Esileht Lapse ootamine 17a tütar on rase

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 54 )

Teema: 17a tütar on rase

Postitas:
Kägu

Sain just teada, et minu 17a tütar on rase. Poiss tal sama vana ja mõlemad leiavad, et tahavad lapse alles jätta.

Mina ei tea kuidas reageerida. See on tütre esimene suhe. Koos nad ei ela (kaugsuhe). Mõlemal ainult põhiharidus. Sissetulekud puuduvad.

Alaelisena emaks saanud naised ja nende emad- jagage kogemusi, kuidas teie elukorraldus muutus kui laps sündis? Kuidas vanemad sellesse suhtusid? Kes lapse eest hoolitses? Kas tütar jätkas kooliteed? Kuhu elama jäädi/mindi lapsega? Kas noorte suhe jäi püsima? Jms…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jõudu ja jaksu!
Arvan, et noorpaar kolib sinu juurdr elama koos lapsega ja põhiasjad on sinu kanda. Õnneks hakkab tütar saama emapalka, vähemalt on seegi sissetulek, aga ülejäänud asjad enne sünnitust pead ilmselt sina/teised vanavanemad ostma. Kuidas poisi pere reageeris?
Mina laseks neil mõlemal koolis käia nii kaua kuni võimalik, eriti poisil. Tütre õpetajatega räägiks ja äkki saab koju õppimist, ning käib koolis ainult eksamitel jne (eeldan et gümnaasiumi/kutseka on plaanis lõpetada).
Kui poiss 18 on ja kool lõpetatud, siis paluks töökoht otsida, raha koguma hakata (ka tütrel natukene kõrvale panna + vanavanemate abi natukene) ja leida päris oma kodu. St kui oled valmis nii noorelt emaks-isaks saama, siis peaks noored ikka oma elu peale minema, sest neil on oma laps üles vaja kasvatada. Tulevikus siis juhiload ja auto, sest arstil on vaja käia jne.

Õde sünnitas kui oli 18, kool oli õnneks lõpetatud suvel, mehega olid mõned kuud koos enne rasestumist. Nüüdseks on nad abielus, neil on oma kodu (kohe alguses juba said) ja ootavad oma 3ndat last.
Samas klassiõde sünnitas 15-aastasena, lapseisaga koos ei ole. Sellises vanuses on rasedus/laps veel hullumeeldus, aga hakkama on nad saanud tänu vanavanemate toetusele alguses.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ega siin ühest vastust pole, oleneb väga noortest endast.
Ma jäin rasedaks 17a, sünnitasin 18a. Mees oli 20/21a. Minu mees käis tööl.
Kohe kui triple testi vastused olid korras, viis mees mu perekonnaseisu ameti, et panna ka registreerimiseks kuupäev paika, ma ei teadnud sellest plaanist enne midagi 🙈
Kuna mu vanemad elasid väga suures majas ja oli vabu tube, elasime seal. Ehitasime veel oma poolkorruse välja.
Minu koolitee katkes tookord, läksin tööle, läksin dekreeti jne.
Alguses palju tülitsesime ikka, lihvisime nurki kõvasti. Mees oli ka noor ja tegi napsu väga tihti. Nüüdseks pole juba aastaid aastaid tilkagi võtnud.
Mees töötas tuliselt, et raha kõrvale panna. Kui laps oli 2a, kolisime oma korteri, tegime seal ööune arvelt kahekesi kõvasti remonti.
Hiljem lõpetasin gümnaasiumi, läksin tööle jne.
See aasta saab meil koos 15a, ootan kolmandat last, elame veel samas korteris, aga ehitame maja. Armastust on meil kole palju ja algsed nurgad on ammu sirgeks lihvitud.
Meid hoidis laps just koos, tema pärast jätsime palju ütlemata ja jagelemata. Abikaasa on suurepärane isa ja mees.
Meil vanavanematest pole lapsehoidjad kunagi olnud, ikka ise kasvatasime. Väga väga harva, kui nad on hädapärast paar h hoidnud last. Mu vanemate juures elades, oli ka kii et mina ostsin ja tegin söögid, koristasin kõigi järel jne ja siis kasvatasin last. Vanemad läksid kohutavalt mugavaks ja ise lillegi enam ei liigutanud(noh nende kodu, nende luba), tookord(14a tagasi) maksime neile elamisraha 2000 krooni + ostsime ise sööke ka ja kui olod suuremad väljaminekud/remondid, maksime meie ka osa sellest.
St lampi kellegi kaelal ei olnud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Eks algul küllalt raske ole (tegelikult on seda ju ka paljudel täiskasvanutel, kes lapsevanemaks saavad!), aga kui tugivõrgustik olemas, saate hakkama! Koolile soovitan tõesti panustada, see on kahjuks küll varase lapsedaamise miinuskülg, et kui juba paus sisse tuleb, kipub haridustee paljudel (vähemalt pikaks ajaks) seal ka lõppema.

