Esileht Koolilaps 18-aastane laps tahab kolida eraldi elama. Kuidas suhtuda?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 100 )

Teema: 18-aastane laps tahab kolida eraldi elama. Kuidas suhtuda?

Postitas:
Kägu

Meie hiljuti 18-aastaseks saanud tütar on rääkinud,  et  tahab kolida eraldi elama.  On endale juba korteri ka välja vaadanud,  mida ta üürida kavatseb. Kusjuures teises linna otsas, meie kodust ja koolist kilomeetrite kaugusel.

Inspiratsioon selleks tuli trennikaaslaselt,  kes samuti 18-aastaseks saades eraldi korteri üüris ja kodunt välja kolis,  kusjuures väljakolimise põhjustest ei saa ma aru ei enda lapse ega tema sõbranna puhul.

Elame täiesti tavalises 4-toalises korteris, tütrel on eraldi tuba. Kodutöödega teda väga koormanud ei ole,  alati oleme võimaldanud käia trennides, huviringides, erinevatel üritustel. Süüa saab seda, mida soovib; kisa-kära-karjumist ja mingit liiki vägivalda meie peres pole.  Peres on ka noorem laps, nii et ahistava kanaemana ma enda meelest ei käitu.

Tütar käib kooli kõrvalt ka tööl (vabatahtlikult, meilt selleks mingit sundi ei ole, pigem oleme mures, et puhkeaega jääb väheks) ja selle raha eest ta siis korterit üürida kavatsebki.

18-aastane on vanuse poolest küll juba täisealine ja keelata ju võime,  aga ega minejat kinni ei hoia.  Ja samas on meil ikkagi tema kui gümnaasiumiõpilase suhtes ülalpidamiskohustus ja ka vastutus.

Ei oskagi seisukohta võtta, kas peaksin tütart iga hinna eest tagasi hoidma (ei tea ainult, kuidas) või laseksin tal siiski minna ja iseseisvat elu proovida.  Üüri ja kommunaalid peab ta küll ise maksma (seda ta palk ka võimaldab),  toidu, riided-jalatsid, hügieenitarbed ja majapidamiskaubad telliksin talle kulleriga või peaks ta neid (praegusest) kodunt võtmas käima.  Söögiraha ma eraldi anda ei kavatse, kuna ise ostes tean, et tütrel on olema “päris” toit, mitte ei kuluta seda riiete või rämpstoidu peale.

Mida teie minu olukorras teeksite, kui tütrel minna lasta ei tahaks, aga tagasi ka hoida ei saa.  Olen selle iseseisvussoovi pärast ikka päris mures – eelkõige kardan, et kannatab õppimine ja muretsema paneb ka see, et ta ikka õhtul normaalsel ajal koju jõuaks, magama läheks ja kooli jõuaks. Mehe seisukoht on, et las läheb, aga peab ise hakkama saama ja küll ta siis varsti kodus tagasi on.  Ma saan mõistusega võttes ka aru, et 18-aastast inimest luku taga ei hoia,  aga ikka on nii kurb, et meie laps meiega enam olla ei taha.  Teadsin küll, et peale gümnaasiumi lõpetamist on tütrel plaan Tartusse õppima minna ja siis on lahkumine loomulik, aga et juba 11. klassis koos perega elada ei taha, on minu jaoks kurb ja tunnen end läbikukkunud emana.

+34
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui tahab, siis las läheb aga majandama teatud osas peab ise. Noh teie ikka peaksite mingi summaga toidu osas aitama. Kodus vanematega elades ei saa ju korraldada pinnakaid, tuua poisse koju jne.

