mitte üldiselt haridusest. Ja sõna “kooliharidus” ütleb selgelt ära, mis see on ja kuidas saab. Kooliprogrammile vastav haridus. Muu silmaring on boonus.

Okei, me oleme sama erinevad kui öö ja päev. Mind näiteks ei huvita, milline on inimese “kooliharidus” ja milline oli tema kooliprogramm või kui tugevas koolis ta üldse õppis.
Mind huvitab, milline on inimese silmaring, huvid, tugevad küljed, kas inimene on üleüldse intelligentne, aus ja avatud mõtteviisiga.
See, kui hästi ta mingil ajal matemaatikaülesandeid lahendas, on absoluutselt ebaoluline (oluline on see üksnes siis, kui tema eriala seda näiteks nõuab ja kui see on ta lemmikeriala).
St minu jaoks ei ole silmaring “boonus”, vaid kõige tähtsam asi inimese juures üldse! Kuidas keegi saab üldse arvata, et silmaring on “boonus”? Jääb mulje, et oluline on robot, kes kõiki töövihikuülesandeid hästi lahendab ja korrektselt programmi täidab. Ülejäänu on “boonus”. See on ausalt öeldes väga hämmastav. Kas sa tõesti arvad, et hariduse juures on see kõige olulisem?

Veel: kas sa arvad, et tugevas koolis edukalt kooliprogrammi läbimine tagab elus kõik olulise?

Ja veel, palun loe seda: https://andras.ee/et/tarmo-tuuling

See on minu kunagine klassivend, 3. klassis, kui ta koolist ka kadus. Aga minu küsimus sulle (pärast seda, kui sa oled temast artikli läbi lugenud ja võib-olla lisa guugeldanud, kui viitsid): kas tema on ka sinu meelest oma “sillad põletanud ja tagasiteed ei ole”?

Mulle jubedalt tundub, et sinu enda silmaring vajab kohe suurt-suurt laiendamist. Aga ma ei saa üldse aru, miks ma viitsin siin sellega vaeva näha. 😀 Sest su suhtumine on ilmselt selline, mis on massides paraku standard ja ega vastu seina pole mõtet eriti joosta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

https://www.youtube.com/watch?v=F_QT8S_MiF8

Üks tore laul ka sulle kuulamiseks. 😉 Kuula sõnu ja mõtle. Mis sa sellest arvad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Okei, me oleme sama erinevad kui öö ja päev. Mind näiteks ei huvita, milline on inimese “kooliharidus” ja milline oli tema kooliprogramm või kui tugevas koolis ta üldse õppis.
Mind huvitab, milline on inimese silmaring, huvid, tugevad küljed, kas inimene on üleüldse intelligentne, aus ja avatud mõtteviisiga.

Heh, me tõesti oleme nagu öö ja päev. Sa paistad arvavat, et elus viib edasi see, mida teised, sealhulgas sina, inimesest arvad. Mina seevastu arvan, et elus viib edasi kindel jada, kus gümnaasiumihardusele järgneb ülikooliharidus, sellele järgneb töötamine ning oma hariduse kasutamine – silmaring on lihtsalt seda kõike kaunistav ning mõnes osas ühendav lüli.
Silmaringist ja kitarritundidest on kasu vaid neil, kellel a) amet kunstivaldkonnas; b) kõik muu olemas ning hobideks aega üle.
Mitte keegi ei saa tõsist ja rahuldustpakkuvat töökohta seepärast, et ta on intelligentne, aus ja avatud mõtteviisiga. Ameteid jagatakse oskuste ja teadmiste alusel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on minu kunagine klassivend, 3. klassis, kui ta koolist ka kadus. Aga minu küsimus sulle (pärast seda, kui sa oled temast artikli läbi lugenud ja võib-olla lisa guugeldanud, kui viitsid): kas tema on ka sinu meelest oma “sillad põletanud ja tagasiteed ei ole”?