Kui abi vaja, küsi julgelt. Nii sugulastelt, muudelt lähedastelt kui ka internetist (nt kui asju vaja vms). Pole mõtet kulutada energiat kahetsemisele, tänitamisele jne, olukord on nagunii käes ja tuleb sellega hakkama saada, parem siis juba võimalikult positiivselt ja rahulikult, et kõigil hea oleks, hoolimata raskustest.

Jõudu teile!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina sain 17a lapse. Mees oli 21, käis tööl, teenis normaalselt. Elasime algselt minu vanemate juures. Kool pooleli ei jäänud, mõlemad vanaemad toetasid lapsehoidmisega, et saajsin kaugõppes kooli lõpetada.
Peagi ostsime oma korteri. Läksin ülikooli, sündis teine laps.
Tänaseks lapsed peaaegu täiskasvanud, väga kihvtid inimesed.
Vanematest oli suur tugi, peamiselt moraalne ja lapsehoidmisel, aga põhitöö tegime ise ikka ära

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks sa sellega oma pead vaevad? Lapse said nad tehtud, tahavad alles jätta, edu sius neile. Nende projwkt. 17 pole ju laps enam.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sinu asi on oma lapsele rääkida teda ees ootavatest kohustustest, muredest ja ka rõõmudest. Ja seda täiesti erapooletul toonil. Ka sellest, et suure tõenäosusega saab temast üksikema ja laps kasvab isata. Kas ta lepib sellega?
Mina isiklikult ei suudaks küll oma tütardele öelda, et kuule tee aborti või üldse pakkuda seda välja, kui mingit lahendust. Oma tegude eest peab vastutama ja just suuri asju ei saa lihtsalt maha kriipsutada.
Ja sulle lohutuseks seda, et s3da last hakkad kindlasti väga armastaama. Vasta lihtsalt, et su tütrel jätkuks kohusetunnet.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Hakkama saadakse niikuinii. Ole mõistev ja oma tütrele toeks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Emana on ilmselt väga raske sellise asjaga leppida.
Mina abordivastane ei ole ja kindlasti räägiksin tütrega läbi mõlemad variandid, mis kaasneb abordiga ja kuidas elu hakkaks olema, kui sellises olukorras laps saada. Lihtne see ei saa olema.
Olete ise suhtluses poisi vanematega või mida kaugsuhe üldse antud kontekstis tähendab? Kardan, et kui noortel on kõigest nädalavahetusesuhe, siis poisist vist isana palju tolku ei ole (loodan, et eksin).
Kas tütar on kohusetundlik ja siiani koolis hästi õppinud?
Kool on vaja lõpetada ja seda juba tulevase lapse huvides.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul isiklik kogemus olemas. Sünnitasin 18-aastaselt kaksikud. Laste ise oli minu klassivend ja olime lõpuks 12a koos. Lapsed sündisid 11.klassi lõpus. Kuna mul on üsna hea pea, siis 12.klassi lõpetasin 4-5tega ja käisin koolis töid tegemas (tegu eesti top 10s oleva gümnaasiumiga). Laste ise lõpetas ka gümnaasiumi. Lapsi aitasid hoida hoopis minu ja laste ise vanavanemad ja kohati ka minu ema. Kõik, kes said, panustasid. Laste saamise otsus jäeti mulle ja samuti ka hariduse omandamine. Mul on hea meel, et sugulased abistasid. Mina sain hariduse omandada ning lastel on lähedased suhted oma sugulastega. Kindlasti oleksime ka üksi hakkama saanud, aga sefa hatiduse hinnaga. 12 klass ei olnud keeruline. Elasime minu ema ja siis mehe ema juures. Keeruliseks läks pärast gümnaasiumi. Nii mina kui laste ise saime ülikooli, mis asus teises linnas. Kohati sättisime tunniplaane nii, et üks oleks alati kodus, aga see ei õnnestunud hästi. Siis mingi periood olid lapsed sugulaste juures. Esmaspäeva varahommikul sõitsin Tartusse ja kolmapäeva õhtul või neljapäeval tagasi. Kui lapsed said 3, siis saime Tartusse lasteaia kohad ja kolisime koos lastega Tartusse. Sealt edasi siis, ülikool ja töõ. Täiesti tavaline elu. Laste ise kahjuks ülikooli ei lõpetanud, aga see pole vist lastega seotud. Tuge vajasime esimesed 3 aastat. Peale ülikooli sain erialasele tööle ning 24aastaselt ostsime juba oma päris kodu. Kõik läks hästi kiiresti.
Praeguseks oleme lahus, sest me kasvasime lahku. Lastele on ta endiselt hea isa.
Võibolla pole minu arvamus või soovitus väga populaarne, aga 17a on siiski laps. Vanemana aitaksin vundamenti luua ja minu jaoks on see haridus. Ma ei sunniks last või lapse isa tööle vaid suunaks õppima ja lapsega tegelema. Prioriteet haridis ja vanemaks kasvamine. Tööle lähevad ju niikuinii ja no koolivaheaegadel võiks üks neist ikka tööl käia.
Vanaemana oäe abiks lapse hoidmisel kui seda on hädasti vaja (nt kool) ja harva anna noortele vaba aega koos midagi teha, et meil oleks paarisuhe. Kindlasti tuleb piiri tõmmats niisama pidutsemisega, sest see ei mahu plaani. Noortele räägi, et aitad, aga sina ka väsid ja nende vabal ajal pead sina puhkama. Ohu koht on see, et laps jääb ainult sinu kaela, aga siin saad sina piiri tõmmata.
Tütart ära liigselt hirmuta, sest hakkama on.ju võimalik saada. Vaja eesmärgid ja süsteemid paika saada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Aloevera

