Olen mures oma lähedaste pärast ning seetõttu küsin, mida arvate noorukite kooselust. Lugu lihtsalt ja lühidalt selline, et 16-aastane lõpetas põhikooli ja asus sügisel kutsekooli õppima, mis asub kodulinnast 45 minutilise rongisõidu kaugusel. Selles linnas elab ka tema poiss-sõber, kes on temast umbes 5 aastat vanem ja täiskasvanud ning üüris endale korteri. Noored on armunud üle poole aasta või veidi kauem. Igapäevaselt, alates sügisest noored võimalusel kohtusid ning olid koos niipalju kui said, kuid varasemalt tuli neiu alati ööseks rongiga koju tagasi ning hommikul läks uuesti rongiga teise linna kooli. Nüüd andsid vanemad oma tütrele loa ööbida ja elada oma poiss-sõbra juures ehk n.ö sisse kolida tema üürikorterisse, sest nii on mugavam ja vähendab noortel omavahelist igatsust ja tütre kurbust kui koju tuleb. Samuti olevat kodulinnas tütrel halvale teele juhtivad sõbrad-sõbrannad, kes tarvitavad alkoholi ja suitsetavad ning kaasavad ka tütart sellesse ja pahandustesse (on olnud juhtumeid ka noorsoopolitseiga). Vanema arvates on parem variant, et las siis olla parem oma noormehega koos. Vanem väidab, et tema tütar vahekorras ei ole olnud ja ilmselt ei ole ka, kuna tütrel olevat põhimõte veel oodata füüsilise lähedusega. No ma ei tea, kui juba koos hakkasid elama, siis ilmselt see juhtub lähiajal, varem või hiljem.
Olgu veel mainitud, et tütrel on päris raske diabeet ja teda peab igapäevaselt ja pidevalt kontrollima (ka öösel) ja arvestust pidama, kuna veresuhkur kõigub suurte vahedega ja pidevalt ning tütar ei oska alati ise oma söögikoguseid ja vajalikku insuliini kogust õigesti arvestada. Tütar ja ema siis helistavad ning hoiavad sidet kogu selle diabeedist tuleneva arvestusega.
Minul on mure nii lähedase tütre kui tegelikult ka tema ema pärast. Kas nad ikka annavad aru, mis olukorda nad on ennast pannud või võivad sattuda? Või mõtlen mina üle ja olen ajast maas ja nii asjad käivadki praegu? Kas laseksite oma 16. aastasel lapsel elada ja ööbida täiskasvanud noormehe juures?
