Teema: 19 eurot

#3995728:

#3995670:

Kui üksikvanemaid siin muudkui hurjutatakse, et miks üldse riigilt abi ootavad, kui enda otsus laps saada vale mehega, doonoriga jne siis nn paljulapselistele see omavastutus ja egoism justkui ei kehti. Nemad ei saanud ju palju lapsi omast tahtest, teadlikult ja iseendale. Nemad on need tõeliselt üllad kangelased, kes kuidagi kogemata ja riigi süül said palju lapsi ja riik nüüd maksku neile see kohutav vaev kinni. Üksikvanemate lapsed on saadud puhtast egoismist.

Kui kadedusest roheline võib ühe inimese mõttemaailma olla! Tee ka ja kasvata 3 last korralikeks inimesteks ja siis tule räägi, kas on vaev või pole. Sulle juba seletati selgelt, kuidas jaguneb sissetulek pereliikmete vahel jne.

Kade, mille üle? Et ise olen suutnud oma kaks last üksi ilma maksumaksja helde rahalise abita ilusti suureks kasvatada, samal ajal kui  kahe vanemaga kolmelapselised nii hädised jätkuvalt. Minu nägemuses peaks riigi toetused olema seotud inimese abivajadusega. Pigem peaks õpetama inimestele majanduslikult targemalt toime tulema. Mitte aga et  kordistame niigi heldelt toetust. Varsti on jälle vähe ja puudu.

#3995940:

#3995877:

Et ise olen suutnud oma kaks last üksi ilma maksumaksja helde rahalise abita ilusti suureks kasvatada

Siis su “saavutus” on juba vähemalt 1/3 võrra vähem kui neil, kel on kolm last (ja paljud on nemad ka ammu üles kasvatanud, emapalk on uus ja see toetus veel uuem asi. Pealegi pole sul aimugi, mida suurem pere tähendab. Ole oma kahe lapse üle uhke, aga kadedus ja viha, mis su tekstist õhkub, ei näita küll, et sa igatepidi rahulik ja õnnelik oleks, vaid kade. Ja mille, mingi riikliku toetuse pärast. Hinges oled kibestunud ja kade. Nenede peale, kelle on hea mees, ja nende peale, kellel on suur (toimetulev) pere.

Saavutus ei ole mitte üks laps rohkem või vähem, vaid suutlikkus ISE toime tulla. Kolm last pole suur pere vaid täiesti keskmine. Uurige kuidas töövõimetud inimesed toime tulevad oma 200-300 euroga. Või sügava puudega laste vanemad, kel tööl käimine suht võimatu. Seal oleks objektiivsed põhjused ja reaalne abivajadus. Millegipärast neid ei ole nende suurtes rahalistes raskustes ohkivate  kolmelapseliste perede, kus enamasti 2 vanemat täiskoormusega tööl käivad, kõrvalt üldse kuulda. Riik ainult kuulutab puudega inimesed järjest terveks ja võetakse viimased sendidki käest.  Ja kuhu suunatakse…

Sellega olen ma loomulikult nõus, et raske puudega lapse vanem, puudega töövõimetu jne on raskemas olukorras kui 2 töötava norm palgaga vanemaga kolmelapseline pere ja et see suurpere toetus võiks/peaks olema pigem vajaduspõhine.

#3996002:

No kaks last nüüd küll mingit hullu suutlikkust ei näita.

Ta kasvatas need üles ÜKSI, seepärast ta ongi nii verine mitteüksikvanemate peale. Oleks pidanud paremini meest ehk valima, kellega need kakski last teha.

Mina olen Perekooli Jobu. Pean saama igakord saatma teavituse moderaatoritele, kui mõni komm mulle isiklukult lihtsalt  ei meeldi. Ma olen niiiii lahe. Proovge ka ja te ei kahetse, niiiii ägee nupp!