Minul läksid  tütred teise linna gümnaasiumisse 16 aastaselt.  Nokuna meile sobis see kool väga, siis jah nad on täielikult meie majandamise peal  aga neil on iga nädal kindel summa toidurahaks ja seda ei ole liiga palju. Vahepeal teenivad  endast nooremate õpetamisega lisaks.   Aga nad on rohkem hakanud aru saama raha väärtusest, kui kodus elades.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tubli laps! Laseks minna. Kuula meest. Ma ei saa aru sinust, sa arvad, et võiks lapse tühja kohvriga ära saata? Muidugi võtab ta omad asjad kaasa, teeb toa tühjaks, sellest teed endale garderoobi, töötoa vms. Kui jääb teile ööbima, teed elutuppa diivanile aseme. Aita lapsel kolida ja tunne temast rõõmu! Ära saada teda viha, solvumise või kibestumisega. Kutsu teda ikka vahest õhtusöögile, ära tapa teda kõnedega. Usalda! Kui ta hätta jääb, siis pane õlg alla.

+16
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tubli laps! Laseks minna. Kuula meest. Ma ei saa aru sinust, sa arvad, et võiks lapse tühja kohvriga ära saata? Muidugi võtab ta omad asjad kaasa, teeb toa tühjaks, sellest teed endale garderoobi, töötoa vms. Kui jääb teile ööbima, teed elutuppa diivanile aseme. Aita lapsel kolida ja tunne temast rõõmu! Ära saada teda viha, solvumise või kibestumisega. Kutsu teda ikka vahest õhtusöögile, ära tapa teda kõnedega. Usalda! Kui ta hätta jääb, siis pane õlg alla.

Ja annaksin ikkagi toiduraha, mitte ei telliks talle toitu koju. Las harjutab ikka päriselt täiskasvanuks olemist!

Kas su tütar mu sama vana poega ei tahaks ka iseseisvale elule õhutada, kasvõi suvekski…?

+17
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

16-17 aastased elavad omapäi õpilaskodudes või üürikorteris, kui vaja kodust kaugel koolis käia, 18a kes on piisavalt vastutustundlik, et omal algatusel tööl käia ja iseseisvat raha teenida, saab sellega ammugi hakkama. Mul ei ole sellises eas last, aga tulevikule mõeldes arvan küll, et tervitaksin sellist otsust kahel käel ja rõõmustaksin, et ei ole memmekat üles kasvatanud, vaid iseseisvuse poole püüdleva inimese. Ei tundu mõistlik sellist asja isikliku solvanguna võtta ja haavuda. Tore, et teil ei ole ebameeldiv ja ebaturvaline kodu, aga noorel ei peagi olema iseseivast elust unistamiseks mingit muud põhjust kui just see iseseisvus ise.

Kindlasti toetaksin võimaluste piires toidu jm argitarvete ostmiseks ka rahaga, vähemalt samas mahus nagu umbkaudu perega elades tema peale kulub, aga võimalusel ka veidi rohkem, sest üksi ja uues kodus elades on paratamatult kulud suuremad. Väike vihje: inimese käitumist mõjutab päris tugevalt see, mida temast oodatakse. Ehk siis kui kohtled teda täiskasvanuna, kinnitad talle, et usud, et saab hästi siis hakkama, siis on ka suurem tõenäosus, et ta saabki väga hästi hakkama.

+16
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina püüaks pigem seletada, et tal oleks kasulikum kodus, kuna saab nii raha koguda ja saab nii sissemaksuraha koguda, et näiteks Tartu kolides päris kodus osta, mitte tühja üüri maksta.

Ausalt ma olin küll kade nende peale, kes isegi ülikoolis olles said kodus elada ja nii raha koguda päris kodu jaoks.  Noorena ja ilma kohustusteta on tegelt väga lihtne koguda nii kodus elades.

 

+33
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa ei ole kindlasti läbikukkunud ema, kui su tütar oleks 30-40 ja ikka elaks Sinuga….siis peaks küll peeglisse vaatama.

Ma küll püüaks ümber rääkida aga noh ise kolisin ka 18a kuti juurde ja ei saa tagantjärgi kurta. Ülikool käidud, 3 last, “kutt” küll sai vahetatud peale 12a.