Kõige parem asi, millega sa praegu aidata saad, on olla tütrele usaldusisik, kes kuulab, kuulab, paneb tähele, mõistab ja ei survesta, aga annab vajadusel nõu, pakub mõtteainet ja murrab stigmasid.

Püüa aru saada, kui hästi tütar otsuse laps sünnitada läbi mõelnud on. Kas tegu on noorte armunute romantilises pilves hõljuva fantaasiaga või on nad kaalunud ja aktsepteerinud seda, et otsus nii noorelt laps saada tähendab ohvreid ja suurt elumuutust? Mõistmist ei saavuta tõenäoliselt neid asju otse küsides – küsimused ise kõlaksid juba ette hinnangulisena. Lihtsalt uuri, mida tütar tunneb, kas tal on kõhklusi või küsimusi, kuidas lapse isa reageeris, kuidas nad oma tulevast elu ette kujutavad, kas plaanivad kokku kolida, kus sooviksid elada, kas ta loodab kooli lõpetada, edasi õppima minna jne… Valdav enamus keskkooliaegseid suhteid lõppevad ega kesta läbi elu – kas tütar valmis selleks, et vajadusel üksi last kasvatada? Ükskõik, mis vastuseid kuuled, hoia oma esimene reaktsioon hammaste taga – ära vanguta pead, ära ohka, ära õpeta, lihtsalt kuula.

Teine asi, mis on oluline: kas otsus mitte aborti teha tuleb sellest, et ta tõesti on valmis juba nüüd emaks saama, või on see pigem hirm, häbi, eelarvamus – hulk gruppe teeb ka täna agaralt tööd, et kõike abordiga seonduvat hukka mõista, sildistada… See kahjuks ei lase noorel inimesel rahulikult oma võimalusi kaaluda ja teha valikut, mis on talle ja tema (tulevastele) lastele sobiv, vaid võib valiku juba eos välistada. Kui sul on tunne, et nii võib olla, saad sina teda aidata – arutlege, kellele ja millal võib see olla õige tee, võibolla on keegi lähedane inimene, kes on nõus oma kogemusest avatult rääkima jne. Kellelgi pole õigust teda veenda või manitseda aborti tegema, aga sa saad aidata tal ka seda võimalust rahulikult ja avatud meelega analüüsida.