Kuule, inimene. Sa taas ei suuda eristada erandlikku õnnelikku juhust ja reeglit? Mis kasu sul sellest suurest silmaringist on, mida sa niiväga hindad, kui sa ei mõista ainsat, mis loeb – need on õnnelapsed, kes taolisest saastast välja roomavad, millele sa niisuguse harda lingi panid. Kui palju on Eestis lapsi, kes isegi põhiharidust pole omandanud? Kuidas sa neil 3. klassis vahet teed?
Enne uue harda vastuse tulistamist, ole hea, mõtle hetke. Emotsioonid on toredad asjad, aga enamasti vaid siis, kui nad on positiivsed. Ja mispidi just seekord võileib kukub, seda me enne võileiva kukutamist ei tea.
See on nii hüsteeriliselt rumal jutt, mida sa ajad, et ma üldse ei viitsi rohkem. Arvasin, et oled arukam.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Okei, me oleme sama erinevad kui öö ja päev. Mind näiteks ei huvita, milline on inimese “kooliharidus” ja milline oli tema kooliprogramm või kui tugevas koolis ta üldse õppis.

Mind huvitab, milline on inimese silmaring, huvid, tugevad küljed, kas inimene on üleüldse intelligentne, aus ja avatud mõtteviisiga.

Heh, me tõesti oleme nagu öö ja päev. Sa paistad arvavat, et elus viib edasi see, mida teised, sealhulgas sina, inimesest arvad. Mina seevastu arvan, et elus viib edasi kindel jada, kus gümnaasiumihardusele järgneb ülikooliharidus, sellele järgneb töötamine ning oma hariduse kasutamine – silmaring on lihtsalt seda kõike kaunistav ning mõnes osas ühendav lüli.
.

Nojah, ma vaatan inimest ennast, mitte programmi.

Ja inimene, kel ülikooliharidust polegi, kuid on mingi oskus, mis talle hullult meeldib ja hästi läheb, ning on näiteks oma firma loonud, mis on edukas ja mille teenust ostad sinagi meeledi – tema polegi elus edasi jõudnud?

Selge, sinu meelest määrab edu mingi kindel jada. Üsna jäik suhtumine. Las olla siis. Loodan, et sa oma laste elu ära ei riku nt oma jada ja edumudelite, programmide pealesurumisega, kui nende elu teeks õnnelikuks ja südamesoov oleks hoopis miski muu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nojah, ma vaatan inimest ennast, mitte programmi.

Ja inimene, kel ülikooliharidust polegi, kuid on mingi oskus, mis talle hullult meeldib ja hästi läheb, ning on näiteks oma firma loonud, mis on edukas ja mille teenust ostad sinagi meeledi – tema polegi elus edasi jõudnud?

Selge, sinu meelest määrab edu mingi kindel jada. Üsna jäik suhtumine. Las olla siis. Loodan, et sa oma laste elu ära ei riku nt oma jada ja edumudelite, programmide pealesurumisega, kui nende elu teeks õnnelikuks ja südamesoov oleks hoopis miski muu.

Jeerum, sa ikka ei ole aru saanud. Jada on vajalik. Jada on selleks, et oleks tagala, turvatunne. Jah, kui sa tead last, kes 15-aastaselt teab, mis tema elu eesmärk ja mõte on, siis tema kohta mu jutt ei käi. Mina selliseid lapsi ei tea. Elu eesmärgid selguvad elu edenedes. Sa targutad siin oma tagantjäreleteadmistes, mis on inimkonna suurimaid vigu – suutmatus mõista, et otsustamise hetkel teab inimene palju vähem kui siis, kui valikud on tehtud ning täide viidud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

See on minu kunagine klassivend, 3. klassis, kui ta koolist ka kadus. Aga minu küsimus sulle (pärast seda, kui sa oled temast artikli läbi lugenud ja võib-olla lisa guugeldanud, kui viitsid): kas tema on ka sinu meelest oma “sillad põletanud ja tagasiteed ei ole”?

Kuule, inimene. Sa taas ei suuda eristada erandlikku õnnelikku juhust ja reeglit? Mis kasu sul sellest suurest silmaringist on, mida sa niiväga hindad, kui sa ei mõista ainsat, mis loeb – need on õnnelapsed, kes taolisest saastast välja roomavad, millele sa niisuguse harda lingi panid. Kui palju on Eestis lapsi, kes isegi põhiharidust pole omandanud? Kuidas sa neil 3. klassis vahet teed?