+4
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muidugi laseksin tütrel minna. Mu enda tütar otsustas gümnaasiumisse teise linna minna ja lasin tal ka siis, 16-aastasena minna. Ja mis mõttes tellid talle majapidamisasjad ja toidu kulleriga või peab neil teie koju järele tulema? Milleks enda ja tütre elu keeruliseks teha? Annad selleks teatava summa, millega väga suurelt elada ei saa ja ise vaatab, millele kulutab ja kuidas majandab – nii ta õpibki majandama ja kalkuleerima.

Kui pead ise vastutama ja vaatama oma elu ja asjade eest, siis pole seal mingeid pidutsemisi ega koolist popitamist. Mu tütar on kaks aastat omapäi elanud, nüüd juba ka 18 täis ja ei ole mingeid suuri pidutsemisi, käib koolis ja tööl, harva kui sõbrannadega kusagil väljas.

+15
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina küll gümnaasiumiskäivat last nii kergekäeliselt eraldi elama ei laseks, kui just mõjuvat põhjust poleks, nt andeka lapse kodukohas poleks heal tasemel kooli. St ega ma ukse ette ei seisaks kui minema hakkab, aga siis tuleb ka ise hakkama saada ja mina omaltpoolt rahaga teda ei toetaks. Gümnaasiumiõpilane elagu ikka kodus veel. Teemaalgataja kirjutab, et aasta pärast oleks nagunii minek teise linna ülikooli seega mis memmekast te räägite?! Antud hetkel teemaalgataja laps soovib lihtsalt pinnakaid korraldada, mida ta vanemate juures teha ei saa. 18-aastane aga ei saa veel paljudel juhtuel aru, et hetkel on tema põhieesmärk õppimisele keskenduda, sest vastasel juhul pole ta aasta pärast ülikoolis kah.

Ja ei, ma ei ole tegelikult range vanem. Mul on aasta noorem tütar kodus ja luban isegi tema poissõpra meie juurde ööbima.

+19
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Väga tubli lapse oled kasvatanud! Kui ma oleks tööandja ja ma teaksin, et tegemist on kandidaadiga, kes oli valmis OMA teenitud raha eest üürima juba 18-aastaselt korterit, siis kindlasti tahaksin palgata. See näitab inimese isiksuseomaduste kohta ikka päris palju, kui ollakse ka finantsiliselt enam-vähem iseseisev juba nii noorena. Seeon järjest harudlasem, mu meelest suundume pigem Lõuna-Euroopa suunas, kus järjest hiljem kodust välja kolitakse.

+8
-9
Please wait...

Postitas:
Kägu

Gümnaasiumiõpilast mina kodust ära ei lubaks. Nii omapead kiputakse tihti kooli pooleli jätma, prioriteedid lähevad paigast, lepitakse vähemaga ja muud sotsiaalsed probleemid, millest kirjutatakse ja tehakse statistikat liiga vara kodus lahkunud noorte kohta.

Ma oleks lapsevanem mitte sõber, praegu ollakse ju kusagil vahepeal, et toetan pooleldi, aga päris iseseisvuda ei luba. Kui ta tahab eraldi elada, siis peab oma rahadega toime tulema või koju tagasi kolima, vahepealne versioon on pigem lapsepõlve pikendamine ja samal ajal lubada tal teha mida soovib. Päriselt need asjad nii ei käi, et vastutan ainult selle osa eest mis mulle meeldib ja ülejäänud osa eest lükkan vanematele vastutada. Kui ta on sul korra ära kolinud, siis ma ei usu, et on tagasiteed.

Ma ütleks, et toetan tema iseseisvumist kuid peale õpingute lõppu, niikaua peaks kodus elama.

+13
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul endal on teismelised tütred ja olen ise seda meelt, et ära kolida võivad soovi korral siis, kui gümnaasium on lõpetatud.