Keegi ei oska öelda, milliseks nende elu kujuneb ja ainuõiget otsust ei ole. Siiski, nii kaua kui valikuvõimalus on (Eestis vist kuni 14 rasedusnädalani?), oleks tark võtta otsustamiseks aega ja tõesti plaanid läbi mõelda. Keegi ei tee aborti rõõmsa meelega, aga selle valiku on kord elus teinud palju suurem hulk naisi kui su tütar tõenäoliselt täna arvab, ja on olukordi, kus see on mõistlik ja mitte ainult rasedale, vaid ka tema tulevasele perele parim valik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina sünnitasin 17aastaselt.Kui sain teada,et rase ütlesin kohe,et ei hoia ,et kui on soov minna mingu. Mees jäi minuga. Mehe vanemad ja õed helistasid ja rääkisid tee abort,et see pole nende poja laps. Omal vanemaid polnu,lastekodust. Mees oli 17a käis tööl teenis raha. Üürisime korteri ja elasime seal 🙂 kui poja sai 8kuusekss sai tehtud pulmad.Oleme mehega juba 9a abielus ja meil 4 poega 🙂 Vanemad ei toeta.Saame ise hakksma mehega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teine asi, mis on oluline: kas otsus mitte aborti teha tuleb sellest, et ta tõesti on valmis juba nüüd emaks saama, või on see pigem hirm, häbi, eelarvamus – hulk gruppe teeb ka täna agaralt tööd, et kõike abordiga seonduvat hukka mõista, sildistada… See kahjuks ei lase noorel inimesel rahulikult oma võimalusi kaaluda ja teha valikut, mis on talle ja tema (tulevastele) lastele sobiv, vaid võib valiku juba eos välistada.

Hulk gruppe!!!!???? Jälle ekre süüdi?
Aborti tulebki hukka mõista! Tänapäeval on küllalt infot kättesaadav kuidas rasedaks jäädakse ja kuidas sellest hoiduda! Valik tulebki juba siis teha, mitte juba rase olles võimaliku abordi näol!
Inimene peab hakkama saama enda pōhjustatud tagajärgedega, siinkohal on selleks juba arenev elu, jah muidugi on raske, aga see on mööduv, ma pole kuulnud ühtegi inimest, kes hiljem, tulevikus oleks lapse allesjätmist kahetsenud!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga tubli, et aborti ei tee. Oma tegude eest peavad mõlemad vastutama. Sina emana pead aga last armastama ja toetama. Tal on abi väga vaja!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõik muudkui kirjutavad, kuidas teemaalgataja peab tütart aitama ja toetama. Aga teemaalgataja on tõenäoliselt isegi suht noor inimene veel, käib tööl ja elab oma elu ka. Miks tema peab nüüd kõik ümbert korraldama ja titte kantseldama hakkama, kui noored selle valmis meisterdasid? Pange poisi vanematega raha kokku ja üürige lastele korter. Las elavad seal ja vaatavad ise, kuidas hakkama saavad. Kui tahtsid kodu mängida, siis ise vastutagugi, mingu tööle ja teenigu elamisraha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõik muudkui kirjutavad, kuidas teemaalgataja peab tütart aitama ja toetama. Aga teemaalgataja on tõenäoliselt isegi suht noor inimene veel, käib tööl ja elab oma elu ka. Miks tema peab nüüd kõik ümbert korraldama ja titte kantseldama hakkama, kui noored selle valmis meisterdasid? Pange poisi vanematega raha kokku ja üürige lastele korter. Las elavad seal ja vaatavad ise, kuidas hakkama saavad. Kui tahtsid kodu mängida, siis ise vastutagugi, mingu tööle ja teenigu elamisraha.