Enne uue harda vastuse tulistamist, ole hea, mõtle hetke. Emotsioonid on toredad asjad, aga enamasti vaid siis, kui nad on positiivsed. Ja mispidi just seekord võileib kukub, seda me enne võileiva kukutamist ei tea.

See on nii hüsteeriliselt rumal jutt, mida sa ajad, et ma üldse ei viitsi rohkem. Arvasin, et oled arukam.

Mida asja? Õnnelaps ja juhus? Nagu inimese enda tahe ja soov polekski midagi määranud? Ja ei määra meil kõigil?

Ainult positiivsed emotsioonid on n-ö õiged? Misasja? Elu käib ikka mõlemat pidi, negatiivne ja positiivne vaheldumisi, vahel tasakaalus ka.

Sa ajad segast, ma ei viitsi ka enam.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nojah, ma vaatan inimest ennast, mitte programmi.

Ja inimene, kel ülikooliharidust polegi, kuid on mingi oskus, mis talle hullult meeldib ja hästi läheb, ning on näiteks oma firma loonud, mis on edukas ja mille teenust ostad sinagi meeledi – tema polegi elus edasi jõudnud?

Selge, sinu meelest määrab edu mingi kindel jada. Üsna jäik suhtumine. Las olla siis. Loodan, et sa oma laste elu ära ei riku nt oma jada ja edumudelite, programmide pealesurumisega, kui nende elu teeks õnnelikuks ja südamesoov oleks hoopis miski muu.

Jeerum, sa ikka ei ole aru saanud. Jada on vajalik. Jada on selleks, et oleks tagala, turvatunne. Jah, kui sa tead last, kes 15-aastaselt teab, mis tema elu eesmärk ja mõte on, siis tema kohta mu jutt ei käi. Mina selliseid lapsi ei tea. Elu eesmärgid selguvad elu edenedes. Sa targutad siin oma tagantjäreleteadmistes, mis on inimkonna suurimaid vigu – suutmatus mõista, et otsustamise hetkel teab inimene palju vähem kui siis, kui valikud on tehtud ning täide viidud.

Tagala ja turvatunne? Ometi on seesama teema siin lastest, kes värisevad ja kardavad hommikul kooli minna. Mis kuradi turvatunne see siis on?
Minu mõte on vaid see, et on ka teisi võimalusi kui jäik süsteem ja jada ja see ei tähenda “sildade ja tagasitee põletamist”
Inimesed on erinevad ja sobivad erinevad asjad. Ja kui keegi pööraks nende soovidele ja vajadustele juba varakult tähelepanu (kui nad värisevad ja oksendavad enne kooli minekut), siis oleks kõik õnnelikumad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu tütrel algas nii ärevushäire. Otsisime terve kevade tema iivelduste põhjust, mõnikord ta lausa oksendas hommikul kooli minnes. Ei leitud midagi. Siis tuli suvi, iiveldused kadusid. Ja 1. septembril järgmisel aastal plahvatas ärevus kogu oma ilus. Sõi poolteist aastat antidepressante ja käis psühholoogil.

Soovitan välistada kiiresti kõik somaatilised vaevused ning seejärel mitte oodata imet, vaid minna psühholoogile, enne kui asi hulluks läheb. Ega muidugi psühholoogki imet tee, see jama tuleb noorel inimesel endal selgeks mõelda ja läbi närida, psühholoog lihtsalt oskab natuke suunata ja märgata.

Ausalt öeldes, kui ma oleks sinu tütar, siis mul oleks tõenäoliselt sama asi. Selle kõige põhjal on mulje, et sa oma tütre tegelikke mõtteid ei teagi. Tema ärevushäirel on päris kindel põhjus ja selle kõige põhjal, mis ma lugenud olen paari päeva jooksul – suur osa sellest oled sina.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ausalt öeldes, kui ma oleks sinu tütar, siis mul oleks tõenäoliselt sama asi. Selle kõige põhjal on mulje, et sa oma tütre tegelikke mõtteid ei teagi. Tema ärevushäirel on päris kindel põhjus ja selle kõige põhjal, mis ma lugenud olen paari päeva jooksul – suur osa sellest oled sina.

