Tais ei ole ma lapsega käinud, aga reisinud olen igas vanuses. Ühesega ongi vist kõige raskem, sest söögiks ainult piimast ei piisa, aga päris “ükskõik mis” samuti ei sobi, seega peab rohkem ette valmistuma ja kindluse mõttes harjumuspärast toitu kaasa võtma jne.
Meie oma magas öisel lennul meie kahe vahel oma istme peal (vedas, et oma koha üldse sai), aga pidime kogu aeg jälgima, et ta maha ei keeraks ennast ja kuna ta pooleldi minu toolile ulatus, oli mul endal väga ebamugav poole kanni peal kuidagi nurka surutuna istuda. Hiljem lugesin kuskilt, et osad vanemad kasutavad sellist spets patja, mille saab täis puhuda ja jalgade koha peale panna, et lapse istet “pikendada”, guugelda “Inflatable Travel Foot Rest Pillow”. Sellest muidugi pole kasu kui lapsel oma istet pole. Magamapanek oli üldse väga vaevaline, meie laps lihtsalt ei osanud magada mujal kui voodis või hädapärast ka liikuvas vankris. Mitu tekikest oli ka lennukis kaasas, sest üsna jahe oli, pluss ühe panime alla, kuna nahkistmed tundusid ebamugavalt külmad magamiseks.
Riideid, mähkmeid ja niiskeid lappe võta lennukisse varuga. Meil on korduvalt juhtunud, et üht neist läheb palju-palju rohkem vaja kui ma arvanud oleks. Iseendale samuti vahetusriided, et kui laps su täis oksendab või sööki-jooki peale ajab vms. Kindlasti lutipudel või veepudel, mida iganes ta joomiseks on harjunud kasutada. IPadi laadisime hunniku multikaid ka alla, need on aidanud aega sisustada.