Asi on ju selles, et nad pole veel täisealised. Alaealisi lapsi on kohustus aidata ja ema süda peaks tundma vajadust aidata veel hiljemgi. Muidugi peab vaikselt suunama neid iseseisvumisele, aga abistada on ka vaja sellest hoolimata. Isegi 40-aastane ema pisikese lapsega vajab abi ja väga rõõmustab, kui ema on käepärast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Too kägu 12:19 Ema ollakse ikka terve elu oma lapsele olgu ta siis 17 või 35 aastat vana. Ema ei peagi tütre ema kohustisi üle võtma aga toeks olemine on ju loomulik teguviis oma tütrele. Üle ei maksa mõelda sellega…see pisike kes sünnib vaata, et toob veel väga palju rõõmu teie perele kõigile ja usu kõik saab korda :). Edu tile kõigile.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõik muudkui kirjutavad, kuidas teemaalgataja peab tütart aitama ja toetama. Aga teemaalgataja on tõenäoliselt isegi suht noor inimene veel, käib tööl ja elab oma elu ka. Miks tema peab nüüd kõik ümbert korraldama ja titte kantseldama hakkama, kui noored selle valmis meisterdasid? Pange poisi vanematega raha kokku ja üürige lastele korter. Las elavad seal ja vaatavad ise, kuidas hakkama saavad. Kui tahtsid kodu mängida, siis ise vastutagugi, mingu tööle ja teenigu elamisraha.

Sest lähedasi ikka aidatakse. Ja see kõige suurem abivajadus on ju ikka esimesed 1-2 aastat, edasi hakkab kõik juba paika loksuma, lapsel on võimalus sõime/lasteaeda/lastehoidu minna jne. Ei ole päris nii, et ema nüüd kogu oma elu ohverdab. Ema tahab ju ikka, et lapsel hästi läheks, ja mõningased ohverdused käivad asja juurde.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu sõbranna sai 17-aastasena esimese lapse. Elasid nad tema vanemate juures koos lapse isaga, vanematel oli suur maja, lisaks sõbranna 2 õde ka. Aga mees oli tal vanem jakäis tööl. Sõbranna lõpetas pärast last kutseka vist 2 erialal, last aitas hoida tema FIE-st ema ja lapse isa. Nüüdseks on see laps 14, tal on kaks nooremat venda, vanemad on siiani koos, neil on oma elamine, mõlemad vanemad käivad tööl ja kõik tundub hästi olevat. Tema ema sai esimese lapse (ehk siis sellesama minu sõbranna) 16-aastaselt ja on siiani sama mehega koos.

Minul endal nii hästi ei läinud, sain lapse paar kuud enne 19 saamist. Kolisime enne sünnitust üürikasse ka, aga 2 aastat hiljem kolisin ema juurde tagasi. Laps on juba suur ja asjalik, aga see mees oli minu elu suurim viga ja mitte kuidagi teda enam oma elust välja ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis õigus on teema-algatajal mõjutada oma last oma lapselt elu võtma? Haige!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis õigus on teema-algatajal mõjutada oma last oma lapselt elu võtma? Haige!

Haige on hoopis suhtumine ja arvamus, et naisel ei olegi õigust oma keha üle otsustada (vahet siis pole, kas rasestumine toimus üheöösuhtest, kummiga/kummita seksist, vägistamisest) ja peab ”nui neljaks” sünnitama, sest leidub kari usuhulle, kes arvavad, et igal juhul peab sünnitama.

Mina nii ei arva! Naisel on õigus otsustada ja sel emal on õigus oma tütrele rääkida kõikidest variantidest, mis tal hetkel laual on! Ka läbimõeldud abort on vastutamine, enamus naisi siiski ei lähe kepsutades mitmendat-setmendat aborti tegema!! Need, kes lähevad, need on tõesti väga väike protsent meie ühiskonnast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis õigus on teema-algatajal mõjutada oma last oma lapselt elu võtma? Haige!

Haige on hoopis suhtumine ja arvamus, et naisel ei olegi õigust oma keha üle otsustada (vahet siis pole, kas rasestumine toimus üheöösuhtest, kummiga/kummita seksist, vägistamisest) ja peab ”nui neljaks” sünnitama, sest leidub kari usuhulle, kes arvavad, et igal juhul peab sünnitama.

Mina nii ei arva! Naisel on õigus otsustada ja sel emal on õigus oma tütrele rääkida kõikidest variantidest, mis tal hetkel laual on! Ka läbimõeldud abort on vastutamine, enamus naisi siiski ei lähe kepsutades mitmendat-setmendat aborti tegema!! Need, kes lähevad, need on tõesti väga väike protsent meie ühiskonnast.