Tänapäeval ei ole absoluutselt mitte mingisugust vajadust ega vabandust sarisigida. Vanasti jah surid pooled ära ja pidi varuks olema lapsi, et keegi tööd teeks aga praegu on see puhtalt rumalus ja/või isekas valik, mida ei peaks meeletute summadega toetama. Planeet on ülerahvastatud ja mingi eestluse säilitamisest pole juttugi, kui kliimapagulased või katastroofid rahvad rändama panevad. Mõistlikul moel peab sotsiaalsüsteem loomulikult kehvema elujärjega inimesi toetama, kuid vaesuses üksikvanema laps ei ole mitte millegi poolest kehvem kui vaesuses paljulapseliste laps. Kui keelduda valikute doteerimisest peab samadel alustel lõpetama ka toetused neile, kes valivad üle oma võimete järglaste saamise.

#3995836:

#3995771:

Ma hakkasin mõtlema, et kui palju ma neid tean, keda kolmelapseliste toetuse suurtõus puudutaks.

Suguvõsas on üks selline – naine, kellel lapsed kolme erineva mehega. Koos elab viimasega. Kas on ikka võimalik öelda, et selline pere on riigi jaoks kuidagi väärtuslikum, kui üksikema lapsed? Paljud kolme- ja enamalapselised kooslused pannakse kokku kärgperede lastest.

Eks igaüks vastavalt oma tutvusringkonnale. Pea kõigis kolme-neljalapselistes peredes, keda mina tunnen, on vanemad kõrgharidusega (kuni teaduskraadini välja), lapsed sama ema-isa omad, ei mingit kärjendust, kõik huviringitatud, muusikakoolitatud, hästi õppijad. No ei tule mingeid eluheidikuid ega erinevate meestega sarisigijaid kuskilt meelde. Üks miinus, mis toetuste tõusu vastu räägib, on küll – need pered saavad majanduslikult üsna hästi hakkama…

Ma olen varemgi mõelnud, et huvitav, kuidas mul saab olla ebaproportsionaalselt palju tuttavaid, kellel on 3-4 last (ei, ma ei ole mingites paljulapseliste seltsides tegev). Oluliselt rohkem, kui riigis üleüldiselt. Kõigi laste lasteaiarühmas oli u kolmandikus peredes kolm last ja kõigi laste klassides oli ligi kolmandik kolmelapselisi peresid, nii et vahepeal tundus see mulle nagu uus normaalsus juba.

Meie sõpruskonnas on veel enam suhe kolme- ja neljalapseliste kasuks. Sõpruskonnast on kahel kolmandikul 3-5 last, kõik sama ema-isa lapsed, laste klassides-huviringides umbes pooltel kolm voi enam last. Tallinn, kõik jõukad haritud inimesed ja laste koolide osas statistika kesklinna headest koolidest. Kogu selle 200+ inimese peale tean mina ühte üksikema, kellel on ainult üks laps.

Miks paljud arvavad, et palju lapsi on vaid madala haridustasemega maapiirkondades elavatel inimestel, kel asotsiaalsed elukombed ja paljulapselise toetus ongi pere söögiraha ja kommunaalide tasumise võti?

Mina ei tunne selliseid. Küll aga võin kinnitada, et jõukas Eestis on kolm last täiesti tavapärane, imelik on vastupidi üks laps. Ja mitte keegi pole saanud neid lapsi raha pärast. Ja me ei räägi kärgperedest, sama ema-isa lapsed on ja vanemad elavad aastakümneid juba koos.

Siis ma mõtlen, mis traagiline üksikemade, kärgperede ja raha pärast lapsi saavate jorsside maailm see kuskil paralleelselt eksisteerib, millest siin räägitakse.

#3996155:

jõukas Eestis on kolm last täiesti tavapärane, imelik on vastupidi üks laps.

Ja siis on vaja neil jõukatel kolmelapselistel unnata, et nende lastetoetus ei ole praegu ka piisavalt suur ja kui keegi julgeb iitsatada, et üksikvanemate laste toetus on olemas ja see on 19 eorot, siis läheb selliseks kütmiseks, et mida siis valis vale mehe ja pole üldse mingit raha talle vaja ja 19 eurot on sellisele üldse liiga palju ja üleüldse tehku siis veel kaks last juurde kui raha vähe…

Kui mõni üksikema ütleb, et tema uhkus pole lubanud selle mõnitavalt pisikese summa saamiseks avaldust teha, siis läheb jälle tampimiseks, et vaat kus loll, raha vedeleb maas ja tema ei võta, paras talle siis, nõme eit, nagunii kõrgharidust ei ole ja otsigu oma ebavajaliku lapse loll isa üles, andku kohtusse ja pangu elatis peale.

