Kas need on mingid Lõuna-Eesti sõnad: rumm, lopp? Mina pole elus kuulnud.
Arvad, et paistad nüüd väga tark sellega, kui räägid kõigest sellest, millest sa “elus kuulnud pole”? Kitsas silmaring on mingi kiiduväärt omadus?
Ma usun, et lõuna-eestlased on kõik kuulnud, kuidas tallinlased pudistavad muudkui töödanud ja töödanud nagu mingid hälvikud. Keegi neist ei tule rääkima, et mis vorm see veel on, ma küll pole kuulnud. Ehkki sellist vormi meie kirjakeeles tõepoolest isegi ei eksisteeri. Avara silmaringiga inimene saab aru, et see on mingi piirkondlik puue ja on vait. Aga need puudelised ise peavad vajalikuks täiesti korrektsete sõnade ümber jaurata, kus ei ole isegi midagi vaielda – võta sõnaraamat lahti ja vaata.
Sõna “töödanud” kasutamine nüüd küll mingi tallinlaste eripära pole, see lihtsalt harimatuse märk ja leidub terves Eestis sõltumata piirkonnast.
Kas need on mingid Lõuna-Eesti sõnad: rumm, lopp? Mina pole elus kuulnud.
Arvad, et paistad nüüd väga tark sellega, kui räägid kõigest sellest, millest sa “elus kuulnud pole”? Kitsas silmaring on mingi kiiduväärt omadus?
Ma usun, et lõuna-eestlased on kõik kuulnud, kuidas tallinlased pudistavad muudkui töödanud ja töödanud nagu mingid hälvikud. Keegi neist ei tule rääkima, et mis vorm see veel on, ma küll pole kuulnud. Ehkki sellist vormi meie kirjakeeles tõepoolest isegi ei eksisteeri. Avara silmaringiga inimene saab aru, et see on mingi piirkondlik puue ja on vait. Aga need puudelised ise peavad vajalikuks täiesti korrektsete sõnade ümber jaurata, kus ei ole isegi midagi vaielda – võta sõnaraamat lahti ja vaata.
Sõna “töödanud” kasutamine nüüd küll mingi tallinlaste eripära pole, see lihtsalt harimatuse märk ja leidub terves Eestis sõltumata piirkonnast.
Ei ole iialgi kuulnud kusagil mujal kui Tallinnas.
Kas need on mingid Lõuna-Eesti sõnad: rumm, lopp? Mina pole elus kuulnud.
Ongi. Samamoodi pöördsõna vorm ” ei teha” ei tehta asemel. Ma pidin ülikoolis tooli alla kukkuma, kui õppejõud seda kasutas. Põhja-Eestis on ruum e ruumimeeter ja lobjakas e sulalumi.
Lobjakas on see, mis sajab, lopp on see, mis on maas, totu.
Mine kuku nüüd tooli alla, kuulsid jälle midagi uut ju.
Ning ei, teha tehta asemel ei ole sama mis rumm ruumimeetri kohta.
lobjakas ‹-ka, -kat2› ‹s› <br style=”color: #000000; font-family: ‘Arial Unicode MS’, Arial, Helvetica, sans-serif;” />vesine sulalumi. Sadas lobjakat. Lumi oli lobjakaks sulanud. Lobjakas lartsus jalgade all. Metsameestel tuli lobjakas ja sulavees sumada.
Kas need on mingid Lõuna-Eesti sõnad: rumm, lopp? Mina pole elus kuulnud.
Ongi. Samamoodi pöördsõna vorm ” ei teha” ei tehta asemel. Ma pidin ülikoolis tooli alla kukkuma, kui õppejõud seda kasutas. Põhja-Eestis on ruum e ruumimeeter ja lobjakas e sulalumi.
Lobjakas on see, mis sajab, lopp on see, mis on maas, totu.
Mine kuku nüüd tooli alla, kuulsid jälle midagi uut ju.
Ning ei, teha tehta asemel ei ole sama mis rumm ruumimeetri kohta.
lobjakas ‹-ka, -kat2› ‹s› <br style=”color: #000000; font-family: ‘Arial Unicode MS’, Arial, Helvetica, sans-serif;” />vesine sulalumi. Sadas lobjakat. Lumi oli lobjakaks sulanud. Lobjakas lartsus jalgade all. Metsameestel tuli lobjakas ja sulavees sumada.
Otsi nüüd selline näide ka, kus “sadas loppa” lubatakse öelda.
Nõmeduselt küll jah, aga piirkondlikult on see siiski Harjumaa teema.
Pigem pealinna kolinud lõunaeestlaste teema.
See on ju ammu teada kõigile, et Tallinnas nii räägitakse. Isegi mingid tähtsad asjapulgad teles pudistavad seda sõna. Mida siin siis nüüd nii väga eitada on? Totakad 😀
ega see, kui ma nt võrokestega rääkides midagi aru ei saa, mida nad jutustavad, näitab ju ainult minu rumalust, mitte seda, et see murrak oleks nõme v eelajalooline. See, kui inimene erinevaid murrakuid ja sõnu teab, ainult rikastab ning avardab silmaringi.
Milleks enda rumalust suuremaks rääkida siin mitu lehekülge? Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis, Lääne-Eestis jbe ongi väga erinevaid sõnu, mis võivad samas nt üht ja sama asja tähendada.