Paraku laps üsas ei ole naise keha. Ei tasuks siin endale valetada. Laps üsas on ise kas meessoost või naissoost ning pole mõtet siin ajada teemat mingiks sugudevaheliseks heitluseks. Laps üsas on uus süütu inimene ja pole õigus kellelgi temalt elu võtta. Õigus otsustada on enne vahekorda (kas astuda vahekorda v mitte). Õigus teavitada kõikidest võimalustest vahekorrast hoidumiseks, kui ei soovi lapsi saada, on emal ju olemas ja see peakski olema ema kohus lapsele rääkida, kuidas tulevad uued inimesed ja kui ei olda valmis seda vastutust kandma, siis on selge võimalus hoiduda vahekorrast. Või on seks kellelegi kohustuseks tehtud nii varases eas?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis õigus on teema-algatajal mõjutada oma last oma lapselt elu võtma? Haige!

Kas keegi ütles, et ta seda teha kavatseb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis õigus on teema-algatajal mõjutada oma last oma lapselt elu võtma? Haige!

Kas keegi ütles, et ta seda teha kavatseb?

“Poiss tal sama vana ja mõlemad leiavad, et tahavad lapse alles jätta.” Teema-algataja sõnakasutus “lapse alles jätta” viitab selgelt ka teisele “võimalusele” laps hukata. Vastasel juhul ei oleks kasutatud selliseid sõnu nagu “alles jätta” ja oleks lihtsalt väljendatud rõõmu uue ilmakodaniku tuleku puhul. Samuti saab lihtsalt küsinud nõu, et kuidas teised vanaemad on oma elu korraldanud ja kuidas saaks aidata noori.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis õigus on teema-algatajal mõjutada oma last oma lapselt elu võtma? Haige!

Kas keegi ütles, et ta seda teha kavatseb?

“Poiss tal sama vana ja mõlemad leiavad, et tahavad lapse alles jätta.” Teema-algataja sõnakasutus “lapse alles jätta” viitab selgelt ka teisele “võimalusele” laps hukata. Vastasel juhul ei oleks kasutatud selliseid sõnu nagu “alles jätta” ja oleks lihtsalt väljendatud rõõmu uue ilmakodaniku tuleku puhul. Samuti saab lihtsalt küsinud nõu, et kuidas teised vanaemad on oma elu korraldanud ja kuidas saaks aidata noori.

Aga tänapäeval ongi ju igal naisel valikuvõimalus, ja jumal tänatud, et on. Kui palju oleks meil neid hoole ja armastuseta, söögi ja peavarjuta ja muidu õnnetuid lapsi muidu. Sa oled ilmselt seesama tädi, kes ühes teises teemas räägib, kuidas ainuõige käitumisviis on peale tutvumist mehelt küsida, kas ta ikka kavatseb temaga abielluda ja mis nende ühiste laste perekonnanimeks saama peaks. Sinna juurde käib loomulikult see, et mingil juhul ei tohi enne abielu seksida ja mingil juhul ei tohi pärast lahutada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis õigus on teema-algatajal mõjutada oma last oma lapselt elu võtma? Haige!

Kas keegi ütles, et ta seda teha kavatseb?

“Poiss tal sama vana ja mõlemad leiavad, et tahavad lapse alles jätta.” Teema-algataja sõnakasutus “lapse alles jätta” viitab selgelt ka teisele “võimalusele” laps hukata. Vastasel juhul ei oleks kasutatud selliseid sõnu nagu “alles jätta” ja oleks lihtsalt väljendatud rõõmu uue ilmakodaniku tuleku puhul. Samuti saab lihtsalt küsinud nõu, et kuidas teised vanaemad on oma elu korraldanud ja kuidas saaks aidata noori.

Aga tänapäeval ongi ju igal naisel valikuvõimalus, ja jumal tänatud, et on. Kui palju oleks meil neid hoole ja armastuseta, söögi ja peavarjuta ja muidu õnnetuid lapsi muidu. Sa oled ilmselt seesama tädi, kes ühes teises teemas räägib, kuidas ainuõige käitumisviis on peale tutvumist mehelt küsida, kas ta ikka kavatseb temaga abielluda ja mis nende ühiste laste perekonnanimeks saama peaks. Sinna juurde käib loomulikult see, et mingil juhul ei tohi enne abielu seksida ja mingil juhul ei tohi pärast lahutada.