Mind tõesti väga häirib selline suhtumine üksikemadesse, kes ei ole sellist põlgust küll mitte kuidagi ära teeninud. Ka see ema mitte, kes siin on öelnud, et kasvatas kaks last omal jõul üles. Mille eest te teda tambite õigupoolest?

#3996174:

Pole kuulnud sellist asja ühegi tuttava suust ega ka siit. Näita mõni teema, kus rikkad halavad, et lastetoetus on väike?

Milleks seda siis tõsta, kui see on praegugi kõigi teiste toetustega võrreldes väga suur.

#3996174:

Ründama, sildistama ja halvustama mitmelapselisi peresid asus ikka kõigepealt tema, seega ülejäänu on reaktsioon tema halvustamisele, mitte tühja koha pealt.

Pigem on selle üksikema kirjutatu reaktsioon suhtumisse üksikemadesse, mis ka siin selles teemas teravalt esile on tulnud. Paljulapseline võrdub automaatselt hea ja tore, üksikema võrdub automaatselt saamatu lits.

Ja kui siin siis jälle hakatakse rääkima kuidas ikka temal on valed valikud ja ärgu üldse kurtkugi, et tal ka raske oli, ja et talle ei peaks üldse mingit riigipoolset toetust pudenema sest üksikemade lapsi nagunii keegi ei vajagi, siis mõni ime, et kihvatab.

#3996155:

#3995836:

#3995771:

Ma hakkasin mõtlema, et kui palju ma neid tean, keda kolmelapseliste toetuse suurtõus puudutaks.

Suguvõsas on üks selline – naine, kellel lapsed kolme erineva mehega. Koos elab viimasega. Kas on ikka võimalik öelda, et selline pere on riigi jaoks kuidagi väärtuslikum, kui üksikema lapsed? Paljud kolme- ja enamalapselised kooslused pannakse kokku kärgperede lastest.

Eks igaüks vastavalt oma tutvusringkonnale. Pea kõigis kolme-neljalapselistes peredes, keda mina tunnen, on vanemad kõrgharidusega (kuni teaduskraadini välja), lapsed sama ema-isa omad, ei mingit kärjendust, kõik huviringitatud, muusikakoolitatud, hästi õppijad. No ei tule mingeid eluheidikuid ega erinevate meestega sarisigijaid kuskilt meelde. Üks miinus, mis toetuste tõusu vastu räägib, on küll – need pered saavad majanduslikult üsna hästi hakkama…

Ma olen varemgi mõelnud, et huvitav, kuidas mul saab olla ebaproportsionaalselt palju tuttavaid, kellel on 3-4 last (ei, ma ei ole mingites paljulapseliste seltsides tegev). Oluliselt rohkem, kui riigis üleüldiselt. Kõigi laste lasteaiarühmas oli u kolmandikus peredes kolm last ja kõigi laste klassides oli ligi kolmandik kolmelapselisi peresid, nii et vahepeal tundus see mulle nagu uus normaalsus juba.

Meie sõpruskonnas on veel enam suhe kolme- ja neljalapseliste kasuks. Sõpruskonnast on kahel kolmandikul 3-5 last, kõik sama ema-isa lapsed, laste klassides-huviringides umbes pooltel kolm voi enam last. Tallinn, kõik jõukad haritud inimesed ja laste koolide osas statistika kesklinna headest koolidest. Kogu selle 200+ inimese peale tean mina ühte üksikema, kellel on ainult üks laps.

Miks paljud arvavad, et palju lapsi on vaid madala haridustasemega maapiirkondades elavatel inimestel, kel asotsiaalsed elukombed ja paljulapselise toetus ongi pere söögiraha ja kommunaalide tasumise võti?

Mina ei tunne selliseid. Küll aga võin kinnitada, et jõukas Eestis on kolm last täiesti tavapärane, imelik on vastupidi üks laps. Ja mitte keegi pole saanud neid lapsi raha pärast. Ja me ei räägi kärgperedest, sama ema-isa lapsed on ja vanemad elavad aastakümneid juba koos.

