Teema: 12-aastasel lapsel peas imelik tunne

Kui minul oleks lapsel nii tugevad nohuga seotud probleemid, välistaksid päevapealt igasuguse kaseiini menüüst. Kõik loomne piim välja. Suhkrut ja magusat samuti võimalikult vähe. Rohkem köögivilja, puuvilja menüüsse, mandlid. Olen ise olnud see, kellel iga nohu läks põskkoopapõletikuks. Kartsin juba nakkust saada, sest minu jaoks tähendas see kohe antibiootikumi kuuri. Nüüd 2-3 aastat suures osas piimavaba. Mul pole enam raskeid nohusid, põskkoopapõletikku ammugi mitte. Väga väga harva, kui mõne viiruse üles korjan, siis saan paari päevaga kerge nohu korda.

Prillidest oli ka eespool juttu. Mul on -10 prillid, sain lapsena, koguaeg läks tugevamaks.

Edu uuringutel. Oleme ka lapsega aju MRTd teinud. Meil olid probleemiks peavalud. Abi saime lõpuks osteopaadilt, kes leidis, et kaelalülid lukus ja laps käis neid lahti mudimas. Peale teist seanssi läks paremaks.

Nonii, teeme poiste murelike emade klubi.
Minu praegu 12 a pojal hakkasid paar aastat tagasi nö fantoomhaigused- kestsid alati u nädala või 10 päeva. Kaebusteks iiveldus, pearinglus, kerge nõrkus, vahel peavalu. Midagi ei tohi kaela vastu puutuda, muidu läheb kohe süda pahaks. Algul pidasin viiruseks, aga liiga tihti hakkas juhtuma. Perearst tellis epilepsia ja uneuuringud, proovid, aga kõik oli normipärane.
Poiss on väga pikka kasvu- 175 ja titest peale koguaeg probleeme läbipaistva sekreediga ninast- aastaringi. Lapsena põdes palju bronhiite.
Natuurilt ülitundlik tüüp, väga empaatiline, muretseja. Õpib hästi, sõbrad toredad.
Prillid -2

Eelmisel suvel käisime toitumisnõustajal ja saime keelu piimatoodetele, soovitav vähendada gluteeni. Püüdsime järgida võimalikult palju. Kodus oli elu piimavaba. Koolis oli keerulisem. Kaasapandavatest toitudest ta keeldus. Sööklas püüdis vältida kastmeid ja piimaga magustoite. Arvan, et suutsime jälgita toitumist u 90%
MInuarust tervis paranes, korra talvel oli viiruses, üldine enesetunne oli hea. Vähenesid tujud, mida varem esines- porisemine ja jorisemine.
Sel suvel toitumisreziim läks sassi. Päris suur majandamine on erimenüüga ja lasime käest ära. Septembrist siiani on olnud juba 2 X 10 päeva seda pearinglus- iiveldustõbe.

Vahel on samal ajal olnud ka mõni lähem sõber haige.
MIna olen ka üsna nõutu, et kas see on tema viis viirusi põdeda, on tal siis piimatalumatus või kiiresti pikaks kasvamine vaevab, koolistress?

Tean, kui raske on koolilapse menüüd kontrollida, sest koolitoit on liialt piimakeskne. Soovin siiski jaksu ja leidke võimalusi-lahendusi. Minu enda üks laps käib oma toidukarbiga koolis. On tüütu teha toit kaasa, aga süda ei luba ka vee ja leiva peal tal olla. Meil teine probleem – laps on selektiivne sööja.

Kägule, kes kurtis, et õunast ei piisa kauaks. Las võtab võimalikult naturaalse teravilja müslibatooni (ilma glükoosisiirupita) õuna kõrvale või peotäie mandleid-pähkleid. See pikendab täiskõhu tunnet. Õun seedib ära 30minutiga, pähklid-mandlid paar tundi.

Märkasin ka veresuhkru lauset. Soovid sa mulle kirjutada privaatselt? Õpin toitumisnõustajaks, õpingud lõpusirgel, nõustan tasuta ja saan konsulteerida toitumisterapeutidega tasuta.