Kas lapse tapmine (täpsemalt tema tükeldamine elusalt kuni ta elu kaotab) = hool ja armastus lapse vastu? Midagi peab peas väga pahupidi olema, et nii mõelda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis õigus on teema-algatajal mõjutada oma last oma lapselt elu võtma? Haige!

Kas keegi ütles, et ta seda teha kavatseb?

“Poiss tal sama vana ja mõlemad leiavad, et tahavad lapse alles jätta.” Teema-algataja sõnakasutus “lapse alles jätta” viitab selgelt ka teisele “võimalusele” laps hukata. Vastasel juhul ei oleks kasutatud selliseid sõnu nagu “alles jätta” ja oleks lihtsalt väljendatud rõõmu uue ilmakodaniku tuleku puhul. Samuti saab lihtsalt küsinud nõu, et kuidas teised vanaemad on oma elu korraldanud ja kuidas saaks aidata noori.

Aga tänapäeval ongi ju igal naisel valikuvõimalus, ja jumal tänatud, et on. Kui palju oleks meil neid hoole ja armastuseta, söögi ja peavarjuta ja muidu õnnetuid lapsi muidu. Sa oled ilmselt seesama tädi, kes ühes teises teemas räägib, kuidas ainuõige käitumisviis on peale tutvumist mehelt küsida, kas ta ikka kavatseb temaga abielluda ja mis nende ühiste laste perekonnanimeks saama peaks. Sinna juurde käib loomulikult see, et mingil juhul ei tohi enne abielu seksida ja mingil juhul ei tohi pärast lahutada.

Kas lapse tapmine (täpsemalt tema tükeldamine elusalt kuni ta elu kaotab) = hool ja armastus lapse vastu? Midagi peab peas väga pahupidi olema, et nii mõelda.

Ma pole elus aborti teinud ja ei plaani ka, aga igaühel siiski jäägu õigus ise otsustada. See, et sina seda lapse tükeldamiseks nimetad, ei tähenda, et see seda ka on. Tegemist ei ole sündinud lapse tapmisega, nii et ära dramatiseeri üle. Ma siiski jätkuvalt arvan, et lapse suhtes humaansem on pigem teha asjale kiire lõpp, kui et sünnitada siia ilma üks õnnetu hing, keda peksta ja piinata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mis õigus on teema-algatajal mõjutada oma last oma lapselt elu võtma? Haige!

Kas keegi ütles, et ta seda teha kavatseb?

“Poiss tal sama vana ja mõlemad leiavad, et tahavad lapse alles jätta.” Teema-algataja sõnakasutus “lapse alles jätta” viitab selgelt ka teisele “võimalusele” laps hukata. Vastasel juhul ei oleks kasutatud selliseid sõnu nagu “alles jätta” ja oleks lihtsalt väljendatud rõõmu uue ilmakodaniku tuleku puhul. Samuti saab lihtsalt küsinud nõu, et kuidas teised vanaemad on oma elu korraldanud ja kuidas saaks aidata noori.

Aga tänapäeval ongi ju igal naisel valikuvõimalus, ja jumal tänatud, et on. Kui palju oleks meil neid hoole ja armastuseta, söögi ja peavarjuta ja muidu õnnetuid lapsi muidu. Sa oled ilmselt seesama tädi, kes ühes teises teemas räägib, kuidas ainuõige käitumisviis on peale tutvumist mehelt küsida, kas ta ikka kavatseb temaga abielluda ja mis nende ühiste laste perekonnanimeks saama peaks. Sinna juurde käib loomulikult see, et mingil juhul ei tohi enne abielu seksida ja mingil juhul ei tohi pärast lahutada.

Kas lapse tapmine (täpsemalt tema tükeldamine elusalt kuni ta elu kaotab) = hool ja armastus lapse vastu? Midagi peab peas väga pahupidi olema, et nii mõelda.