Sellise otsuse poolt räägib enda kogemus. Mul ei olnud just külluslikku ega toetavat kodu taga, mistõttu pidin 17-a tööle minema ning palk kulus mitte oma taskurahaks, vaid perele söögi ostmiseks. Mu ema pidi veetma palju aega haiglas ja taastusravides (korralik inimene, kuid tervis vilets) ja seega jäi kodune majapidamine varakult minu õlule. Mäletan end 18-a tassimas toidukotte, tegemas süüa, kütmas ahju, pesemas pesu – ühesõnaga, kõike, mida majapidamises ikka vaja. Lisaks käisin tööl ja õppisin gümnaasiumis. Jama oli. Tundides jäin tihti magama. Lõpuks jäin kurnatusest haigeks.

Oma tütardele ma sellist elu ei taha. Tean nende juttudest hästi, kuidas gümnaasiumi lävel olevatele noortele lööbki tihti pähe suur idee vingest “vabadusest”, kuna 18-a tervendab juba kohe ees, siis peetakse ennast täiskasvanuks. Samas aju on tegelikult ikka veel teismelise oma. Minu tüdrukuid kutsutakse tihti selliste “pinnakatele”, hea pidu pidada, kui vanemaid pole karta koju tulemas.

Võiks ju lapse elu kergemaks teha ja minna suure toetamise teed – ehk siis tassida talle sinna toitu, aidata üüri või kommunaalide tasumisel, maksta netiarveid jms. Ikka selleks, et laps saaks rahus pühenduda gümnaasiumi lõpetamisele. Samas sel juhul oleksid toetamise kulud nii suured, et langeks jällegi kojujääjate elukvaliteet. Endal mitu tuttavat, kel jäigi gümnaasium lõpetamata, liiga vara koliti iseseisva elu peale.

 

+12
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tubli laps! Laseks minna. Kuula meest. Ma ei saa aru sinust, sa arvad, et võiks lapse tühja kohvriga ära saata? Muidugi võtab ta omad asjad kaasa, teeb toa tühjaks, sellest teed endale garderoobi, töötoa vms.

Olen teemaalgataja.

Kahjuks ei saa ma aru sinu mõttest, et kavatsen lapse tühja kohvriga ära saata. Millest selline arvamus?

Loomulikult saab tütar oma riided-jalatsid, voodiriided jm isiklikud asjad kaasa võtta, samuti kavatsen maksta tema toidu eest. Mööbel on korteris juba olemas, kuskil tühjas telgis elama ei hakka.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja annaksin ikkagi toiduraha, mitte ei telliks talle toitu koju. Las harjutab ikka päriselt täiskasvanuks olemist!

Toiduraha andes toituks tütar ainult rämpstoidust. Ma arvan, et siiski tellin või ostan talle toidu ise. Hamburgere ja subway saiu võib ta enda raha eest osta – nagunii kannan talle igakuiselt arvele 150 eurot ja mingi summa jääb tal peale üüri ja kommunaalide tasumist ka enda palgast üle.

+2
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina püüaks pigem seletada, et tal oleks kasulikum kodus, kuna saab nii raha koguda ja saab nii sissemaksuraha koguda, et näiteks Tartu kolides päris kodus osta, mitte tühja üüri maksta.

Olen teemaalgataja.  Oleme tütrele seda püüdnud selgitada küll,  aga kahjuks ei ole meie jutust mingit kasu. Vastab, et Tartusse minekuni on üle pooltest aastat aega ja et Tartus võib ta ühikas ka elada, kui seal tööd leida ei õnnestu. Ta on hetkel eraldi kolimise enda jaoks nii kindlalt pähe võtnud, et ükski argument pole tema jaoks piisavalt arvestatav.

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja annaksin ikkagi toiduraha, mitte ei telliks talle toitu koju. Las harjutab ikka päriselt täiskasvanuks olemist!

Toiduraha andes toituks tütar ainult rämpstoidust. Ma arvan, et siiski tellin või ostan talle toidu ise. Hamburgere ja subway saiu võib ta enda raha eest osta – nagunii kannan talle igakuiselt arvele 150 eurot ja mingi summa jääb tal peale üüri ja kommunaalide tasumist ka enda palgast üle.

