Kas tal diagnoos pandi EEG tulemuse põhjal? Mis ravimid määrati? Kas kõrvaltoimeid ka on? Kuidas kramp väljendus (kaua kestis, kuidas ta sellest välja tuli)?
Minu poisil (8-ne) oli veebruaris ühel hommikul kella 7 ajal une pealt kramp (olime maal ja magasime seetõttu ühes toas). See kestis mõne minuti ja ta oli kohe peale seda adekvaatne. Ta ei saanud aru, miks me ümber voodi oleme ja temalt küsime imelikke küsimusi (et kas teab, kus ta on ja mis aasta ja mis kuu on jne). Järgnesid uuringud, EEG oli paha. Raviks määrati Keppra/Levatiratcetam. Uuringute käigus ilmnes, et tal oli väga suur vitamiin B12 ja folaadi vaegus. Selle jaoks hakkas vitamiine tarvitama.
Elasin ilmselt kõik samad emotsioonid läbi, mis sina praegu. Arvasin, et meie (eriti lapse) elu on alatiseks muutunud. Ma ei julenud teda enam oma tuppa magamagi lasta. Öösiti kargasin iga krõpsu peale üles kontrollima, kas lapsel krampi pole. Kui poiss pikemalt vetsus istus, siis juba muretsesin, et kas ikka korras kõik jne. Tellisin talle internetist spetsiaalse epilepsihooge tuvastava monitori (selle tagastasin hiljem). Sildistasin tal koolikoti tema andmetega (juhuks, kui kooliteel midagi juhtub), panin ta telefonile jälgimisäpi, et ma näeks, kus ta asub. Veetsin tunde ja tunde internetis nii eesti kui inglisekeelset materjali epilepsia kohta lugedes. Läks mitu nädalat või isegi kuu, enne kui maha rahunesin.
Tegelikkus on meil olnud see, et see esimene kramp on jäänud seni (ptüi-ptüi-ptüi) viimaseks.
Oleme korduvalt reisil käinud ja ükski asi pole tegemata jäänud. Poiss käis edasi üksi koolis ja trennis, ning on tihti üksi kodus olnud ka suvel. Tablettide võtmisel on ta ise väga korralik ja usin, saab kenasti ise hakkama. Mina lihtsalt kontrollin üle, kas ikka võttis.
Lasin lapsel ka 3 kuud peale uuringuid teha uued vereproovid, et vitamiinitasemed üle kontrollida. Ja need olid tal jõudnud normaalsetesse tasemetesse. Peale seda sain läbi tasulise arsti talle uue EEG lasta teha. Ilmnes, et see oli tal nüüd juba korras. Olen internetist leidnud mitu teadusartiklit, milles on jõutud arvamuseni, et B12 vitamiini ja folaadi vaegus võivad samuti viia epileptiliste krampideni. Paraku arst ravi lõpetamise riski võtta ei taha, sest pole teada, kas EEG sai tal korda seetõttu, et saab epilepsia ravimit või seetõttu, et vitamiinitasemed korda said. Aga arst igatahes ütles, et sellise käekäigu põhjal võib küll loota positiivsele lahendusele, ehk et kasvab välja ja tulevikus on kõik korras ja ravi ei vaja.
Nii et ise olen ka momendil segaduses, et kas peaks võitlema lapse ravi lõpetamise eest (tehes näiteks iga paari kuu tagant EEG ja jälgides, kas see on ka edaspidi ilma ravimita korras). Või usaldada arsti, mis tähendaks seda, et poiss tarvitab epilepsiaravimit minimaalselt 2 aastat. Lapse tervisega ma kuidagi riskida ei sooviks, aga samas ei tahaks ka, et ta vbl asjata päris tõsiseid kõrvaltoimeid tekitavaid ravimeid sööks…
Poiss mul muidu nagu poiss ikka, terve ja nutikas. Ravimid õnneks kõrvaltoimeid ei tekitanud, vaid alguses oli ta paari kuu jooksul selline tujukas ja vahel üsna tige. Praegu enam pole sellist tujutsemist täheldanud. Aga peale vitamiini-taseme korda saamist on kadunud tal n öine higistamine (enne higistas, nii et suured loigud linal), ta on oluliselt energilisem.
Selline on meie lugu. Loodan, et julgustab sind pisut.