See, kui inimene erinevaid murrakuid ja sõnu teab, ainult rikastab ning avardab silmaringi.
See, kui inimene pruugib väga iganenud sõnu, näitab, et ta on vana, ajast maha jäänud, elab kuskil äärealadel. See ei tee teda kuidagi harituks, kaasaegseks või laia silmaringiga isikuks. Ja seda, kes iga murdesõna ei tea, sest ta ei ela äärealal, pole vana ja on mujal koolis käinud, kui mõni Lõuna-Eesti külakool, ei tee see teda sellepärast väikse silmaringiga isikuks. Minu vanaema pruugib vanu sõnu, ta pole sellepärast haritud või laia silmaringiga, lihtsalt tema päritolu ja koolikogemus on teine.
See, kui inimene erinevaid murrakuid ja sõnu teab, ainult rikastab ning avardab silmaringi.
See, kui inimene pruugib väga iganenud sõnu, näitab, et ta on vana, ajast maha jäänud, elab kuskil äärealadel. See ei tee teda kuidagi harituks, kaasaegseks või laia silmaringiga isikuks. Ja seda, kes iga murdesõna ei tea, sest ta ei ela äärealal, pole vana ja on mujal koolis käinud, kui mõni Lõuna-Eesti külakool, ei tee see teda sellepärast väikse silmaringiga isikuks. Minu vanaema pruugib vanu sõnu, ta pole sellepärast haritud või laia silmaringiga, lihtsalt tema päritolu ja koolikogemus on teine.
Minu arust oli meil alles üks president, kes väga soosin nn vana keelt, oli ta siis rumal? vaevalt küll…
selliste inimestega, kelle maailmavaade koosneb ainult silmamunast, ei olegi midagi haritud inimestel rääkida. Aga see ei ole vist väga suur kaotus
selliste inimestega, kelle maailmavaade koosneb ainult silmamunast, ei olegi midagi haritud inimestel rääkida. Aga see ei ole vist väga suur kaotus
Tohoh, nüüd on see lopast pajataja mingi maailma kõige haritum inimene valmis 🙂 Äkki pingutad ikka üle, ise ei arva või. Erudeeritud jutul ja küla-Maalil teeb ikka ausalt öeldes vahet, selle inimese jutt erilise tarkusega ei hiilanud, mingeid ebaõigeid vorme oli tal ka seal sees, kes selle lopaga algust tegi.
selliste inimestega, kelle maailmavaade koosneb ainult silmamunast, ei olegi midagi haritud inimestel rääkida. Aga see ei ole vist väga suur kaotus
Tohoh, nüüd on see lopast pajataja mingi maailma kõige haritum inimene valmis ???? Äkki pingutad ikka üle, ise ei arva või. Erudeeritud jutul ja küla-Maalil teeb ikka ausalt öeldes vahet, selle inimese jutt erilise tarkusega ei hiilanud, mingeid ebaõigeid vorme oli tal ka seal sees, kes selle lopaga algust tegi.
Ei, ma ei pea ennast maailma kõige haritumaks, aga mõnest kindlasti olen targem????
Kas see ignorant, kes midagi millestki kuulnud ei ole, kavatseb plärada sellest, mida ta ei tea, kõik need 13 päeva või kuidas teie jahumine teemasse puutub (niipalju kui seda teemat üldse oligi, järgmine kord tee teema, kui oma dieediga lõpetanud oled, kui siis on mingit tulemust, millest teadustada)?
Kas see ignorant, kes midagi millestki kuulnud ei ole, kavatseb plärada sellest, mida ta ei tea, kõik need 13 päeva või kuidas teie jahumine teemasse puutub (niipalju kui seda teemat üldse oligi, järgmine kord tee teema, kui oma dieediga lõpetanud oled, kui siis on mingit tulemust, millest teadustada)?
Lopatädi sõitis ju sisse oma erudeeritusega, kuidas teised selles süüdi on.
Kas see ignorant, kes midagi millestki kuulnud ei ole, kavatseb plärada sellest, mida ta ei tea, kõik need 13 päeva või kuidas teie jahumine teemasse puutub (niipalju kui seda teemat üldse oligi, järgmine kord tee teema, kui oma dieediga lõpetanud oled, kui siis on mingit tulemust, millest teadustada)?
Lopatädi sõitis ju sisse oma erudeeritusega, kuidas teised selles süüdi on.
See, kui inimene pruugib väga iganenud sõnu, näitab, et ta on vana, ajast maha jäänud, elab kuskil äärealadel. See ei tee teda kuidagi harituks, kaasaegseks või laia silmaringiga isikuks. Ja seda, kes iga murdesõna ei tea, sest ta ei ela äärealal, pole vana ja on mujal koolis käinud, kui mõni Lõuna-Eesti külakool, ei tee see teda sellepärast väikse silmaringiga isikuks. Minu vanaema pruugib vanu sõnu, ta pole sellepärast haritud või laia silmaringiga, lihtsalt tema päritolu ja koolikogemus on teine.
Nii on. Ma ei saa ka aru, miks see veidrik end targaks peab. On lihtslt veider inimene-sellest saame aru, aga et seetõttu targem? Kindlasti mitte.