Miks sa lased 18-aastasel nii käituda, et ema tellib või ostab toidu? Ta on sellises eas, kes ise peaks vastutama mida ta endale suhu paneb ja mis see tema tervisega teeb. Esimene oskus mida peaks täiskasvanu teadma, kuidas süüa osta ja endale süüa teha. Kui tahab kiirtoitu osta ja süüa, siis on see ta enda otsustada. Ta ei ole beebi kellele porgandipüreed pead lusikaga suhu pistma. Sa oled lasknud oma 18-aastasel endale pähe istuda ja mängid veel kaasa? Mis iseseisvumisest me räägime kui sa ei lase tal isegi oma söögipoolise eest otsustada.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja mis mõttes tellid talle majapidamisasjad ja toidu kulleriga või peab neil teie koju järele tulema? Milleks enda ja tütre elu keeruliseks teha? Annad selleks teatava summa, millega väga suurelt elada ei saa ja ise vaatab, millele kulutab ja kuidas majandab – nii ta õpibki majandama ja kalkuleerima.

Taskuraha 150 eurot kannan tütrele üle ka edaspidi, minu meeles see ei ole väike summa.

See, miks ma põhitoidu ja majapidamistarbed ise tellida kavatsen, ei ole mitte kiusu ajamine, vaid enda last teades toituks ta muidu ainult saia sisaldavast kiirtoidust. Kui tellin talle puuvilju, aedvilju ja lihtsalt valmistatavaid toiduaineid, siis tean, et ta neid sööb ja teeb endale ise ka mingi toidu. Ainult raha andes toituks tal igapäevaselt ainult Hesburgerist ja Subway saiadest.

+2
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina püüaks pigem seletada, et tal oleks kasulikum kodus, kuna saab nii raha koguda ja saab nii sissemaksuraha koguda, et näiteks Tartu kolides päris kodus osta, mitte tühja üüri maksta.

Olen teemaalgataja. Oleme tütrele seda püüdnud selgitada küll, aga kahjuks ei ole meie jutust mingit kasu. Vastab, et Tartusse minekuni on üle pooltest aastat aega ja et Tartus võib ta ühikas ka elada, kui seal tööd leida ei õnnestu. Ta on hetkel eraldi kolimise enda jaoks nii kindlalt pähe võtnud, et ükski argument pole tema jaoks piisavalt arvestatav.

Kas ta arvab, et ühikas on tasuta? Ja söök? Või eeldab, et küll emme-issi maksavad? Ma ei ole aru saanud, millene on teemaalgataja pere rahaline olukord, võimalik, et neil polegi probleemi last koolitada. Aga kui peres on ka teisi lapsi ja rahalised vahendid piiratud, siis on viimane aeg lapsega maha istuda ja talle selgek teha kui palju on võimalik tema peale kulutada ning, et esmajärjekorras tähendab see elukohta ja sööki. Kõik lõbustused ja muu selline on juba tema mure. Üürikorteri asemel võiks ju hoopis lahedamat tudengielu teises linnas nautida.

+13
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina püüaks pigem seletada, et tal oleks kasulikum kodus, kuna saab nii raha koguda ja saab nii sissemaksuraha koguda, et näiteks Tartu kolides päris kodus osta, mitte tühja üüri maksta.

Olen teemaalgataja. Oleme tütrele seda püüdnud selgitada küll, aga kahjuks ei ole meie jutust mingit kasu. Vastab, et Tartusse minekuni on üle pooltest aastat aega ja et Tartus võib ta ühikas ka elada, kui seal tööd leida ei õnnestu. Ta on hetkel eraldi kolimise enda jaoks nii kindlalt pähe võtnud, et ükski argument pole tema jaoks piisavalt arvestatav.

Kes selle Tartu ühika eest maksma hakkaks siis, kas teie? Miks mitte siis juba jääda koju elama ja käia tööl edasi, koguda oma korteri sissemaksuks raha, kui see Tartu teda nii väga kutsub?