Jajah. Tegelt ma peksan teda. Head unelemist ja kauneid visioone sellest, kuidas koduõpe ärevust võidab ning inimese elu paremaks teeb. Päikest ikka ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ausalt öeldes, kui ma oleks sinu tütar, siis mul oleks tõenäoliselt sama asi. Selle kõige põhjal on mulje, et sa oma tütre tegelikke mõtteid ei teagi. Tema ärevushäirel on päris kindel põhjus ja selle kõige põhjal, mis ma lugenud olen paari päeva jooksul – suur osa sellest oled sina.

Jajah. Tegelt ma peksan teda. Head unelemist ja kauneid visioone sellest, kuidas koduõpe ärevust võidab ning inimese elu paremaks teeb. Päikest ikka ka.

Füüsilisest vägivallast pole ma ju rääkinud… koduõpe oli lihtsalt näiteks, et tehakse ka nii ja ei saa mingid “sillad põletatud”, sageli hoopis vastupidi…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Füüsilisest vägivallast pole ma ju rääkinud… koduõpe oli lihtsalt näiteks, et tehakse ka nii ja ei saa mingid “sillad põletatud”, sageli hoopis vastupidi…

Füüsiline vägivald oli iroonia, onju.
Ja jäta nüüd see koduõppe jutt. Minu laps oli gümnaasiumiealine ning koduõpe ei ole variant. Ammugi ei saa ma aru, miks peaks esimese asjana kohe “teisiti” tegema, mitte proovima tavapärases süsteemis jätkata. Nagu näha, minu lapsel ju viimane variant õnnestus. Sinu valikute järgi aga õpiks ta praegu õhtukoolis. Ma arvan, et minu variant on lapsele nii olevikus kui tuleviku mõttes parem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Füüsilisest vägivallast pole ma ju rääkinud… koduõpe oli lihtsalt näiteks, et tehakse ka nii ja ei saa mingid “sillad põletatud”, sageli hoopis vastupidi…

Füüsiline vägivald oli iroonia, onju.

Ja jäta nüüd see koduõppe jutt. Minu laps oli gümnaasiumiealine ning koduõpe ei ole variant. Ammugi ei saa ma aru, miks peaks esimese asjana kohe “teisiti” tegema, mitte proovima tavapärases süsteemis jätkata. Nagu näha, minu lapsel ju viimane variant õnnestus. Sinu valikute järgi aga õpiks ta praegu õhtukoolis. Ma arvan, et minu variant on lapsele nii olevikus kui tuleviku mõttes parem.

Okei , whatever. Lihtsalt, tundub su kirjutiste põhjal, et kui laps sinust veits tundlikum juhtub olema (ja ilmselt seda ta on, kui ärevuhäire ja lausa oksendamine enne kooli), siis sina temast eriti aru ei saaks, sest tundud olema jäik ja oma reas, eelarvamustes kinni.
Ja õhtukool ei oleks ju mingi hull variant, selle oled SINA pähe võtnud, et on.
Koduõpet ma ei soovitanud otseselt teile ju, lihtsalt tõin näiteid, et see on olemas ja mitte ka mitte mingi õudne ja viimane asi siin maamunal. Nt välismaal koos vanematega elavad lapsed teevad seda ka, tavapärane värk.
Asi ongi selles, et teil on “sinu variant” nagu sa ise ütlesid. Kas lapsele oled ise erinevaid variante tutvustanud või siis üleüldse küsinud, et mida “tema ise” tahaks? Mis on TEMA variant? Ta ei ole enam titt ja südamest-südamesse rääkides ja tema isiksust tundes võib sellele jälile jõuda küll.

