kas on keegi 2-3 aastast last adopteerinud ?
Palun kogemusi.
Kuidas olete hakkama saanud kodukeskkonnaga harjutamisega, tema iseloomuga, võõristamise väljajuurimisega jmt
1,5 aastasena tuli laps meie juurde. Eks see sõltub lapsest ennekõike, teist muidugi ka. Luua tuleb võimalikult turvaline keskkond, et ta tunneks end oodatuna ja armastatuna ja mitte külalisena. Mingit aktiivset juurimistööd ei tohiks küll teha – anna aega! Ja arvesta, et isegi kui alguses on kõik superluks, siis poole või isegi aasta pärast võib tulla mingi tagasilöök. See on täiesti normaalne. Ta on harjunud ise enda eest seisma, nüüd peab ta õppima teile lootma ja toetuma. See on väikese inimese jaoks väga raske. On ta Su esimene laps?
“Väljajuurimine” on siin küll natukene halb sõnakasutus…
Kas olete mehega kahekesi või lapsendad üksinda?
Kirja olete pannud ja koolituse läbinud? Ootamine võtabki kõige kauem aega. Oma Pere on kindlasti tuttav?
Iga laps tuleb oma väikese ranitsaga, kus on igasugust sees – muidugi kodulapsed samamoodi. Temal on aga just see, et teda pole tahetud. Kui kaua kellelgi läheb sellest ülesaamisega, raske ütelda. Mõni arvab, et kui on kodus olnud sama kaua kui perest eemal olnud (no et kui kahene, siis neljaselt). Areng algab ikkagi turvalises oma kodus, kuigi mõni hingemure või ebakindlus võib kesta veel aastaid. Ise pead hästi tark olema ja mõistev. Aga piirid tuleb kehtestada, vbl isegi kohati rangemad.
Head ootuseaega teile!
Eeldan, et juba peres olev laps on vanem ja teil on kogemust sellises eas lapsega? Esimestel aastatel on vaja kindlasti suurt pühendumist, et lapsele luua turvatunne. Seega on oluline, et üks pereliige oleks põhimõtteliselt kodune.
Tere!
Meie laps oli koju tuleku hetkel 1a. ja 6 kuud vana. Käisime teda pikalt lastekodus vaatamas ja ei kiirustanud tema kojutoomisega, et ´ta meid alustuseks tundma ja usaldama õpiks ning omaks võtaks. Kui olime mõnda aega temaga lastekodus kohtumas käinud, anti meile luba temaga juba ka väljaspool lastekodu territooriumit liikda – siis käisime temaga ka kodus, näitasime talle ta tulevast tuba, voodit, mänguasju jne. Kui ta oli koju tulnud, haarasime ta kohe pere igapäevategemistesse, võtsime igale poole kaasa jne. Kohanemisega ei olnud mingeid probleeme. Lastekodus uurisime väga täpselt tema harjumuste, päevarutiini, lemmiktoitude ja -tegevuste kohta, et seda kõike talle ka kodus pakkuda.
Pöörduge MTÜ Oma Pere poole, kus pakutakse sellistel teemadel erinevaid koolitusi ja samuti nõustamist. Nende kaudu saate soovi korral kohtuda individuaalselt mõne perega, kes selle tee on läbi käinud ja on nõus oma kogemusi jagama.
Eeldan, et olete paberimajanduse lapsendamisprotsessi alustamiseks käima lükanud ja kursis, kuidas kogu see protseduur käib?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