Mis korterist ühikasse kolimisest teie tütar räägib, kas ta üldse ette kujutab, mis on ühikaelu? Toa jagamine võõraga? Palju erinevaid isiksusi erinevate harjumustega, ühine köök ja dushiruum?

+10
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et siiski tellin või ostan talle toidu ise.

Just sellise suhtumise eest Sinu tütar põgenebki.

+12
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes selle Tartu ühika eest maksma hakkaks siis, kas teie? Miks mitte siis juba jääda koju elama ja käia tööl edasi, koguda oma korteri sissemaksuks raha, kui see Tartu teda nii väga kutsub? Mis korterist ühikasse kolimisest teie tütar räägib, kas ta üldse ette kujutab, mis on ühikaelu? Toa jagamine võõraga? Palju erinevaid isiksusi erinevate harjumustega, ühine köök ja dushiruum?

Ei pruugi see ühikaelu ka nii hull olla, mul laps juba teist aastat sama toakaaslasega, sobivad hästi. Kahe tea peale on ühine köök, duširuum oli vist toa ehk kahe üliõpilase peale. Eelmiste boksikaaslastega sai ka hästi läbi, sela aastal on kõrvaltoas vaid üks elanik ja temaga ka suhted head. Ühikas on kõik hinnas, elekter, vesi, internet, pasumasina kasutamine. Sama raha eest mingit normaalset üürikat ei saaks, kui kamba peale üürida siis tuleks ikkagi kommunaalid lisaks maksta. No ja sealt kambast ei pruugi ka kõigiga sobida kui igapäevaselt koos elada.

Kui laps oleks kodulinna õppima jäänud, siis oleksime talle võimaldanud ka omaette elamist koos komminaalide tasumisega + sama suur söögiraha nagu praegu maksame. Meil oleks selline võimalus olnud, ilma et oleksime pidanud üüriraha maksma.

Gümnaasiumiõpilase eraldi elamist pigem ei poolda, lõpetab kooli ära, hakkab ise teenima, siis kolib eraldi elama

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kes selle Tartu ühika eest maksma hakkaks siis, kas teie? Miks mitte siis juba jääda koju elama ja käia tööl edasi, koguda oma korteri sissemaksuks raha, kui see Tartu teda nii väga kutsub? Mis korterist ühikasse kolimisest teie tütar räägib, kas ta üldse ette kujutab, mis on ühikaelu? Toa jagamine võõraga? Palju erinevaid isiksusi erinevate harjumustega, ühine köök ja dushiruum?

Tõenäoliselt hakkame meie maksma jah, vähemalt esialgu, kuni tütar töö leiab. Sellega olen arvestanud ja see on minu jaoks ka OK, aga just nimelt siis, kui teise linna kooli läheb. Niisama kodunt ära kolimist ma ei toeta.

Ühikaelu kohta tütrel mingit ettekujutust ei ole – oleme püüdnud selgitada, aga ta on endale mingi oma ettekujutuse loonud (arvatavasti filmide põhjal, reaalelus pole tal veel ükski tuttav ühikas elanud).

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks sa lased 18-aastasel nii käituda, et ema tellib või ostab toidu? Ta on sellises eas, kes ise peaks vastutama mida ta endale suhu paneb ja mis see tema tervisega teeb. Esimene oskus mida peaks täiskasvanu teadma, kuidas süüa osta ja endale süüa teha. Kui tahab kiirtoitu osta ja süüa, siis on see ta enda otsustada. Ta ei ole beebi kellele porgandipüreed pead lusikaga suhu pistma. Sa oled lasknud oma 18-aastasel endale pähe istuda ja mängid veel kaasa? Mis iseseisvumisest me räägime kui sa ei lase tal isegi oma söögipoolise eest otsustada.

Teemaalgataja olen.

Ma lasen tütrel suures osas oma söögi üle otsustada. Ka praegu, kodus elades, arvestan tema soovidega. Ja kui eraldi kolib, siis loomulikult enne tellimuse tegemist küsin, mida talle tellida.