Ma pole elus aborti teinud ja ei plaani ka, aga igaühel siiski jäägu õigus ise otsustada. See, et sina seda lapse tükeldamiseks nimetad, ei tähenda, et see seda ka on. Tegemist ei ole sündinud lapse tapmisega, nii et ära dramatiseeri üle. Ma siiski jätkuvalt arvan, et lapse suhtes humaansem on pigem teha asjale kiire lõpp, kui et sünnitada siia ilma üks õnnetu hing, keda peksta ja piinata.

Väga tore, et sa pole teinud aborti ja ei plaani ka – see on väga õige. “aga igaühel siiski jäägu õigus ise otsustada” – Kui toetad põhimõtet, et igalühel oleks õigus otsustada, siis tulebki anda lapsele see õigus otsustada, kas ta soovib elada v mitte. Ja kuniks ta ei ole veel üsast väljunud ja ta kõne pole veel arenenud ei saa ta seda otsust teistele teatavaks teha. Seega ehk laseks tal ennem sündida ja kasvataks ta kõigepealt nii suureks, et ta saab vastata selle otsuse kohta, kas ta soovib elada v mitte (sest igalühel on ju õigus ise otsustada). Ja kui ta on suuremaks kasvanud ja sul endiselt jätkub julgust ja õigust küsida, et kas tahad elada või me hukkame su ja kui laps isegi ütleb, et jah ma näen, et ma ei ole tahetud, hukake mind, siis kas tõesti teeksid seda? Või teeksid sa seda just emaüsas sellepärast, et ta on väike ja väeti ning ei saa enda eest seista, ega midagi öelda. Võigas igaljuhul. See, et ta pole veel sündinud ei tähenda, et tal ei oleks elu. Ja miks on vaja sünnitada õnnetu hing, mis teda siis õnnetuks teeb? Kust sa tead, et ta on õnnetu? Ja miks on vaja teda hakata peksma ja piinama, kui ta on sündinud? Haige.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Neid abordivastaseid jätkub ikka igale poole. Mina ei saa aru, miks on vaja oma nina teise naise emakasse pista ja hakata siin valjuhäälselt sõna võtma. Tahad lapsi saada ja sünnitada, siis palun väga, lase käia! Mina olen ka praegu kaheksandat kuud rase ja ootan oma esimest last väga, aga ei oleks päris kindlasti lasknud dikteerida mitte kellelgi, kas mul on õigus teha aborti või mitte.
Ja see jutt, et abort on võrdne juba rääkida oskava lapsega.. tule taevas appi! Esimesed 6-8 nädalat ei ole see “laps” muud kui väike südametööta täpp emakas. Ei ole seal veel mitte kui midagi arenenud ja öelda, et see on võrdne mitmeaastase lapsega.. suuremat lollust annab vist otsida.

Teemaalgatajale ei oska väga nõu anda, kuna inimesed nii erinevad. Mõni 17-aastane on sama küps kui 25-ne. Mõni teine aga nii peast kui käitumiselt täielik laps alles. Aga jõudu nii sulle kui paarikesele!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Neid abordivastaseid jätkub ikka igale poole. Mina ei saa aru, miks on vaja oma nina teise naise emakasse pista ja hakata siin valjuhäälselt sõna võtma. Tahad lapsi saada ja sünnitada, siis palun väga, lase käia! Mina olen ka praegu kaheksandat kuud rase ja ootan oma esimest last väga, aga ei oleks päris kindlasti lasknud dikteerida mitte kellelgi, kas mul on õigus teha aborti või mitte.

Ja see jutt, et abort on võrdne juba rääkida oskava lapsega.. tule taevas appi! Esimesed 6-8 nädalat ei ole see “laps” muud kui väike südametööta täpp emakas. Ei ole seal veel mitte kui midagi arenenud ja öelda, et see on võrdne mitmeaastase lapsega.. suuremat lollust annab vist otsida.

Teemaalgatajale ei oska väga nõu anda, kuna inimesed nii erinevad. Mõni 17-aastane on sama küps kui 25-ne. Mõni teine aga nii peast kui käitumiselt täielik laps alles. Aga jõudu nii sulle kui paarikesele!

“Mina ei saa aru, miks on vaja oma nina teise naise emakasse pista ja hakata siin valjuhäälselt sõna võtma.” Ise just teed seda siin praegu, aga sinu enda puhul ei teki sul küsimust, et miks seda teed!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 54 )


Esileht Lapse ootamine 17a tütar on rase