Ja lihtsalt ütlen. Kui minu laps hommikuti enne kooli oksendaks, siis minu jaoks oleks see üsna viimane piir – punane lipp, et midagi on ikka totaalselt halvasti ja valesti tema jaoks. St, ma ei tunneks nagu sina, et “esimese asjana” midagi teisiti teha, vaid, et on VIIMANE võimalus midagi teisiti teha. Enne kui vaimne tervis põhjalikult tuksis on, mis tähenab ka tuksis tulevikku ju… ja pole enam ühestki programmist ega jadast kasu siis enam. Kui enam polegi muud kui ärevus ja depressioon.
Ja seda ütlen ka, et antidepressante mina koolilapsele ei annaks. Enne võtaks tõesti kasvõi koduõppele või leiaks rahulikuma koolikeskkonna, sest ilmselgelt ärevuse, oksendamine põhjus on ju koolis, sest suvel polnud tal ühtki probleemi.
Ega meil polegi mõtet vaielda enam. Lihtsalt meil on nii erinev suhtumine nendesse asjadesse ja väga erinev maailmavaade.
Kui mõni mõtegi minu jutust sulle natukenegi kummitama jäi, siis on kena. Kui mitte, siis… las ta jääb. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui mõni mõtegi minu jutust sulle natukenegi kummitama jäi, siis on kena. Kui mitte, siis… las ta jääb. 🙂

Jäi küll üks mõte kummitama – kust krdi kohast sa võtad selle jultumuse nii palju negatiivseid asju minu ja mu lapse elu kohta arvata, oletada, järeldada, ise tegelikult mitte midagi meist teades??? Elementaarne, et mina olin selles protsessis taustajõud ja toetaja, mitte otsustaja. Laps tegi omad valikud ja otsused, minu asi oli tema kõrval olla, alati olemas olla, teda kuulata ja valmis olla sekkuma, kui näen, et olukord pole kontrolli all.
Väljend “minu variant” tähendas varianti, mille esitasin käesolevas vaidluses mina, vastandudes sinu variandile ehk variandile, mida esitasid sina.
Mis ravimitesse puutub, siis selles osas usaldan oma perearsti arvamust ja see, et sina eelistaks lapse koolist ära võtmist tänapäevastele ravimitele, paneb mind vaid õlgu kehitama. Igaüks elab ise oma elu nii keeruliseks, kui just ise tahab. Väikeseks mõtlemisaineks sulle lihtsalt see detail, et ärevuse, foobiate ja muude selliste psüühikahäirete puhul on ainus tõhus teraapia hirmuobjektidega harjumine, enese ettevaatlik eksponeerimine hirmu tekitavatele olukordadele. Sinu soov laps koolis ära võtta ja põlle all hoida ei aitaks tal kuidagi oma ärevusega toime tulema õppida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui mõni mõtegi minu jutust sulle natukenegi kummitama jäi, siis on kena. Kui mitte, siis… las ta jääb. 🙂

Jäi küll üks mõte kummitama – kust krdi kohast sa võtad selle jultumuse nii palju negatiivseid asju minu ja mu lapse elu kohta arvata, oletada, järeldada, ise tegelikult mitte midagi meist teades??? Elementaarne, et mina olin selles protsessis taustajõud ja toetaja, mitte otsustaja. Laps tegi omad valikud ja otsused, minu asi oli tema kõrval olla, alati olemas olla, teda kuulata ja valmis olla sekkuma, kui näen, et olukord pole kontrolli all.

Väljend “minu variant” tähendas varianti, mille esitasin käesolevas vaidluses mina, vastandudes sinu variandile ehk variandile, mida esitasid sina.

Mis ravimitesse puutub, siis selles osas usaldan oma perearsti arvamust ja see, et sina eelistaks lapse koolist ära võtmist tänapäevastele ravimitele, paneb mind vaid õlgu kehitama. Igaüks elab ise oma elu nii keeruliseks, kui just ise tahab. Väikeseks mõtlemisaineks sulle lihtsalt see detail, et ärevuse, foobiate ja muude selliste psüühikahäirete puhul on ainus tõhus teraapia hirmuobjektidega harjumine, enese ettevaatlik eksponeerimine hirmu tekitavatele olukordadele. Sinu soov laps koolis ära võtta ja põlle all hoida ei aitaks tal kuidagi oma ärevusega toime tulema õppida.