Põhjusest, miks söögi tellida või ise osta kavatsen, olen juba mitu korda rääkinud. Kui toit on tellitud, siis seda ta ka teeb või sööb. Kandes aga raha, siis kulub see kõige muu kui normaalse toidu peale.

Võib-olla olen tõesti lasknud tüdrukul endale pähe istuda, aga olukord on minu jaoks uus ja püüan kõikide jaoks parimat lahendust leida.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et siiski tellin või ostan talle toidu ise.

Just sellise suhtumise eest Sinu tütar põgenebki.

Millise “sellise” suhtumise eest ta sinu meelest põgeneb,  kas siis vanemad ei peaks gümnaasiumis õppiva lapse toidu eest hoolitsema?

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja mis mõttes tellid talle majapidamisasjad ja toidu kulleriga või peab neil teie koju järele tulema? Milleks enda ja tütre elu keeruliseks teha? Annad selleks teatava summa, millega väga suurelt elada ei saa ja ise vaatab, millele kulutab ja kuidas majandab – nii ta õpibki majandama ja kalkuleerima.

Taskuraha 150 eurot kannan tütrele üle ka edaspidi, minu meeles see ei ole väike summa.

See, miks ma põhitoidu ja majapidamistarbed ise tellida kavatsen, ei ole mitte kiusu ajamine, vaid enda last teades toituks ta muidu ainult saia sisaldavast kiirtoidust. Kui tellin talle puuvilju, aedvilju ja lihtsalt valmistatavaid toiduaineid, siis tean, et ta neid sööb ja teeb endale ise ka mingi toidu. Ainult raha andes toituks tal igapäevaselt ainult Hesburgerist ja Subway saiadest.

Iseseisvalt elades on vaba aega veidi vähem käes, tegemist rohkem ja probleemide lahendamist. Siis ei pruugi mahti olla ise kokata ja need aedviljad võivad siiski prügikasti lennata ja pitsitab kuskilt paar eurot mäki burksi jaoks välja. Pluss see, et kui inimesele ikka rämps maitseb, siis ta naljalt seda porgandiga ei asenda.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et siiski tellin või ostan talle toidu ise.

Just sellise suhtumise eest Sinu tütar põgenebki.

Millise “sellise” suhtumise eest ta sinu meelest põgeneb, kas siis vanemad ei peaks gümnaasiumis õppiva lapse toidu eest hoolitsema?

Kui ta välja kolib, siis ei ole see enam teie hoolitseda. Oma tuba, oma luba ja ise teab, mida sööb. Kuidagi veider tunduks eraldi elavale täisealisele lapsele hakata oma “tervislikku toitu” ette tassima. Kui elab oma elu, on ka tema oma asi, mida ta sööb. Sinu juurikad lendavad ilmselt kohe prügikasti kui enda järelt ukse sulged..

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja mis mõttes tellid talle majapidamisasjad ja toidu kulleriga või peab neil teie koju järele tulema? Milleks enda ja tütre elu keeruliseks teha? Annad selleks teatava summa, millega väga suurelt elada ei saa ja ise vaatab, millele kulutab ja kuidas majandab – nii ta õpibki majandama ja kalkuleerima.

Taskuraha 150 eurot kannan tütrele üle ka edaspidi, minu meeles see ei ole väike summa.

Ainult raha andes toituks tal igapäevaselt ainult Hesburgerist ja Subway saiadest.

See näitab selgelt, et sul on oma lapse suhtes ahviarmastus, sest kui su laps tahab ainult osta sinu antud raha eest Subway 7-euroseid saiakesi ja sellele raha kulutada, siis oled sa ise kasvatuses vea teinud ja võiksid vähemalt seda endale tunnistada. Sa annad talle söögiraha, tellid talle toidu ja ei ole suutnud selgeks teha, et lisaks sellele, et ta kulutab kiirtoidule üüratuid summasid, on see ebatervislik.

