Äkki ei teeks last mehega, kelle nimigi pole teada?
Mina olen selline üksikema, kelle lapse sünnitunnistusel ei ole isa nime kirjas. Elasin selle “nimetu” mehega lausa koos. Tüüp osutus vägivaldseks ja eriti just pärast seda kui ma olin rasedaks jäänud, enne seda käis ja lunis, et tahab last saada. Ju tal oli mingi masterplan peas välja mõeldud, aga ei läinud läbi.
Meil on selline puhtklassikaline juhtum, et enne tõepoolest teeskleski. Oli alati õigel ajal kohal, suutis vabalt täiskarske olla, koristas, tegime piknikke ja väiksemaid väljasõite… Kuni siis mingil hetkel täiesti ära keeras ja tuli tühja koha pealt kallale (ei olnud mingit riidu eelnevalt).
Niiet jah. Viskasin välja, otsustasin lapse alles jätta ja isa nime lapse sünnitunnistusele ei märkinud. Sellest on nüüd juba aastaid möödas, laps käib ammu koolis juba, isa huvi null.
Ah jah, lahkuminekul lubas mind kasti peksta, “tüübid peale lasta” ja veel teisi imelisi kirjeldusi, missugusel viisil ma kõik vigaseks jään või elu kaotan. Selle peale tegin loo oma tutvusringkonnas avalikuks ja paar inimest ilmselt ähvardas teda ennast. Sealt siis see vaikus.
Üksikema toetus on naeruväärselt väike, aga seda toetust ma igal juhul saan. See on siiski 190€ aastas ja no kulub ära, selle eest saab juba jalgratta osta näiteks. Küll aga leian, et see üksikema toetus peaks olema kõrgem, ei hakka küll naised selle pärast isasid laste elust kõrvale tõrjuma kui see oleks näiteks sama suur kui lapsetoetus (praegu siis 60€).
Emadel, kellel ei ole lapse isa nimi sünnitunnistusele märgitud, on selleks siiski reaalselt mingi muu põhjus kui see, et “ei tea isa nime”. Kui just pole spermadoonoriga tehtud kindla sooviga laps saada, siis niisugused “ei tea nime” rasestumised lõpetatakse abordiga.