Küsin sama – kas borrelioos on välistatud? Borrelioosi saamiseks ei pea tingimata puuk peal olema olnud.
Minul olid täpselt samad tunded peas kui põdesin borrelioosi. Kusjuures perearst ei kirjutanud analüüsi, väitis, et kui nn punast laiku ei ole olnud, siis pole ka borrelioosi. Kuna teadsin, et mul oli puuk peal olnud, siis otsisin abi mujalt ja õnneks sain diagnoosi suhteliselt ruttu (4 kuu möödudes) ja enesetunne paranes suhteliselt kiiresti. Samas tean inimest kellel otsiti seletamatute närvihädade põhjust 4 aastat – olukord läks järjest hullemaks ja hullemaks. Lõpuks oli Tartus intensiivis. See oli kümmekond aastat tagasi, ma ei mäleta täpselt KUIDAS lõpuks see borrelioos tal diagnoositi. Inimene sai õnneks siiski terveks, väikesed närvikahjustused jäid.

#2961417:

Minu lapsel (15) oli kevadel sada häda, süda paha, pea käis ringi aegajalt ja hooti. Perearst uuris, võttis vereproove, kõik korras. Saabus suvi, hood kadusid, unustasime asja.

Sügisel aga esimesel koolinädalal avaldus lapsel paanikahäire, mis vallandus just koolis. Ka sinu jutust on seos kooli ja kooli algusega märgata. Minu laps tunnistas, et on ärevust tundnud juba ligi aasta, aga ta ei osanud seda välja tuua, ei teadvustanud nii selgelt, arvas, et läheb üle.

Loomulikult tuleb kõigepealt välistada, et tegu pole päris kehalise häirega, selleks on need MRT-d jms vajalikud kindlasti, aga kogu asi näeb tõepoolest välja pigem ärevuse moodi. Tutvuge generaliseerunud ärevushäirega, googelda, rääkige sellest koos lapsega – selline häire on tänapäeval paraku üsna tavaline. Ja ise jälgi last – kui te uurite ärevuse teemat ning laps saab teada, et tegu pole millegi hirmsaga, kas see mõjutab tema enesetunnet positiivselt? Kui jah, siis kinnitab see, et põhjuseks võib olla ärevus.

Kuidas sinu laps abi sai? Kas hakkas psühholoogil käima, antidepressante võtma …?

Borrelioosi osas sama kogemus. Minu 11aastasel tütrel lõi jaanuaris haigus välja, liigesed valutasid, palavik, punased laigud, peavalu. Puuki ei näinud me keegi.

#3011941:

#2961417:

Minu lapsel (15) oli kevadel sada häda, süda paha, pea käis ringi aegajalt ja hooti. Perearst uuris, võttis vereproove, kõik korras. Saabus suvi, hood kadusid, unustasime asja.

Sügisel aga esimesel koolinädalal avaldus lapsel paanikahäire, mis vallandus just koolis. Ka sinu jutust on seos kooli ja kooli algusega märgata. Minu laps tunnistas, et on ärevust tundnud juba ligi aasta, aga ta ei osanud seda välja tuua, ei teadvustanud nii selgelt, arvas, et läheb üle.

Loomulikult tuleb kõigepealt välistada, et tegu pole päris kehalise häirega, selleks on need MRT-d jms vajalikud kindlasti, aga kogu asi näeb tõepoolest välja pigem ärevuse moodi. Tutvuge generaliseerunud ärevushäirega, googelda, rääkige sellest koos lapsega – selline häire on tänapäeval paraku üsna tavaline. Ja ise jälgi last – kui te uurite ärevuse teemat ning laps saab teada, et tegu pole millegi hirmsaga, kas see mõjutab tema enesetunnet positiivselt? Kui jah, siis kinnitab see, et põhjuseks võib olla ärevus.

Kuidas sinu laps abi sai? Kas hakkas psühholoogil käima, antidepressante võtma …?

Jah, perearst kirjutas kohe AD, sest paanika oli tal ikka suur, kogu aeg, süda kloppis, nuttis aeg-ajalt. Nädala pärast hakkas parem, see ongi AD mõjumisaeg. Kohe saime õnnekombel ka aja Sensusesse psühholoogile (juhtus olema veel ka noortele spetsialiseerunud). Alguses käis üle nädala, siis kord kuus, nüüd läheb siis, kui tunneb, et on vaja, viimati käis jaanuari alguses. Nüüd on möödas 7 kuud, laps on ise kõvasti vaeva näinud, et endaga hakkama saada, argipäev on täitsa okei, vahel harva viskab ikka ärevust, aga ta nüüd oskab seda taltsutada juba natuke. Eks see on pikk protsess, terve ta küll veel ei ole, ei tea, kas kunagi saabki.

Peas võib imelik tunne olla ka südamerütmihäirete korral. Need võivad paanikat ka tekitada. Ega rütmiholterit ei ole tehtud?