See meenutab mulle tutvusringkonnast lugu kus teismeline on raskes nutisõltuvuses ja kui mitu arsti üritasid vanematele selgeks teha, et tablettide tarbimise asemel tuleks telefoni vähem tarbida ja vanematel on selles oluline osa, siis süüdistasid vanemad arsti, et lapsega käitutakse hooletult.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui ta välja kolib, siis ei ole see enam teie hoolitseda. Oma tuba, oma luba ja ise teab, mida sööb. Kuidagi veider tunduks eraldi elavale täisealisele lapsele hakata oma “tervislikku toitu” ette tassima. Kui elab oma elu, on ka tema oma asi, mida ta sööb. Sinu juurikad lendavad ilmselt kohe prügikasti kui enda järelt ukse sulged..

Kodus olles ta neid juurikaid ja puuvilju sööb küll, kui keegi need koju toonud on. Ise ta neid tõesti ei ostaks, aga kui olemas on, siis sööb.

Ma olen ka seda meelt,  et vanemate asi ka kodunt välja kolinud lapse eest kuni õpingute lõpuni hoolitseda  (st normaalajaga  õpingute lõpuni,  kahtlemata oleks mu suhtumine teine 30-aastase eluaegse õppuri puhul).

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

See näitab selgelt, et sul on oma lapse suhtes ahviarmastus, sest kui su laps tahab ainult osta sinu antud raha eest Subway 7-euroseid saiakesi ja sellele raha kulutada, siis oled sa ise kasvatuses vea teinud ja võiksid vähemalt seda endale tunnistada. Sa annad talle söögiraha, tellid talle toidu ja ei ole suutnud selgeks teha, et lisaks sellele, et ta kulutab kiirtoidule üüratuid summasid, on see ebatervislik.

Kas sa tõesti arvad, et 18-aastane ei tea, et kiirtoit on ebatervislik? Ahviarmastust näitaks vast pigem see, kui lapsele antakse söögi jaoks suured summad, tundmata huvi, mida selle eest ostetakse ja mida laps sööb.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks ta Tartus ei peaks suutma ühika eest maksta, kui suudab praeguses kodulinnas (oletan siis, et Tallinnas?) korterit üürida? Ühikatasud pole korteriüüriga päris võrreldavad.

Miks ta Tartus ei peaks suutma ülikooli kõrvalt töötada, kui suudab seda juba gümnaasiumis (minu tutvusringkonnas päris haruldane asi, v.a suvised sutsud)?

Kas ka 20-25 a Tartus elavale tütrele hakkad kulleriga õunu saatma? Kui ta 18a eelistab kiirtoitu, siis mis aasta-kahe pärast muutub? Ma ka eelistasin selles eas kiirtoitu ja igasugust jama, inimese eelistused ja käitumine muutuvadki iseseisva elu ja kogemustega, sh negatiivsetega (kõht kinni ja raha otsas, kõht endiselt tühi), mitte sellega, kui keegi kogu aeg tema eest otsustab ja omast arust õigeid asju ette-taha ära teeb.

Ei tea mis õudukafilmide ühikaeludega teie olete kokku puutunud, Tartus elavad tuhanded tudengid nii (ja palju nooremad elavad niimoodi ka gümnaasiumis, kutsekoolis), paljudele sobib väga hästi, teistele ei sobi ja need saavad ka kasuliku kogemuse elu ja inimeste ja iseenda kohta. Kellele üldse ei sobi, leiavad omale sõbrad, kellega koos ühiselt korterit üürida. Täiesti tavaline asjade käik igal sügisel tuhandete uute noortega, mis sel ühel lapsel ometi häda peaks olema, et ilmtingimata on vaja gümnaasiumiõpingute kõrvalt omale korteri sissemaksu raha koguda. Vat see viimane tundub küll veits ülepingutamine selles vanuses, eriti kui noorel omal huvi pole.

 

+8
-5
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 100 )


Esileht Koolilaps 18-aastane laps tahab kolida eraldi elama. Kuidas suhtuda?