Sina jätad vägagi otsustaja mulje oma kirjutistes, mitte niivõrd toetava taustajõu oma. Ja kõik erinev ja teistsuguse lähenemisviisiga haridusmaastikul on su meelest ju jube-jube – nõrk, sildade põletamine, tagasiteed ei ole jne. No las see asi jääda nüüd. Minu viis oleks lapsest aru saada, teda mõista ja leida tema vaimse tervise heaks parimaid variante (mis sinu jaoks tähendab “põlle all hoidmine”).
Sinu viis on hirmuobjektiga (praegusel juhul konkreetne kool, mis muuhulgas peab olema “tugev” kool) medikamentide abil harjumine, leppimine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

On üldse okei, et mingigi kool on ükskõik kelle jaoks HIRMUOBJEKT? Kuhu minnes hommikuti võib okse peale tulla? Kus on viga – koolis või inimeses (lapses)?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

On üldse okei, et mingigi kool on ükskõik kelle jaoks HIRMUOBJEKT? Kuhu minnes hommikuti võib okse peale tulla? Kus on viga – koolis või inimeses (lapses)?

Hetkel on viga küll ainult ühes – selles, et sa oled end mingite isiklikel kogemustel põhinevate mõttelendude abil käima tõmmanud ja pidurit panna enam ei oska. Seda, et hirmu objektiks on kool, ütlesid sina, mitte mina. Ja tõesti, ma ei kavatse oma pereliikmete hingeasju siin sinuga täpsemalt lahata. Lase ikka mõtetel lennata ja kindlasti sinna negatiivsesse suunda, teistest hästi mõtlemine on ju nõme ja mõttetu, eks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pada sõimab katelt – sina oled ka ju üsna hästi käima aetud siin. 🙂

Sa kirjutasid: “ärevuse, foobiate ja muude selliste psüühikahäirete puhul on ainus tõhus teraapia hirmuobjektidega harjumine, enese ettevaatlik eksponeerimine hirmu tekitavatele olukordadele”

Kuna me räägime siin ju koolist ja kooli minemise ärevusest, siis oleks loogiline, et sa pidasid silmas just seda, et kool hirmuobjekt ongi.

“Lase ikka mõtetel lennata ja kindlasti sinna negatiivsesse suunda, teistest hästi mõtlemine on ju nõme ja mõttetu, eks.”

Mõtted lendavad loomulikult kogu aeg. 🙂 Ja ikka tasakaalus, nii negatiivne kui positiivne. Äärmused ei ole head, ikka tasakaal on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuna me räägime siin ju koolist ja kooli minemise ärevusest, siis oleks loogiline, et sa pidasid silmas just seda, et kool hirmuobjekt ongi.

Sotsiaalärevusest oled kuulnud? Suudad peas luua seose, miks kooli minnes sotsiaalärev inimene hirmu tunneb? Kas see on hirm kooli kui niisuguse ees, kooli kui organisatsiooni ees? Ei. See on hirm suhtlemise ees. Imelik, et sa ise selle peale ei tule.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuna me räägime siin ju koolist ja kooli minemise ärevusest, siis oleks loogiline, et sa pidasid silmas just seda, et kool hirmuobjekt ongi.

Sotsiaalärevusest oled kuulnud? Suudad peas luua seose, miks kooli minnes sotsiaalärev inimene hirmu tunneb? Kas see on hirm kooli kui niisuguse ees, kooli kui organisatsiooni ees? Ei. See on hirm suhtlemise ees. Imelik, et sa ise selle peale ei tule.

Ja suvel ei suhelnud ta siis kellegagi või? Ei viibinud mitte üheski grupis? Või oli asi selles, et suvel sai ise valida, mis tingimustel ja kellega suhtleb… Koolis seda võimalust ei ole, seal on sund olla päevast-päeva koos igasugustega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja suvel ei suhelnud ta siis kellegagi või? Ei viibinud mitte üheski grupis? Või oli asi selles, et suvel sai ise valida, mis tingimustel ja kellega suhtleb… Koolis seda võimalust ei ole, seal on sund olla päevast-päeva koos igasugustega.

Nagu juba ütlesin – suhtlusärevuse ainus ravim on suhtlemine ning vastumeelsete olukordade eest põgenemine, mida sina soovitad, on küll mõnus, aga pole pikas perspektiivis lahendus. Sa võiksid nüüd targutamise lõpetada teemadel, millest sa eriti ei tea.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja suvel ei suhelnud ta siis kellegagi või? Ei viibinud mitte üheski grupis? Või oli asi selles, et suvel sai ise valida, mis tingimustel ja kellega suhtleb… Koolis seda võimalust ei ole, seal on sund olla päevast-päeva koos igasugustega.