Siis ma mõtlen, mis traagiline üksikemade, kärgperede ja raha pärast lapsi saavate jorsside maailm see kuskil paralleelselt eksisteerib, millest siin räägitakse.

Eks see eeldus tuleb sellest, et neile nii suuri abirahasid makstakse ja nüüd vaja lausa tuhandeni tõsta. Miks peaks riik sinu kirjeldatud jõukaid tuhande euroga toetama, kui on reaalselt palju inimesi, kes elavad väga suures viletsuses ja kes ei saa abi. Ju siis nad tegelikult ikka ei saa nii hästi hakkama, kui pealtnäha paistab.

#3996175:

#3996174:

Pole kuulnud sellist asja ühegi tuttava suust ega ka siit. Näita mõni teema, kus rikkad halavad, et lastetoetus on väike?

Milleks seda siis tõsta, kui see on praegugi kõigi teiste toetustega võrreldes väga suur.

Just, milleks tõsta seda kolmelapseliste oma. See on niigi suur.

#3996206:

#3996198:

Miks peaks riik sinu kirjeldatud jõukaid tuhande euroga toetama, kui on reaalselt palju inimesi, kes elavad väga suures viletsuses ja kes ei saa abi.

Tõesti, milleks raha külvata nendele, kes seda enda sõnul isegi ei vaja. Kui samas abivajajaid on ülimalt palju. Teine rumal ettepanek Isamaa poolt on see, et tõstame professorite palgad neljakordse eesti keskmiseni. Nad ei ole praegugi madalapalgalised. Aga tõsisem probleem on see, et ülikoolidele raha juurde ei anta, aga kästakse palku tõsta. Mis tähendab seda, et tasuta haridus kaob. Aga siis on kõik needk kolmelapselised pered, kes toetuse pärast lapsed said, väga halvas olukorras, sest koolitada nad enam oma lapsi ei jõua. Julgustatakse rohkem lapsi saama, aga mis nendest lastest edasi saab, pole kellegi asi.

Paljude riikide siseeluga sa kursis oled? Pole kuskil nii heldekäelist laste toetamist kui Eestis ega samuti paljudes riikides mitte mingitki võimalust tasuta haridusele, saati siis kõrgharidusele. Inimesed kogu maailmas peavad seda normiks ja elavad selle teadmisega. Ongi norm on lapsi ise koolitada. Tasuta koha stipendiumi näol saavad vaid vähesed üliandekad.

Ja must huumor – mitte kuskil maailmas arenenud riikides pole nii palju üksikemasid kui meil. Ju siis on siiski riigi suhtumine ja tagala piisavalt soosivad, et julgetakse ja tahetakse üksi lapsi saada.

Aga et sellelaadset otsust lausa toetama ja premeerima peaks, seda ma küll ei arva.

#3996445:

Ja must huumor – mitte kuskil maailmas arenenud riikides pole nii palju üksikemasid kui meil.

Siin on asi küll pigem meie ühiskonnas valitsevas suhtumises perekonda, mida ei hinnata. Mehed leiavad, et võivad igal sobival hetkel ära jalutada ja seda ei pane ka keegi pahaks. Ka laste eest ei pea hoolitsema, midagi sellest ei juhtu. Paljudes teistes maades mõjutaks selline alatu käitumine sinu karjääri, ühiskonna halvakspanu oleks suur, aga siin oled igati tubli mees, kui armukesi pead ja iga natukese aja tagant uue pesakonna treid.

Riik annab oma tegevusega rahvale signaali, suunise. Riigi poolt on eelistatud, et lapsel on olemas mõlemad hoolivad vanemad. Seetõttu ei ole ka üksikvanema toetus kuigi suur.

#3997217:

Veel annab riik signaali, et peredes oleks 3 või rohkem last

No sellisel juhul võiks selle kolme lapse pere toetuse saamise eelduseks olla samamoodi see, et niisugust toetust saavad vaid niisugused vanemad, kus ema ja isa on mõlemad laste bioloogilised vanemad.

Praegu klapitakse neid kolme last kahe peale kokku ja täiesti vabalt võib mõni naine jätta oma kolme lapse isade nimed sünnitunnistusele märkimata.

hmm. mis signaal siin küll on? et ole üksikema kui tahad, aga siis tee vähemalt kolm last? 😀