Mure selline. Tegelikult olen juba tükimat aega oma 14a tütre juures sellist asja täheldanud.
Ütlen ausalt, et väga häiriv on.
Mitmeid kordi on niisama naerma hakanud ka nt minuga poes käies, tänaval jne.
Hiljuti käisin lapse arenguvestlusel, ka seal õpetaja mainis sellist asja. Kuidagi nii piinlik oli kuulda/kuulata.
Olen mimeid kordi tütre käest küsinud, et “mida sa naerad”, aga enamjaolt ta vastab, et “lihtsalt niisama”, “ei midagi”. Selline vastus tema poolt mõjub kuidagi eriti kummastavana. Seda juhtub pidevalt, kuidagi nii häiriv ja isegi murettekitav on.
Ehk on keegi enda lapse puhul taolise probleemiga kokku puutunud ning oskab aidata/nõu anda või on selline nähtus täiesti normaalne ning pole muretsemiseks põhjust?