Nagu juba ütlesin – suhtlusärevuse ainus ravim on suhtlemine ning vastumeelsete olukordade eest põgenemine, mida sina soovitad, on küll mõnus, aga pole pikas perspektiivis lahendus. Sa võiksid nüüd targutamise lõpetada teemadel, millest sa eriti ei tea.

Sa ei vastanud, kas ta suvel oli siis täiesti eraldi? Ei suhenud kellegagi? Miks siis kõik ok oli?
Üks asi on kerge suhtlemisärevus, teine teema on ju lausa nii hull asi, et oksendamine enne kollektiivi minekut.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa ei vastanud, kas ta suvel oli siis täiesti eraldi? Ei suhenud kellegagi? Miks siis kõik ok oli?
Üks asi on kerge suhtlemisärevus, teine teema on ju lausa nii hull asi, et oksendamine enne kollektiivi minekut.

Kuule, talitse nüüd oma uudishimu, ma ei kavatsegi neid detaile sinuga arutada. Loe parem materjale sotsiaalärevuse kohta, võid kõrvale ka generaliseerunud ärevushäiret lugeda. Kui piisavalt palju materjali läbi töötad, hakkad ise aru saama, mis ja miks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa ei vastanud, kas ta suvel oli siis täiesti eraldi? Ei suhenud kellegagi? Miks siis kõik ok oli?

Üks asi on kerge suhtlemisärevus, teine teema on ju lausa nii hull asi, et oksendamine enne kollektiivi minekut.

Kuule, talitse nüüd oma uudishimu, ma ei kavatsegi neid detaile sinuga arutada. Loe parem materjale sotsiaalärevuse kohta, võid kõrvale ka generaliseerunud ärevushäiret lugeda. Kui piisavalt palju materjali läbi töötad, hakkad ise aru saama, mis ja miks.

Ma tean sellest teemast vägagi hästi. Ja küsimused ei olnud mõeldud uudishimutsemiseks, vaid esitatud lootuses, et sa neile vastates ise midagi rohkemat taipad. Õnneks inimesed kasvavad suureks ja saavad täiskasvanuna ise valida, kus ja kellega suhtlevad, millises ja kui suures kollektiivis soovivad viibida. 🙂 Kahju ainult, et ilusal noorusajal peab antidepressantidega end tuimastama, sest et “peab” viibima seal, kus on selgelt halb ja ebamugav.
Miks ärevushäired olemas on ja miks neid nii palju on? Eks seepärast ongi, et inimesi surutakse pidevalt raamidesse ja nende eripäradega ei arvestata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 19 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks ärevushäired olemas on ja miks neid nii palju on? Eks seepärast ongi, et inimesi surutakse pidevalt raamidesse ja nende eripäradega ei arvestata.

Ära patra. Just sina üritad siin praegu mind ja meie pere juhtumit mingisse koledasse raami pressida, meie saime oma hädale lahenduse selle skeemiga, mida soovitasin, ning justnimelt kool väga kenasti arvestas eripäradega nii palju kui vaja. Ja, muide, antidepressandid ei tuimasta. Rahustid tuimastavad. Tänapäevased antidepressandid stimuleerivad nn. õnnehormoonide (nt. serotoniin) levikut.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 18 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

jah, koolistress. Minu laps ka kurtnud hommikul, et ei taha kooli minna ja siis oksendanud. Aga nüüd, kui hakkab harjuma, on üle läinud see vastumeelsus ja paha olemise tunne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laps ei viitsi lihtsalt kooli minna ja kuna emme-issi kukuvad esimese “paha tunne” peale kiirabi kutsuma siis ongi laps õppinud sedasi käituma. Võtke vati seest välja laps ja vaadake, mis saab edasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul lapsel oli tugev d-vit puudus. Halb olla, pea ja kõhuvalud. Lisaks 1,5a hiljem selgus et ka siis hakkas koolikiusamine pihta ja ka sellest ka need sümptomid.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 63 )


Esileht Koolilaps 11-aastasel pidevalt paha